Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas.
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas.
d. Juhipoolne kokkuvõte arutelust e. Töötaja julgustamine, toetamine 3) Distsiplinaarintervjuu - Eesmärk: muuta ebasobivat käitumist. Kliima kujundamisel pole vaja vähendada ärevust ega võrdsustada mitteverbaalseid võimupositsioone, kuid vestlus peaks olema asjalik, mitteemotsionaalne ja kindlasti privaatne. Üks läbiviimisvõimalus: a. Öelda detailselt, mida inimene valesti tegi. b. Öelda korrarikkujale, kuidas juht end selle pärast tunneb. c. Pidada mõned sekundid vaikust, et lasta korrarikkujal tunda, kuidas juht end tunneb. d. Toetus inimesele e. Tuletada inimesele meelde, kui palju organisatsioon teda hindab. f. Kinnitada, et juht mõtleb inimesest hästi, kuid mitte sellest käitumisest. g. Kinnitada, et kui karistus on läbi, siis see unustatakse. Juht ei tohiks taganeda, kui tal on õigus olnud. Kui karistus on välja mõeldud ja välja öeldud
Emmer ja tema kolleegid (1997) minimaalse sekkumise meetod Cohen ja tema kolleegid (1999) ja Good ja Brophy (1997) vähetõenäolise, end korduva väärkäitumisega toimetuleku meetod MacDonald (1991) madalaprofiililistest väärkasutamise ohjeldamise võte Slavin (1994) - rutiinse väärkasutamise ohjeldamise võte Väärkäitumise peatamise ja korrigeerimise olulisemad meetodid: Silmside terava pilgu heitmine korrarikkujale õpilasele ja temaga kontakti võtmine on korralekutsuva toimega klassis, kus valitseb küllaltki hea üldine distsipliin. See võte häirib ülejäänud klassi tööd vähe, kuid on küllaltki efektiivne tavaliste väikeste korrarikkumiste peatamiseks. See võte töötab vaid siis, kui õpilane teab täpselt, mida ta peab korrarikkumise asemel tegema või käituma. Et silmkontakt õpilasega toimiks, peab see olema terav, läbistav, piisava kestvusega
d. Juhipoolne kokkuvõte arutelust e. Töötaja julgustamine, toetamine Distsiplinaarintervjuu - Eesmärk: muuta ebasobivat käitumist. Kliima kujundamisel pole vaja vähendada ärevust ega võrdsustada mitteverbaalseid võimupositsioone, kuid vestlus peaks olema asjalik, mitteemotsionaalne ja kindlasti privaatne. Üks läbiviimisvõimalus: a. Öelda detailselt, mida inimene valesti tegi. b. Öelda korrarikkujale, kuidas juht end selle pärast tunneb. c. Pidada mõned sekundid vaikust, et lasta korrarikkujal tunda, kuidas juht end tunneb. d. Toetus inimesele e. Tuletada inimesele meelde, kui palju organisatsioon teda hindab. f. Kinnitada, et juht mõtleb inimesest hästi, kuid mitte sellest käitumisest. g. Kinnitada, et kui karistus on läbi, siis see unustatakse. Juht ei tohiks taganeda, kui tal on õigus olnud
Silmside: silmakontakti loomine distsiplineerib, kui õpilane teab täpselt, mida ta peab korrarikkumise asemel tegema. Puudutus ja osutav žest – on osaks märguannete süsteemist, mida vilunud õpetajad kasutavad töö korraldamiseks klassis. Lähenemine õpilasele – toimib enamasti distsiplineerivalt, ilma et peaks midagi ütlema. Ekstra vastamisvõimalus – tunni käiguga seotud. Nõutud tegevuse juurde suunamine – klassi töö vähemaks häirimiseks tuleb korrarikkujale öelda, mida ta peaks tegema ja mitte kommenteerima, mida ta valesti teeb. Täiendavad instruktsioonid – vahel võib korrarikkumise põhjustada ebaselge ülesanne. Lühisõnalised keelud ja korraldused – vaata silma, nõue lakooniline, jälgida kas 21 õpil allub
3. Töötaja ise määratleb parandamist nõudvad valdkonnad ja uued eesmärgid; 4. Juhipoolne kokkuvõte arutelust; 5. Töötaja julgustamine, toetamine. DISTSIPLINAARINTERVJUU eesmärk: muuta ebasobivat käitumist. Kliima kujundamisel pole vaja vähendada ärevust ega võrdsustada mitteverbaalseid võimupositsioone, kuid vestlus peaks olema asjalik, mitteemotsionaalne ja kindlasti privaatne. Üks läbiviimisvõimalus: 1. Öelda detailselt, mida inimene valesti tegi. 2. Öelda korrarikkujale, kuidas juht end selle pärast tunneb. 3. Pidada mõned sekundid vaikust, et lasta korrarikkujal tunda, kuidas juht end tunneb. 4. Toetus inimesele. 5. Tuletada inimesele meelde, kui palju organisatsioon teda hindab. 6. Kinnitada, et juht mõtleb inimesest hästi, kuid mitte sellest käitumisest. 7. Kinnitada, et kui karistus on läbi, siis see unustatakse. Juht ei tohiks taganeda, kui tal on õigus olnud. Kui karistus on välja mõeldud ja välja
annaabi.ee 
