uimastite proovimiseks ja tarvitamiseks. Alternatiivtegevused suurendavad noorte vastutustunnet ühiskondlike väärtuste suhtes ja annavad võimaluse tunda rahuldust isiklike saavutuste üle. Programmi mõju: üksi ei mõjuta käitumist. Kokkuvõte efektiivsusuuringutest: Laiahaardelise ennetustegevuse oluline komponent Laiahaardeline kogukonna-põhine ennetustöö Alus: koolid, pered, lapsevanemad, kohaliku tasandi asutused, KOV-d, kirikud, korrakaitseorganid ja meedia koostoime mõjutab noorte uimastitarbimist. Eeldus: paljude erinevate sektorite ja metoodikate paralleelne rakendamine annab parima tulemuse. Programmi mõju: esmased tulemused on lootustandvad Ennetuse efektiivsust mõjutab: Lisaks sihtgrupile (noored, riskigrupi noored, tarvitajad) ja programmi sisule, mõjutab efektiivsust -programmi stiil (interaktiivsus, osalus, arutamine, oskused) -intensiivsus ja kestus (pikaajaline on parem, mitte loeng)
) - Põhiseaduse XIV ptk §-d 154-160 - Maakond kui riikliku halduse üksus: maakonna juhtimine, Eesti maakonnad (NB! Eesti maakondade kaart!) - Kohaliku omavalitsuse üksused - Kohaliku omavalitsuse valimised: kui tihti toimuvad, kes saavad osaleda, kes saavad kandideerida - Kohaliku omavalitsuse ülesanded - Haldusreform Eestis vajalikkus ja raskused selle läbiviimisel 8) Eesti Vabariigi õigus- ja korrakaitseorganid (õpik lk 75-79; TV ül 63.-66.) - Riigikontroll põhiseaduse XI ptk §-d 132-138 - Õiguskantsler põhiseaduse XII ptk §-d 139-145 - Kohus põhiseaduse XIII ptk §-d 146-153 - Mõisted: apellatsioon, kassatsioon, põhiseaduslikkuse järelevalve, tsiviilasi, kriminaalasi, haldusasi, kohtunik, advokaat, prokurör - Eesti kohtusüsteem - Õiguskantsleri ülesanded - Politsei, prokuratuur
Eesti territoorium maismaa ja saared Rahvastik 1. Rahvastiku etnograafiline tõlgendus a. põhirahvas b. rahvusvähemused 2. Rahvastiku poliitiline tõlgendus (NB! aluseks on kodakondsus) a. kodanikud b. mittekodanikud c. välismaalased Avalik võim 1. Riigiorganite süsteem, mis on suuteline teostama võimu oma territooriumil - parlament, valitsus ja kohus 2. Riik vajab ametnikke ehk avalikke teenistujaid ja korrakaitseorganid vanglad, politsei, sõjavägi 3. Õigusorganid ja õigussüsteem 3-astmeline kohtusüsteem, õiguskantsler, riigikontroll, seadused ja õigusaktid, kohtupraktika 4. Riigikassa riigieelarve, maksud, raha Riigivõimu peamised ülesanded 1. Riigivõimu peamine ülesanne on valitsemine ehk elu korraldamine riigis 2. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele riigis elavatele inimestele 3. Riigivõimul on õigus välja anda seadusi 4. Võimul on õigus kasutada sunnimeetodeid 5
survele proovida ja tarvitada uimasteid. • Sotsiaalsete ja enesega toimetuleku oskuste õpetamine (nt enesekehtestamine, eesmärgi saavutamine, probleemide lahendamine, murede ja stressiga toimetulek). • Alternatiivsete tegevuste pakkumine – see on ennetustegevuse väga oluline komponent, noored proovivad ja tarvitavad uimasteid igavusest. • Laiahaardeliste programmide pakkumine– kogukonnapõhine ennetustöö, kuhu on kaasatud pered, korrakaitseorganid, teised koolid, meedia. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Algkoolis Võib tunduda, et 7–8-aastased lapsed on selliste teemade jaoks veel liiga väikesed. Kuid kindlasti on nad kas või meedia kaudu narkootikumidest kuulnud. Kui teema kerkib üles, võib küsida, mida laps uimastitest teab ning seletada lihtsalt ja arusaadavalt, miks sõltuvusained võivad olla ohtlikud. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Algkoolis
riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - Suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - Rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). · Riigi valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusena ning selle hulka kuuluvad: - seadusandlik võim. - täidesaatev võim. - kohtuvõim ja korrakaitseorganid. - järelvalveinstitutsioonid (nt riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed e ombudsmanid) jm. · Kõigile riigiasutustele on iseloomulikud sarnased tunnused: - kindel sisemine struktuur ja hierarhia. - need moodustatakse riigi poolt õigusaktide alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks. - neid rahastatakse riigieelarvest. - nende töötajateks on palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad.
