Kordamisküsimused Kohtusysteem ja turumajandus (0)

Kordamisküsimused “Kohtusüsteem ja turumajandus 1. Mõisted. Turumajandus, müügihind, omahind, monopol, leibkond, erahüvis,  ühishüvis TURUMAJANDUS: on arenenud riikide majandussüsteem, kus ostjad ostavad ja müüjad 
müüvad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindadega ning tootjate konkurents 
määrab ära toodete või teenuste mahu, hinna, sortimendi.
MÜÜGIHIND: on kauba või teenuse eest tasutav lõpphind. Müügihind on hind millega 
ostja on nõus ostma ja müüja on nõus müüma.
OMAHIND: on hind, mis väljendab kauba või teenuse tootmiseks tehtud kulutusi. 
MONOPOL: on turuvorm, kus on üks müüja või teenuse pakkuja, kes kehtestab hinna, 
millel puudub asenduskaup või teenus. Tarbija ei saa valida mitme erineva toote vahel ega
osale hinna määramises.
LEIBKOND: on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos 
majapidamisotsuseid langetavad inimesed, ehk ühe perekonna liikmed.
ERAHÜVIS: Kaup või teenus,mida vahendatakse turu kaudu ja tarbimine toimub 
eraviisiliselt.
ÜHISHÜVIS: Sotsiaalset väärtust omav kaup või teenus, mida tarbivad kõik, kuid mille 
pakkumine või tootmine ei ole majanduslikult tulus (valgusfoorid, tänavavalgustus) 2. Nimeta majandussüsteeme. (4)     Tavamajandus
Käsu- ehk plaanimajandus
Turumajandus
Segamajandus 3. Võrdle turumajandust     ja plaanimajandust.     Turumajanduses ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ja teenuseid vabalt kokkulepitud 
hindade alusel. Siin inimeste isiklikest huvidest lähtuvalt kasutatakse riigi 
majandusressursse kõige efektiivsemal moel. Siin kehtib konkurents.  Plaanimajanduses kõiki majanduslikke suhteid korraldada üks keskus. Majanduse 
juhtimise aluseks on poliitilised või religioossed ideed. Selline majandamisviis on 
rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Neid ideid püütakse tõestada ka 
majanduses. Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust majandustegevusse 
sekkuda. Siin ei kehti konkurnts. Plaanimajanduse puhul on kogu majandus aastateks ette 
planeeritud. Planeerimise käigus ei arvestata tarbija vajadusi vaid tootmismahtusid. 4. Nimeta turumajanduse puuduseid. (3)     Tegelikku konkurentsi esineb harva
Tootmine maksimaalse kasuga sunnib ettevõtjaid loobuma vähetulusatest tegevustest
Põhjustab majanduslikku ebavõrdsust 5. Miks on vaja riigi sekkumist turumajandusse? Nimeta vähemalt kaks põhjust. 
Nimeta viisid, kuidas riik turumajandusse sekkub. 


Riigi sekkumist on vaja selleks, et hoida monopoli tekkimist kontrolli all, et leevendada 
turumajanduse puudusi. 
Riik kehtestab maksusüsteemi, mis aitab ettevõtlusel areneda. Riigi sekkumist on vaja ka 
majanduslikel eesmärkidel, näiteks on vaja ühiskonnas kaupu, mida turg ei paku 
(tänavavalgustus, valgusfoorid, majakad)
Riik sekkub turumajandusse õigusaktidega: maksu- ja hinnapoliitika; teatud äritegevuse 
litsentsimine ja piirnormide kehtsetamine. 6. Miks on monopoli tekkimine kahjulik? Nimeta vähemalt kaks põhjust.      Monopolid võivad kehtestada põhjendamatult kõrgeid hindu. 
Monopolid kahjustada konkurentsi ettevõtluses.
Kui monopol on turul jõupositsioonil ehk tal on turgu valitsev seisund võib ta oma 
konkurente turult välja tõrjuda. 7. Nimeta Eesti kohtusüsteemi astmed. Miks on kohtusüsteem mitmeastmeline?     Esimese astme kohtud: maakohus ja halduskohus Teiseastme kohus: ringkonnakohus Kõrgeim kohus: riigikohus.  Mitmeastmeline kohtusüsteem on selleks, et kohtualune saaks taotleda kohtuasja uuesti 
ülevaatamist, ning et kohtul oleks eksimise võimalus väiksem. 8. Mis või kes on apellatsioon, kassatsioon, hagi, hageja, kostja?     Apellatsioon: on kaebus esimese astme kohtu otsusele. 
Kassatsioon: kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtu poolt, kus hinnatakse 
seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt.
Hagi: on isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks.
Hageja: on isik, kes esitab kohtule hagi, ehk taotleb oma eeldatavate õiguste ja vabaduste 
kaitseks kohtumenetluse alustamist.
Kostja: on isik, kelle vastu on esitatud hagi. 9. Oska selgitada millised kohtuasjad on kriminaalasjad, tsiviilasjad ja haldusasjad.    Kelle vahel vaidlus toimub?
Kriminaalasju arutatakse riikliku süüdistuse alusel, ehk vaidlus toimub riigi ja füüsilise 
või juriidilise isiku vahel. 
Tsiviilasju arutatakse eraõigussuhetest tulenevalt. Tsiviilvaidluste ring on suur ning siia 
alla kuuluvad erinevad lepingud ja võlasuheted, perekonna- ja pärimisasjad, äri- ja MTÜ 
tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse alased küsimused.
Haldusasjad: on avalik-õiguslik vaidlus. Näiteks  kui riik või omavalitsus on mõne 
haldusakti või toiminguga rikkunud inimese õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta 
oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Ehk vaidlejateks on riik ja eraisik (või 
firma). 10. Kohtunik. Kui kaua saab olla ametis? Millistes ametites ei tohi kohtunik töötada ja   
millistesse organisatsioonidesse ei tohi kuuluda? Miks? Kohtunik nimetatakse ametisse kogu eluks (kuni pensionini)
Kohtunik ei tohi kuuluda ühtegi erakonda. Erapooletus. 


Kohtunik ei tohi olla riigikogu, -valla-ega linnavolikogu liige. Kohtunik ei tohi olla 
äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa 
äriühingu filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja 
sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
Kõik ikka selleks et õigustmõistvat võimu vahetult teostav ametiisik oleks sõltumatu. 11. Süütuse presumptsioon –  Enne kohtuotsust ei tohi kedagi süüdlaseks nimetada. 12. Kes saavad osaleda (valida ja kandideerida) KOV valimistel? Millal toimuvad  järgmised KOV valimised? Millised ülesanded on kohalikul omavalitsusel? Kuidas
moodustatakse volikogu ja valitsus? Kes on sinu kodukoha vallavanem/linnapea? KOV valimistel saavad osaleda Eesti kodanik, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks
ja kelle püsiv elukoht, on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, mis asub vastavas vallas või 
linnas. Järgmised KOV valimised selle aasta sügisel.  Otsustavad ja korraldavad kohalike elu küsimusi  Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu ja 
valitsus moodustatakse hääletuse teel  Rain sangernebo