Koolitöö või palgatöö- kumb on kergem? Noores eas tundub koolis käimine väga tüütu ja tihti tekivad mõtted, et miks seda üldse vaja läheb. Arvatakse alati, et tööl käimine on palju lihtsam, sest seal ei pea õppima ega koduseid ülesandeid lahendama ning makstakse veel palka ka. Arusaam, et ise endale elatise teenimine on väga keeruline, jõuab alles siis kui tarkused omandatud ning on aeg iseseisvasse ellu astuda. Maailmas valitseb kord, kus rahal on väga tähtis positsioon. Kuid kahjuks ei kasva raha puu otsas, seetõttu on selle saamiseks vaja palju vaeva näha- tööd teha. Kurb on see, et praegusel majanduslikult raskel ajal ei ole inimestel lihtne tööd leida ning seda saavad vaid vähesed, üldjuhul kogenenumad ja haritumad. Kooliajal ei osata hinnata kui kerge elu tegelikult on. Toit on laual, katus peakohal, riided seljas, sest nende eest tasuvad vanemad. Ise aga pead nende nimel vähe vaeva nägema, võibolla...
Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes). Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordus). Kui mutatsioon avaldub siis ta võib olla : kahjulik, kasulik, neutraalne. Kui mutatsioon pole letaalne siis: -pärandub põlvest põlve ja -moodustab koos teiste mutatsioonidega mutatsioonilise muutlikuse varu. 2)Geneetiline mitmekesisus paljunemisel- kombinatiivne muutlikus: -ristsiirde käigus -viljastumisel. Geenivooluks nimetatakse sellist nähtust, kui toimub immigratsioon sama liigi teistest
aminohappest koosnev järjestus mingist valgust. Hapteen on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. Seega enamik madalmolekulaarseid ühendeid iseseisvalt ei ole suutelised esile kutsuma organismis immuunvastust. Ainult sel juhul, kui nad on seotud kõrgmolekulaarsele kandjale (näit. mingile valgule), on võimalik saada nende vastu antikeha. Mõningatel valkudel on mingeid motiive mitmetes kordustes, seega võib neil olla ka mingeid epitoope rohkem kui üks. Sel juhul räägitakse multivalentsest antigeenist. Antigeen- antikeha vastasmõju Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. et tekkinud antikehad tunnevad spetsiifiliselt ära seda ainet, mis kutsus esile nende sünteesi. Antikehade spetsiifilisus on ühe antikeha paratoopi ehk liitekoha võime siduda end ainult ühe kindla antigeeniga või antikehade populatsiooni võime siduda end ühe kindla antigeeniga
midagi imekspandavat selles, et ajaloolises plaanis oli Autori valitsusaeg ühtlasi ka Kriitiku valitsusaeg, nagu selleski, et üheaegset Autoriga on praegu kõikuma löönud ka kriitika (olgu ta või ,,uus"). Mitmemõõtmelises kirjutuses vajab kõik lahtiharutamist, aga mitte lahtisifreerimist; struktuuri võib järgida, ,,üles võtta" (nagu öeldakse jooksma läi nud sukasilma kohta) kõigis tema kordustes ja kõigil tema tasandeil, aga tal puudub aluspõhi; kirjutuse ruum on selleks, et see läbi käia, aga mitte, et sellest läbi murda; kirjutus loob pidevalt tähendusi, ent ainult selleks, et neid jälle hajutada: ta asub tähendust süstemaatiliselt vabastama. Nõnda vallandab kirjandus (edaspidi tuleks pigem öelda kirjutus) -- kuivõrd keeldub omistamast tekstile (ning maailmale kui tekstile) ,,saladust", st lõplikku tähendust, --
Ühekromatiidne kromosoom: tsentromeer, kromosoomi haarad/õlad, (otstes) telomeer. Kromosoomistik Kromosoomistikuna vaadeldakse raku või organismi kromosoomide kogumit. Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide arv see on liigiomane tunnus (keharakkudes: inimene 46, äädikakärbes 8, aedhernes 14). Väikseim kromosoomide arv keharakkudes on 2 (naaskelsaba). Suurim kromosoomide arv ligi 1000 (teatud sõnajalaliik Ladina-Ameerikas). Kromosoomid võivad olla erinevates kordustes: 1. haploidne kromosoomistik (n) kõik kromosoomid ühes korduses. Nt sugurakud või bakterid 2. diploidne kromosoomistik (2n) kõik kromosoomid kahes korduses. Nt keharakud 3. polüploidne kromosoomistik (3n...10n) kõik kromosoomid rohkem kui kahes korduses. Nt kultuurtaimed Kromosoomide ülesanded 1. päriliku info kaitse 2
