metafüüsiline linnaruum, nagu Chiricol, üksnes arhitektuuri kahekõne vaatajaga. Majade fassaadid mõjuvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal
kaasavõtmisest. Tal oli paadininas veepudel ja muud ta päevaks ei vajanudki. Ta armastas lendkalu, kes olid tema kõige suuremad sõbrad ookeanil. ...vanamees mõtles: Lindude elu on meie omast veel raskem, peale röövellindude ja nende, kes on suured ja tugevad. Vanamehele meeldis põisi söövaid kilpkonni vaadata ja talle meeldis pärast tormi rannas kõndides põite peale astuda, kuulata nende tuhmi plaksatust oma korpas jalataldade all. Aga vanamees mõtles: Ka minul on säärane süda ja minu käed ja jalad on nagu kilpkonnal. Poiss kirjeldab esimest kalalkäiku vanamehega: «Mul on meeles, kuidas saba laksus ja peksis ja pink katki raksatas ja nui muudkui käis. Mul on meeles, et sa lükkasid minu ninasse, kus olid märjad soritud liinid, ja kogu paat võbises ja sa tagusid teda nuiaga, nagu oleks kirves vastu puutüve lajatanud, ja igal pool minu ümber oli magusat verelõhna.»
Selliste puude eripäraks on nende värvikirevus ja see, et enne talve klorofülli hulk lehtedes väheneb ja ülekaalu saavutavad teised pigmendid. Seejärel lehed langevad. Harilik tamm on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Puukoor on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 11,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 740 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni. Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm läbimõõdus. Isasõies on 610 tolmukat. Õitseb mais. Vili on tõru. Tõrud küpsevad septembris-oktoobris. Nad on pruunid, 1,53,5 cm pikad ja
· Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. LISA 1.0 1.1 Luuletus Triinu Kärbes, ei lepatriinu ronib mööda kõrt. Vaatab ringi ,otsib nagu linnukene õrt. Kõrs kooldub, kaardub, maha kukub triinu. Mustalt, korpas mullakamaralt nüüd teda piilun. Nagu naabri proua, paks, täpilise põllega. Veega kosutab end triinu, justkui mees end õllega. 1.2 Folkloor Lepatriinusõnad Lepatriinusõnade suurest populaarsusest annavad tunnistust sajad arhiivitekstid. Traditsioon on püsinud laste mängulise harrastusena tänini
hõivati Lihula linnus. Aga niipea kui kuningas põhiväega Eestist lahkus, piirasid saarlased linnuse sisse ja lõid rootslased täielikult puruks. 1222 – 1223 – eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Viljandi linnuses tapetud sakslaste verest korpas mõõgad saadeti näiteks Tartusse, et sealsed samamoodi teeksid. Vastuhaku tulemusel jäi võõraste kätte vaid Tallinn. Riiga saadeti sõnum, et võitlus jätkub kuni „maale on jäänud üheaastane või küünrapikkunue poisike”. Paraku alustasid sakslased kiire vastutegevusega ning verise võitluse järel hõivasid ühe piirkonna teise järel uuesti. Vastupanu jäi kestma ainult Tartus ja Saaremaal.
kellest jõud üle käib. Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai esimesel poolel. Kuuse-käbilinnu omapäraks on tüse nokk, mille otsad teineteisest ristamisi üle ulatuvad. Lind ise on varblasest veidi suurem. Isalind on põhiliselt punane, emalind kollakasroheline. Jalad on kuuse-käbilinnul sageli tugevasti korpas. Peamiseks kuuse-käbilinnu toiduks on kuuseseemned. Nende hankimiseks kangutatakse käbi oksalt noka abil lahti ja hoitakse seda oksal jalaga kinni, et seemneid käbisoomuste vahelt välja urgitseda. Kuuse-käbilinnu laul on ilus ja õrn. Eestis leidub kuuse-käbilindu eelkõige kuusikutes ja kuuse- segametsades. Pesa ehitab emaslind, keda isaslind pidevalt saadab või läheduses silmas peab. Ta annab emaslinnule toitu juba mängu ja ka pesaehituse ajal
Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis Kirjeldus Foto 9 Tamme lehed ja tõrud Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni. Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm läbimõõdus. Isasõies on 6–10 tolmukat. Õitseb mais. Page 12 of 14
puhtad. Nõude kehtestamise eesmärk on vältida liha saastumist tapmise ajal ja tagada liha õigusaktides sätestatud mikrobioloogiline kvaliteet. Seetõttu on soovitatav määrdunud loomad enne tapale viimist mõneks päevaks puhtasse keskkonda viia või hoolitseda korraliku ja puhta 10 allapanu olemasolu eest, et loomade karvkate puhastuks. Karvadesse kinni kuivanud sõnnikukorbad tuleks enne loomade tapale saatmist käsitsi eemaldada. Liiga korpas nahaga veiste eest tavatsevad tapamajad makstavat tasu vähendada, kuivõrd selliste nahkade puhastamine on seotud täiendava töökuluga või raskematel juhtudel pole loomanahka võimalik enam kasutada ning tapamaja peab selle omal kulul utiliseerima. Elusloomade veokisse laadimine on üks keerulisemaid ajamisprotseduure. Hästi projekteeritud ja korralikult ehitatud rajatised lihtsustavad ajajate tööd. Kõiki ajamistsoone tuleks regulaarselt
annaabi.ee 