Ja on olemas ka programmid, kus tänavatelt ostitakse narkomaane ja nõustatakse neid. Lisada võib, et ka kaitsvate faktoritega tegelemine annab häid tulemusi. See on oluline ennetamise osa. Head sõbrad, peresuhted, kooliskäimine, vaba aja sisustamine. Loomulikult saab sõltlasi ravida ka kinnises raviasutuses. Need programmid üksikult võttes töötavad väikese kasuteguriga. Oluline on laiahaardelisus: koolid, pered, lapsevanemad, kohaliku tasandi asutused, korrakaitseorganid ja meedia. Üksikute programmide puhul sõltub edu tihti sellest, KES programmi läbi viib. Kas noored USUVAD teda. Näiteks kõige parem lektor on endine narkomaan., kuna ta teab, mida räägib. HIV/AIDS. Ennetamine. HIV-ga laps klassis. Kunagi ma leidsin teksti, kus võrreldi katku AIDSiga (Hiiemäe, 2012). Pildil Must Surm ehk katk (keskajal) Probleem on sarnase ulatusega. Ja keskajal ei osatud samuti katku ravida. Nakatumine oli müsteerium, sellest tekkis palju jutte
Kuritegeliku professionaalsuse kasvades tulevad ka raskemad kuriteod. On olnud juhtumeid, kus narkomaanid on pannud toime seeria korterivargusi, pangarööve, kelmusi, kallaletunge inkassaatoritele jne. Kuna antud kuritegudest statistilist ülevaadet saada on praktiliselt võimatu, võib teha vaid oletusi. Sellegipoolest on alust arvata, et näiteks Tallinnas pannakse toime mitte väike hulk vargusi, kust saadud esemed vahetatakse otse narkootikumide vastu. Muud valdkonnad, kus korrakaitseorganid puutuvad kokku narkootikumidega. Peale käsitletud valdkondade puutub politsei kokku veel selliste nähtustega nagu prostitutsioon ja õnnetusjuhtumid, mis võivad olla seotud narkootikumidega. Kõikjal maailmas on ette tulnud juhtumeid, kus noortele tüdrukutele antakse algul tasuta tarvitamiseks narkootilisi aineid, hiljem sõltuvuse tekkimisel aga sunnitakse neid intiimteenuseid osutama, mille eest tavaliselt tasutakse narkootikumidega.
lahendamise üksusele või maakohtule. Riiklik järelvalve ja vastutus seaduse rikkumise korral Õiguslikult, institutsionaalselt, karistus, pettuse(praagi) heastamise saavuatmine (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostab Tarbijakaitseamet. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad riiklikku järelevalvet ka järgmised korrakaitseorganid: 1) Terviseamet tarbijale osutatava teenuse terviseohutuse nõuete täitmise üle; 2) kohaliku omavalitsuse üksus tarbijatele pakutavate kaupade ja osutatavate teenuste hinna avaldamise nõuete ning kauba märgistuse ja kasutusjuhendi suhtes kehtestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil. (3) Riiklikku järelevalvet ei teostata nende nõuete järgimise üle, millele kohaldatakse tunnustamise menetlust.
teavitatakse valmisolekust vahendada eraisikult tarbija käsutusse krediidilepingu alusel rahasumma andmist. 11) Reklaamiseaduse järelvalve teostajad (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 14, 15 ja 291 sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitseamet. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad riiklikku järelevalvet ka järgmised korrakaitseorganid: 1) Ravimiamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 18 sätestatud nõuete järgimise üle ravimi reklaamis; 2) Terviseamet käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuete järgimise üle meditsiiniseadme reklaamis ning 2. peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete järgimise üle tervishoiuteenuse reklaamis; 3) Põllumajandusamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 26 sätestatud nõuete järgimise üle taimekaitsevahendi