translatsiooni protsessis pöördtranskriptaas. Pöördtranskriptaasi toimel sünteesitakse cDNA, mis lülitub integraasi toimel uude genoomi kohta ja vanasse kohta jääb geen samuti alles. Seega retrotransposoonid sisaldavad lisaks pöördtranskriptaasile ka integraasi (sama funktsioon mis transposaasil transposonides) ja Gag valgu geeni (viirustes osaleb viirusosakese struktuuri moodustamises), mis on mõlemalt poolt piiratud terminaalsete kordustega. Terminaalsetes kordustes esinevad lühikesed osad (5-10 bp), mis esinevad kõikidel transposoonidel, samuti 250-600bp pikad kordused (ingl long terminal repeats, LTR). Seega retroviirused võiksid olla transposoonid, mis on omandanud viiruste kesta valku kodeerivad geenid (või vastupidi). Mitteviiruslikud retrotransposoonid on varieeruva pikkusega, LTR puuduvad, täispikk koopia sisaldab pöördtranskriptaasi geeni. Näiteks maisi retrotransposoon Mu (mutator) paljuneb nii
matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Replikatsioon algab, kui järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. See ots nagu "veereks" rõngalt maha. Sünteesiproduktideks võivad olla pikad üksik-või kaksikahelalised DNA molekulid, milles võib lineaarsetes kordustes sisalduda mitu koopiat algsest DNA järjestusest. Kui sünteesitakse kaksikahelaline DNA, toimub teise ahela süntees Okazaki fragmentidena. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline info liigub DNAlt RNAle (transkriptsioon) ja RNAlt valgule (translatsioon). 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. mRNA- RNA molekul millelt toimub translatsioon (kodeerivad valke). Vahendavad DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist infot translatsiooniaparaadile
korduselementidest ning nendega seonduvatest funktsionaalselt olulistest tsentromeerivalkudest. Telomeerid on eukarüootse kromosoomi lõpposad, mille struktuur takistab kromosoome omavahel ühinemast - kaitseb DNaaside eest, kromosoomide omavahelise ühinemise eest ja soodustab kromosoomi lõpposade täpset replikatsiooni ilma geneetilise materjali kaota. Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Kuigi liigiti need järjestused mõnevõrra varieeruvad, on leitud konserveerunud motiivid järjestusega 5'-T1- 4A0-1G1-8-3'. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub nii liigiti kui ka liigisiselt sõltuvalt kromosoomist ja ka rakutüübist. Inimese somaatilistes rakkudes sisaldavad telomeerid 500-3000 TTAGGG kordust. Organismi vananedes telomeerid lühenevad. Samal ajal ei
Regioon II on ~90 aluspaari pikkune, väga A-T-rikas järjestus (A:T sisaldus >90%). Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: 1) Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. 2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Kuigi liigiti need järjestused mõnevõrra varieeruvad, on leitud konserveerunud motiivid järjestusega 5'-T1-4A0-1G1-8-3'. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub nii liigiti kui ka liigisiselt sõltuvalt kromosoomist ja ka rakutüübist. Inimese somaatilistes rakkudes sisaldavad telomeerid 500-3000 TTAGGG kordust. Organismi vananedes telomeerid lühenevad. Samal
Regioon II on ~90 aluspaari pikkune, väga A-T-rikas järjestus (A:T sisaldus >90%). Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: 1) Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. 2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Kuigi liigiti need järjestused mõnevõrra varieeruvad, on leitud konserveerunud motiivid järjestusega 5'-T1-4A0-1G1-8-3'. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub nii liigiti kui ka liigisiselt sõltuvalt kromosoomist ja ka rakutüübist. Inimese somaatilistes rakkudes sisaldavad telomeerid 500-3000 TTAGGG kordust. Organismi vananedes telomeerid lühenevad. Samal
