meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike umbes 25-30 aastat. Korilus maailmamajanduses ei osale. Neid on küll proovitud panna oma kasuks tööle ning on sunnitud oma tooteid müüma, kuid seal on korilus täielikult välja surnud (Põhja Ameerika, Siberi). Elanikkonna arvukus on kasvanud justnimelt maaviljeluse kasutuselevõtu ja koduloomade kodustamise tõttu. Inimeste eluiga hakkas pikenema. Toitu oli varasema
serva. Sellise terava kirvega sai raiuda laha ja konte, valmistada nuia ja teritada kepi otsa. Sellist teravat kivi nimetati pihukirveks. Kinnitades terava otsaga kivi kepi külge, said inimesed kirve. Et kirves paremini kepi otsas püsiks puuriti luu abil kivisse auk. Sellise kirvega oli väga raske töötada, kuid sellega võis peale võsa raiuda ka isegi suuri puid. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike umbes 25-30 aastat. Korilus maailmamajanduses ei osale. Neid on küll proovitud panna oma kasuks tööle ning on sunnitud oma tooteid müüma, kuid seal on korilus ültse välja surnud (Põhja – Ameerika, Siberi). Kasutatud kirjandus 1. “Muinas- ja Vanaaeg” ajalugu 6. klass 2. “Vanaaeg” F. Korovkin 3. “Vanaaeg” M. Kõiv 4. EE 5 Tallinn kirjastus “Valgus”
Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike umbes 25-30 aastat. Korilus maailmamajanduses ei osale. Neid on küll proovitud panna oma kasuks tööle ning on sunnitud oma tooteid müüma, kuid seal on korilus ültse välja surnud (Põhja Ameerika, Siberi). Agraarühiskond: Inimsed elavad valdavalt maal.Rikkuse aluseks olid suured maavaldused.Tähtsaid otsuseid langetasid rikkamad ehk aadlikud.Valdav riigivõim oli manarhia ja valimisi polnud vereliini
hiigel-jõekonnaga[1]. Kailimantan saarel avastatakese pidevalt uusi liike. Aastatel 1994 2004 kirjeldati sellelt saarelt vähemalt 361 uut liiki[3]. 3.4. Inimasustus 2009 aasta seisuga elab Kailimantan saarel 18 590 000 inimest. Enamus neist elab rannikuäärsetes linnades, millest suurimad on Kuching, Malaisias (632 505), Banjarmasin, Indoneesias (598 518) ja Kota Kinabalu, Malaisias (543 765)[4][5]. Sisemaal elavaid põlis- farmereid ja kütte-korilasi nimetatakse dayakkideks. Arvatakse, et Kailimantanl elab ligi 4 miljonit dayakki, kuid nad jagunevad väga mitmekesisteks gruppideks. Vaid Kalimantanil on praeguseni kasutuses 142 erinevat keelt. Enamus sisemaa elanikest on riisikasvatajad, kuid on ka rändavaid kütte-korilasi[1]. 19. sajandi alguses alustas Hollandi koloniaalvalitsus inimeste ümberasustamist tihendamini asustatud saartelt vähem asustatud saartele. See programm jätkus ja suurenes kui Indoneesia iseseisvus
Keskendutakse indiviididele, kes osalevad majandussüsteemis (ÜKSIKISIKU TASAND). Laias laastud võib kõik maailma ühiskonnad elatusvahendite viisi järgi kaheks: anastava toiduhankimise viis (inimesed, ise midagi ei kasvata, tarbivad seda, mida loodusest leidub) ja viljelevad (ülejäänud inimesed panustavad isekasvatamisele toiduhankimine on enda kontrolli all). Samas nende kahe vahe ei ole nii selge. Võidakse tegeleda mõlemaga. Ei ole selge, kas jahimehi ja korilasi saab ainult anastavateks pidada, tavaliselt inimesed jälgivad hoolega, et loodusressursid taastuksid. Üldiselt saab kaheks jagada. Lähtudes toiduhankimise viisist saab ühiskondi jagada teatud gruppidesse (antud juhul neljaks). See kõik on seotud poliitilise ja sotsiaalse struktuuriga. 23 kütid, aiapidajad karja-kasvatajad intensiivne
metsakuivenduse vastu mõnevõrra vähenenud, mis on vähendanud ka vastuolu looduskaitsega. Jahindusele tähendavad sood mitmete ulukite elupaiku, järelikult ka olulisi jahimaid. Setõttu on jahimehed mitmetes maades algatanud meetmeid soode kaitseks. Samal ajal võib jahinduse arendajatele olla vastukarva mõne sooala range kaitse. Marjade ja seente korjajatele on sood läbi aegade olnud tähtsad koriluspaigad. Seetõttu ollakse huvitatud korjemaade püsimisest ka edaspidi. Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud. Turismile, eeskätt loodusturismile, on märgalad oluline ressurss, mille heast seisundist ollakse huvitatud. Küll aga riivavad turismiarendajate lähihuve looduskaitsest tulenevad kohatised liikumispiirangud. Riigikaitse seisukohast seostuvad märgalad kohaliku elanikkonna vastupanuga. Seal, kus puudub võimalus varjuda mägedes, on alati leitud pelgupaik soodest. Haridusele ja teadusele on märgalad sama vajalikud kui looduskaitsele
Ehk õpetada koolilastele, kuidas inimesed elavad teistes kultuurides lihtsamates ühiskondades, kus on sotsiaalsed suhted paremini esitletud. Loodeti, et eksootiline külg asja juures on laste jaoks atraktiivsem. Lasteni toodi see kõik läbi filmi. Muuta kõik atraktiivseks ja et neil oleks kõike lihtsam haarata. Kavandati seda teha erinevate arengutega ühiskondades. Ainuke, mis plaani järgi valmis sai oli Netsiliki Eskimo projekt esindasid kütte-korilasi. Suhtumine eskimotesse oli hea, neid peeti töökateks, leidlikeks, rahumeelseteks, sõbralikeks, perekeskseteks Ameerikas oli eskimo kultuur väga populaarne, nähti nendega samastumisvõimalust. Kuna eelnev suhtumine oli positiivne, nähti, et nii on lihtsam lastele põhikontseptsioone õpetada. Eskimo grupis oli u 100 inimest ja olid alles läbinud mitu muutust. Filmi tegemisel lähtuti vanade eskimote endi mälestustest ja Knut Rassmuseni uurimusest. Enamus töid, mida
Küttide-korilaste arvukus soodsates piirkondades tõusis enne toidu tootmise algust. Varaseim tõestusmaterjal toidu tootmisest pärinebki ääremaadelt, mille muististe kaevamisel kogutud materiaalne kultuur on sarnane samal ajal parimatel aladel elanud küttide-korilaste omaga. Samuti oli rohkem kui üks kodustamise keskus. Hilisemad teadlased on vaadanud uuesti eelajaloolist demograafiat. Mark Cohen: rahvastiku surve globaalsel tasandil sundis paljusid maailma eri kohtades elavaid kütte- korilasi korilusest loobuma, sest nende traditsiooniline majandamisviis ei suutnud ära elatada nende kasvavat hulka. See hetk jõudis peaaegu kõikidel kontinentidel kätte samaaegselt. Leidis, et taimede kasvatamine oli toidutaimede korjamise loogiline jätk. Cohen oletas ka, et põllumajandus ei olnud lihtsam ega ka kindlam toiduhankimisviis kui küttimine ja korilus. Selle ainuke eelis on see, et sama suurelt maapinnalt saadav toidukogus on põllumajanduse puhul suurem
annaabi.ee 
