rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime *korkkude vananedes epidermi asemel mitmekihiline (gaasivahetuseks avad e korrapäraste ridadena lõved) paiknev kattekude *korp vanadel kuitunud *korp koosneb varrega taimedel korkkoe mitmest korgikihist ja asemele koore surnud osadest Põhikude *assimilatsioonikude *assimilatsioonikude sammaskude lehtedes ja noortes vartes piklikud rakud tihedalt (sammaskude lehtedes üksteise kõrval, peamiselt (fotosüntees), kobekude ümarad, kobekude sammaskoe all) suurte *säilituskude varre
võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2
Ometigi on tal ka palju positiivseid omadusi: · Tugifunktsioon selle täitmisel on oluline osa tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud moodustavad juhtkimbu (puidu-, niinekiud). Et juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte, kui lehtede otsteni, siis toetavad nad sellega kogu taime. · Kaitsefunktsioon puitunud varte peale tekib korkkude. Korkkoes paiknevad rakud tihedalt üksteise kõrval ja peal. Korkkoe kest on sedavõrd paksenenud, et täiskasvanud rakk on selle all hävinud, et korkkoel puuduvad poorid, siis saab taim vett ja gaase korkkoe sisse tekkinud lõhede kaudu. Lisaks korkkoele on ka korpkude. Põhimõte on sama. · Transportfunktsioon et taimedel vereringe puudub asendab seda juhtkude (trahheed ja trahheiidid) moodustunud rakukestadest. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja tekivad torujad moodustised
Nt soomukad. 25. Klorenhüüm on põhikude, mis moodiustab põhiosa lehes või varre esikoores. Enamusel taimedel jaguneb klorenhüüm 1) kobekude ja 2)sammaskude. 26. Mis on tolmnemine? Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukalt emakale. Risttolmnemise korral tolmukad pärisevad teiselt taimelt. Isetolmnemise korral tolmuterad pärinevad samalt taimelt. 27. Lõved tekivad kuhu millal? Lõvede ülesanne? Lõved tekivad õhulõhede kohtadesse sekundaarse kattekoe korkkoe moodustumisel. Ülesandeks on tagada vee-ja gaasivahetus pärast epidermi ja õhulõhede hävimist. 28. Algkoe ehk meristeemi erinevused püsikkudedest. Algkoed intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõikide kudede rakke, väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid on pisikesed või puuduvad. Püsikoed ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad ainult sama koe rakke, suured, plasmavaesed, väikese tuumaga, suur vakuool. 29
laiem, aluse suunas ahenev), ellipsikujuline nagu paljudel noortel lehtpuudel, kerajas, poolkerajas jt. Puittaimede tüve ehitus on üsna keerukas, erinedes okas- ja lehtpuude. Puutüve ristlõikel väljaspoolt sissepoole liikudes võime eristada järgmisi kihte: 1. Tüve katab koor, mille välimine osa – korp koosneb peamiselt suberiini, tselluloosi, parkaineid, rasvu ja vaiku sisaldavatest surnud korkkoe rakkudest. Korp võib puuliigiti ja sõltuvalt puu vanusest olla erineva paksusega, liigile iseloomuliku faktuuri ja välimusega. Korba ülesanne on puutüve mehhaaniline ja termiline kaitsmine, nt metsapõlengute puhul mõne okaspuuliigivanade puude kümme kuni mitukümmend cm paks korp (harilik mänd ja ebatsuuga) ei lase tulekuumuses kambiumirakkudel hävida, mistõttu puud jäävad tulest kahjustamata. Korkkudet toodavad korgikambiumi e felleemi (sekundaarse meristeemkoe) rakud. 2
Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad) Saaterakud (paiknevad sõeltorude külgseinal) Parenhüümi rakud säilitavad tärklist Niinekiud koosnevad surnud sklerenhüümi rakkudest, on suure tselluloosi sisaldusega, ei ole lignifitseerunud. Skleriidid (kivis- ja tugirakud) - ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud 3. Kirjeldage korgikambiumi tegevust . Korkkoe ülesanne on takistada vee ja gaaside puitu tungimist. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist, olles teatud määral ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis korba ja niine vahelisel piiril. Ühekihiline korgikambium eraldab endast väljapoole rakke, mille seinad korgistuvad sinna ladestuva suberiinaine (suberin) e. korkaine tõttu, rakud surevad ja nii tekibki korkkude.
kloroplastid. * Kromoplastid- lihtsa ehituse ja punase-kollase pigmentaine sisaldusega. Karotinoidid- pigmentaine kogumikud. Kromoplaste paikneb palju taime viljades ja õites. Annavad neile värvust. Kloroplastidest võivad moodustada madalate temperatuuridel kromoplastid. Leukoplastid- lihtsa ehitusega , pigmendita plastiidid, kuhu kogutakse varuaineid. (tärklis) Asuvad juures ja varres. Puitunud varrega taimedel moodustavad kattekoerakud tiheda rakukihi ehk korkkoe. Seda kihti on vaja sisemiste rakkude kaitseks ja taimede toetamiseks. Okaspuudel moodustuvad surnud rakkudest varre välispinnale korp. Töö (lk 48-68) lühiküsimused lk 81, 82. mõisted: eukarüoot homoloogiline kromosoom lüsosoom mikrotuubul mitokonder plastiid polüsoom- ühe ja sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga. prokarüoot ribosoom tsentriool tsentrosoom tsütoloogia tsütoplasma võrgustik tsütoskelett
Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed oEhitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). oÜlesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). oPaiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! oKorkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele. oKorp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. oLõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude ·Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. ·Paiknemine varres.
Paljude nululiikide kasvatamine meil nende külmahelluse tõttu on äpardunud, kuid on terve rida liike, millised kasvavad meie oludes hästi. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! · Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele. · Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. · Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude · Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. · Paiknemine Varres. · Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm)
Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele. Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. Paiknemine Varres. Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm)
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
annaabi.ee 