looduskaitselises geneetikas ning kohtumeditsiinis emaduse tuvastamine. Kloroplastide genoom (cpDNA): Funktsioon fotosüntees ja esineb vaid rohelistel taimedel ja fotosünteesivatel ainuraksetel. Analoogselt mtDNA on kloroplastide genoom: Tsirkulaarne, kahe-ahelaline; Struktuursete valkude puudumine (nagu kromosoomis); GC sisaldus erienv tuumast; Kloroplasti genoom on oluliselt suurem kui mtDNA, ~80-600 kb. Esineb paljudes kordustes ja sisaldab mittekodeerivat DNA-d. Täielik genoom on sekveneeritud paljudel taimedel (tubakas 155,844 bp; riis 134,525 bp). cpDNA organiseeritus: Tuuma genoom kodeerib osa kloroplastide komponente. Geenid transkribeeritakse mõlemalt ahelalt (nagu ka mtDNA). cpDNA translatsioon sarnane prokarüoodile: Initsiatsioon Met-tRNA; Kloroplasti spetsiifilised IF, EF ja RF. Geneetiline kood universaalne. mtDNA ja cpDNA pärilikkuse erinevused Mendeli seaduspärasustest:
Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: 1) Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. 2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub nii liigiti kui ka liigisiselt sõltuvalt kromosoomist ja ka rakutüübist. Inimese somaatilistes rakkudes sisaldavad telomeerid 500-3000 TTAGGG kordust. Organismi vananedes telomeerid lühenevad. Samal ajal ei toimu telomeeride lühenemist tüvirakkudes ega vähirakkudes. DNA kordusjärjestused. Eukarüootne DNA jaotatakse vastavalt korduste olemasolule 3 klassi: 1
replikoni sisaldavad plasmiidid E. coli´s) või spetsiifiliste valkude seondumise tulemusena (DnaA oriC puhul, O ori puhul). Kuna DNA dupleksi avamine on lihtsam A-T rikastest regioonidest, on ori regioonid alati A-T rikkad. Bakterikromosoomi replikatsioon toimub rakutsükli teatud etapil. DNA replikatsiooni initsiatsioon oriC-lt Minimaalne oriC on 245 bp pikkune ning eubakterites tugevalt konserveerunud. Funktsionaalne oriC sisaldab kindlaid DNA järjestusi, mis esinevad kordustes: 1) DnaA boksid initsiaatorvalgu DnaA seondumiseks (4 koopiat) 5'-TTAT(C/A)CA(C/A)A-3' 2) 11 koopiat Dam metülaasi poolt äratuntavat järjestust 5'-GATC-3', nendest 8 asukoht on tugevalt konserveerunud 3) DnaA boksidest vasakule jääb 3 AT-rikast 13 nukleotiidi pikkust järjestust, mis on määrava tähtsusega DNA ahelate lokaalsel lahtisulamisel. DnaA seondumiseks oriC-le on vajalik dsDNA-ga seonduva valgu HU juuresolek, mis soodustab DNA paindumist ja DNA ahelate lahtikeerdumist
sidumiskohtadega. Moodulite vahetamine aktivaatoris viib promootori spetsiifika muutumisele. DNA sidumisdomään määrab aktivaatori töötamise. Transkriptsiooni aktivatsioon võimendi abil – enhancer. Toimib DNA-le mõlemis suunas. Võib asuda promootorist väga kaugel. Üks enhancer võib reguleerida mitut geeni, sellega seonduvad oma kindlad geeni aktivatsiooni elemendid (ST1). Enhancer on DNA järjestus, mis koosneb paljudest kordustes, on mõlemat pidi sümeetriline. RNA polümeraas II seob mediaatorkompleksi, need omakorda enhancer piirkonnaga. Kromatiini remodeleerimine toob enhancer promootori lähedusse. Need histoonid, mis jäävad aktivaatori seondumissaidist allapoole, atsetüleeritakse. Histooni atsetülaas atsetüleerib N-terminaalsed otsad. Nii muutub DNA kergesti 59 kättesaadavaks. Histoonidel on erinevaid modifitseerimise võimalusi, Kõige rohkem on neid H3-l. Kui
coli´s) või spetsiifiliste valkude seondumise tulemusena (DnaA oriC puhul, O ori puhul). Kuna DNA dupleksi avamine on lihtsam A-T rikastest regioonidest, on ori regioonid alati A-T rikkad. Bakterikromosoomi replikatsioon toimub rakutsükli teatud etapil. DNA replikatsiooni initsiatsioon oriC-lt Minimaalne oriC on 245 bp pikkune ning eubakterites tugevalt konserveerunud. Funktsionaalne oriC sisaldab kindlaid DNA järjestusi, mis esinevad kordustes: 1) DnaA boksid initsiaatorvalgu DnaA seondumiseks (4 koopiat) 5'-TTAT(C/A)CA(C/A)A-3' 2) 11 koopiat Dam metülaasi poolt äratuntavat järjestust 5'-GATC-3', nendest 8 asukoht on tugevalt konserveerunud 3) DnaA boksidest vasakule jääb 3 AT-rikast 13 nukleotiidi pikkust järjestust, mis on määrava tähtsusega DNA ahelate lokaalsel lahtisulamisel. DnaA seondumiseks oriC-le on vajalik dsDNA-ga seonduva valgu HU juuresolek, mis soodustab DNA
annaabi.ee 
