Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks nimetama pidulikke laule, mis väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust • Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. • Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid • Eesti Vabariigi hümn on Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi autor on soome helilooja Fredrik Pacius. Draama • Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. • Žanrina kujunes draama välja 18. sajandil.
Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ülemiseks hääleks oli Gregor. Koraal ja alumiseks pillid või omakeelne laul. *12-13
Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-häälne, *ilma pillisaateta *proosatekst, *puudub taktimõõt, *kõnelähedane. Grgoriuse koraal on muusikaline palve Jumalale. Missa Missa on katoliku kiriku jumalateenistus. Missa rajanes gregoriuse koraalil Missal lauldakse 5 kindlat palvetekstidel laulu (ladina keeles), mis algselt olid gregoriuse koraalid. Missa osad on järgmised: 1.Cyrie eleison issand halasta. 2. Gloria in exelsis Deo au olgu Jumalale kõrges. 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse. 4.Sanctus /Benedictus püha /kiidetud olgu. 5.Agnus Dei Jumala Tall Dies irae Dies Irae (viha päev) see laul tekkis keskajal palju inimohvreid nõudnud katkuga (1347-1351.a. suri katku ~33 miljonit inimest)
Laulmine kuulub kogu kirikurahvale. Koori ülesanne on toetada ühist laulmist ja hoolitseda selle eest, et laulu osa teenistuses sujuks nõtkelt. Kaasajal on tegelik olukord kujunenud küll koori kasuks, mis aga ei tähenda , et kirikurahvas kaasa ei võiks laulda. Tekstid sisaldavad palveid ja õpetusi ja need on mõeldud kõigile kuulamiseks. Seepärast on ka lauljaile mäletamisväärne laulda nii, et sõnad oleksid selgesti arusaadavad.(ortodoksi liturgia)3 Koraal luteri kirikus Koraalil on luteri kirikus täita oluline roll. Sidusa üksusena jumalateenistuses loob ta koos sõnaliturgiaga vaimse, esoteerilise terviku, laulva koguduse lõputa lähenemise sõnas peituvate eesmärkide poole, täis aukartust ja imetlust. Sõna ja inimene kohtuvad muusikas. Koraal häälestab ja meelestab rituaalile, temas on lihtne tarkus ja sügavad tõed. Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia
või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Ood, hümn, eleegia. Tuntumad zanrid (1) ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. (2) hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nim-ma pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt. (3) eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine
(5) soosib metafoorsust (6) soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses Tuntumad zanrid (1) ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. (2) hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nim-ma pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt. (3) eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on
soosib metafoorsust soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses Tuntumad zanrid: Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. Hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega, hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nimetama pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine
Psalmilaul kirikulaul, mille tekst pärineb Vana Testamendist, Psalmitekstide laulmist nimetatakse psalmoodiaks. Seda lauluzanri kasutati nii liturgias kui ka kristlikes kodudes. Neid retsiteeriti tavaliselt ühel tugihelil. Tekstid koosnevad erineva silpide arvuga värssidest (versus). Versuste retsiteerimiseks kasutatakse meloodiavormeleid. Hümn antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Vaimulik laul laul, mis on seotud religiooniga. Sarnanes juutide lauluga, üht-teist võeti ilmselt üle ka hellenistlikust kultuurist. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika ja pillid, mis varakristlikus muusikas olid keelatud. Pilet nr. 12- Bütsants
annaabi.ee 
