hinnangu andmist raskeks. Antud peatükki kokku võttes tuleb rõhutada eelkõige seda, et me ei saa rääkida Tallinna elukeskkonnast üldises plaanis, vaid tuleb ikkagi arvestada piirkondlike eripäradega. Samas tuleb kahjuks tõdeda seda, et kui Jüri Uljas lõpetas kuus aastat tagasi tehtud uuringu kokkuvõtte lausega: “Loodan, et kordusküsitlust tehes ilmnevad hinnangutes olulised muutused positiivses suunas” (Uljas, 2001, 38), siis paraku näitas kordusuuring seda, et paljudes valdkondades on inimeste jaoks muutunud olukord häirivamaks. Samuti on lisandunud probleeme, mis tol ajal veel nii teravalt esile ei olnud tulnud. Seega jääb seekord üle loota, et käesolevad tulemused on aluseks Tallinna keskkonnaseisundi kaardistamisel ning selle kaudu paremaks muutmisel . 5. Kasutatud kirjandus Boman, M., Mattsson, L. (2007). A note on attitudes and knowledge concerning enivornmental issues in Sweden, Journal of Environmental Management. Lang, S
ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria 3) dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine 4) üldkäsitlused 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel? 1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles selgitati küsitluse teel eestikeelset kirjandust kasutavate lugejate huve. Kordusuuring lugejate huvide ja eelistuste selgitamiseks viidi läbi 1977" aastal. Aastatel 1970-72 uuriti l3 raamatukogus raamatukogufondide koostist ja kasutamist. Nendel aastatel algas koostöö Leedu ja Läti infoinstituutidega süsteemis INFOBALT. Uuriti ka infokeeli, infotsingu ja -vajaduse probleeme. 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? l96l-1970 - ulatuslik sotsioloogiline uuring ,,Teie ja raamatukogu"
+ eraldi tulemused iga kihi kohta + andmete kogumine lihtsam + suurem täpsusaste - eeldab rohkem ettevalmistust, infot iga kihi kohta 4. Klastervalim • Üldkogum jaotatakse alamhulkadeks ja valitakse alamhulkade juhuvalim. • Erinevus kihtvalimiga – kihtvalikuga võetakse igast alamrühmast ühikute valim; klastervalikuga alamrühmade valim. + pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees: Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi. Hüpotees on väide seose kohta uuritavate muutujate X ja Y vahel; võetakse kokku varasem ja arendatakse enda tähelepanekuid Dominantne hüpotees; Konkureeriv hüpotees. Hüpoteeside põhjendamine: – Hüpoteesi väidete vastavus varasemate teooriatega – Empiiriline tugi hüpoteesi väidetele. – Selgitav jutt.
5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? 1. 1961-70: ulatuslik sotsioloogiline uuring ,,Teie ja raamatukogu" lugemishuvidest; mehhaniseeritud infootsisüsteemide kasutamine raamatukogu- ja infotöös 2. 1971-80: uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeelest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi koostis ja kasutamine, kordusuurin lugemishuvidest. 3. 1981-90: lugemisuuringu, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest 4. 1991: teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis. 6. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel
omadustega ning analüüsi eesmärk on avastada varjatud omadusi. Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse. Vastavus traditsioonilisele teaduslikkusnõudele Strauss & Corbin (1990): PT peab vastama traditsioonilistele teaduslikkusnõudele: Üldistatavus – tulemus peab võimaldama üldistust laiemale populatsioonile. Kordusuuring/kordusanalüüs samal meetodil teise uurija poolt peab andma samad tulemused K. Charmaz (2006): Ei pea ega saa täpselt vastata traditsioonilistele teaduslikkusnõudele, kuna andmeid mõjutab uurimisprotsess, mis on kordumatu ja kordamatu.Iga järgmine uurija on mõjutatud eelnevast teadmisest ja muutunud olukorrast ning seega ei saa tulemused olla täpselt samasugused. 15 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus
Stereotüübid suunavad Puberteedieas toimuvad kehakuju kiired muutused võivad tekitada hirmu ja ebamugavust, liiati kui vormikamaks muutunud kehapilt satub vastuollu meediamaailmas reklaamitava trendika naisfiguuriga. Inglismaal E. Buttoni uurimisgrupi läbi viidud koolitüdrukute uurimusest (2) selgus, et ligi pooltel 11–12-aastastest tüdrukutest oli madal enesehinnang seotud välimusega, mille parandamise suunas nad ka tegutsesid. Kordusuuring näitas, et just nendel tüdrukutel oli suurem risk söömishäirete tekkeks. Hirm paksuks minna on ilmselt suuresti seotud sotsiaalsete eelistustega. Seda kinnitas Tiggemanni ja Wilson-Barretti uuring (11), mis tõi esile oluliselt väljendunud paksu lapse negatiivse stereotüübi. Nii poisid kui ka tüdrukud arvasid, et paksud lapsed on laisemad ning arvasid, et nad on vähem sõbralikud, õnnelikud, populaarsed, meeldivad.
10.2011 Tõenäosuslikud valimid (4) (Tambur) Replication 4. Klastervalim · Replication on kordusuuring · Üldkogum jaotatakse alamhulkadeks ja valitakse · Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll. ,,A alamhulkade juhuvalim. replication is defined as "a duplication of a previously published empirical study that is · Erinevus kihtvalimiga kihtvalikuga võetakse concerned with assessing whether similar findings
Intelligentsus ja tervis # Huvi tõus alles viimastel aastakümnetel # Keeruline hankida andmeid, nt suremus # Suurepärane Soti andmebaas võimaldab nüüd leida vastuseid paljudele küsimust (vt Ian Deary tööd Edinburhgi ülikoolis, alates Whalley & Deary, 2001) Sotlaste unikaalsed andmed Scottish Mental Survey" (SMS): 1932. aastal mõõdeti Sotimaal peaaegu kõigi sel ajal 11aastaste laste vaimseid võimeid N = 84.498 Kordusuuring 15 aastat hiljem, mil mõõdeti 70 895 tol ajal 11aastase lapse vaimseid võimeid. Linkimine andmebaasidega 1997. aasta 1. jaanuari seisuga ehk ligi 65 aastat hiljem jagati testitud nelja rühma (elus, surnud, emigreerunud ja identifitseerimata): # kõige paremad IQ tulemused lapsena olid elus olevatel inimestel, kõige viletsamad tulemused aga teadaolevalt surnud inimestel. # meeste ja naiste tulemused sarnased
<
annaabi.ee 
