Osa loonusandameid juurdus nn. vakuõiguses . Vakupeod püsisid mitmel pool kuni 16.sajandini. · Rahaandamite osakaal ei olnud suur. 15.sajandil hakkas nende osakaal suurenema. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati: · kihelkonnapreestrile tuli tasuda preestrivilja · piiskopile nn. sinodivilja · Mõisapõldude harimiseks hakati kasutama talupoegi kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid: · talgud · korrategu · Talgud olid põline talupoegade vastastikuse abistamise moodus (eriti hooajatööde puhul). Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. · Korrategu oli kollektiivne kohustus. Talud saatsid jalateolisi mitmesuguste tööde tegemiseks, eriti loomade karjatamiseks ja söötmiseks. 17.sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid harilikult naised. Talupoegade ühiskondlik liigitus
Eesti aastail 1850-70 1802.-04. a. seadused andsid talupoegadele õiguse olla oma koduse vara omanikud. 1816. ja 1819. a. seadustega kuulutati talupojad vabadeks inimesteks, kuid kogu maa tunnistati mõisnike omandiks. Talu kasutamise eest tuli teha mõisale teotööd. Teotöö jagunes korrateoks ja abiteoks. Korrategu tähendas teomehele kohustust koos hobusega teha aasta läbi mõisas rakmepäevi. Olenevalt talu suurusest oli ette nähtud nädalas kindel arv teopäevi. Mõisategu tehti kubjaste järelvalve ja sundimise all. Kubjas käis kepiga järel, kontrollis töö headust ja kiirustas mahajäänuid. Teorent ei vastanud Euroopas üha enam leviva turumajanduse nõuetele. Kepihirmu all töötavad teomehed ei tahtnud teha mõisatööd,
Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13. sajandit puuvarbadest või -vaiadest valmistatud kalapüünist kaitsa. Kasutati ka noota ning kivist ja puust kalatõkkeid. Jahindus andis toidulauale lisa. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi, jahilinde. Algselt oli küttimine vaba, hiljem kujunes see aadlike privileegiks. 3. Talupoegade koormised, nende liigid Kümnis, hinnus, loonudandam, preestriviljamaks, ainodiviljamaks, sõjateenistuse kohustus, teokohustus (talgud) korrategu. peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus püsiva suurusega maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett, õlgi, karja- ja verekümnist (seda tuli anda karja juurdekasvu pealt). Hiljem asendati viimane rahamaksuga igalt varsalt või vasikalt. Lambakümnist ei nõutud.
Rehepeksuga alustati augustis, heal juhul lõpetati mardipäevaks, kuid võis venida veebruarini. Harilikult peksti reht üle ühe öö, et vili saaks vahepeal kuivada. Tööle nõuti nii teomeest kui vaimu, tihti ka abiteolisi, enamasti "suvevaime". Tavaliselt jäid ööseks mõisarehte peksma päeval põllul töötanud teolised, sest ka talu vajas sügisel rohkem tööjõudu. Tuulajateks olid rehepapid (tavaliselt vabadikud), kellele abiliseks anti mõni teoline. Korrategu. See oli eriline abiteo liik, mida nõuti mõisa karja hooldamiseks. Laudaperioodil tuli loomi sööta, joota ja hooldada. Suvel oli vaja lüpsta, karjatada, võid ja juustu valmistada. Omajagu tööd nõudis nuumhärgade eest hoolitsemine. Korranädalal olid teolised mõisas terve nädala järjest. Viinapõletamine. XVIII sajandi keskpaigast kuni XIX sajandi keskpaigani põletati viina enamikus mõisates nii kohaliku kui Vene turu tarbeks
Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM 3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS 4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian KESKAJAMAALI KUNST 5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö KÄSITÖÖ 6. hinnus, kümnis, rakmetegu, korrategu PÄRISORJUS 7. karavell, astrolaab, hidalgo, ,,kullajanu" MERENDUS 8. toomkool, turuplats, raekoda, kirik LINNA KESKUS Vasta küsimustele: 1. Milline seos on naturaalmajandusel feodaalse killustatusega? Põhjenda oma ütlust! 2. Milles seisnes varakeskajal kristliku kiriku ja eriti kloostrite tähtsus? Põhjenda oma ütlust! 3. Miks ristisõjad ei saavutanud oma eesmärki? 4
lõpetati mardipäevaks, kuid võis venida veebruarini. Harilikult peksti reht üle ühe öö, et vili saaks vahepeal kuivada. Tööle nõuti nii teomeest kui vaimu, tihti ka abiteolisi, enamasti "suvevaime". Tavaliselt jäid ööseks mõisarehte peksma päeval põllul töötanud teolised, sest ka talu vajas sügisel rohkem tööjõudu. Tuulajateks olid rehepapid (tavaliselt vabadikud), kellele abiliseks anti mõni teoline. Korrategu. See oli eriline abiteo liik, mida nõuti mõisa karja hooldamiseks. Laudaperioodil tuli loomi sööta, joota ja hooldada. Suvel oli vaja lüpsta, karjatada, võid ja juustu valmistada. Omajagu tööd nõudis nuumhärgade eest hoolitsemine. Korranädalal olid teolised mõisas terve nädala järjest. Viinapõletamine. XVIII sajandi keskpaigast kuni XIX sajandi keskpaigani põletati
Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati uued maksud: kihelkonna- preestri vajaduseks tuli maksta preestrivilja ning piiskopile nn. sinodivilja. Feodaalseks koormiseks kujunes ka sõjateenistus. Eestlasi kohustati abiväena või voorimeestena osa võtma mitte ainult maa kaitsmisest võõrvägede vastu, vaid ka sakslaste sõjakäikudest. Mõisate rajamisega seoses hakati talupoegi kasutama mõisapõldudel. Kujunes välja teo- kohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki(talgud ja korrategu). Talgud olid põline talupoegade vastastikune abistamine hooajatööde tegemisel. Osavõtt oli vabatahtlik. Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus ja mõnes piirkonnas määrati kindlaks isegi kohustuslike talgupäevade arv. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. Järgmine teoliik oli korrategu. Talupojad pidid saatma mõisasse mitmesuguste juhuslike tööde tegemiseks jalateolisi (loomade söötmiseks, karjatamiseks jne.). 17. sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks
talu pealt. Teokohustus - Varaseim teada pärineb 1284. aastast, kui talupoegi kohustati isanda põldu kündma üks päev härgadega ja omas leivas ning kaks päeva vilja lõikama. Keskaja lõpul nõuti teokoormisena nädalategu, mida oli kindel arv päevi nädalas, millele lisandus ebakorralised tööd nagu talgud ja voorikohustus. Teokohustus sõltus taludes elanud inimeste arvust ja talu suurusest. Talupojal tuli mõisas teha rakme- või jalapäevi. Korrategu - Mõisa karja talitamine, naistele. 19. Keskaegse Liivimaa riiklik-territoriaalne ja halduslik korraldus: Liivimaa ajalooline geograafia: Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine Üksküla ehk Riia piiskopkond - 1184. aastal asus Meinhard läbiviima misjonitööd Liivimaal. 1186. aastal Meinhard sai Üksküla (liivlaste) piiskopiks. Tema rahumeelne misjonitöö suurt tulemust ei toonud. Piiskop Berthold sai paavstilt õiguse kasutada