Pariis on pidu sinus eneses." Lk 13. Hemingwaye meeldis väga käia kohvikus ning seal oma märkmikusse lugusi kirjutada. Lk 18. Kuidas hemingway oma lugusi alati kirjutas või alustas? Lk 38. Tema aadress ütles juba ära, et ta on vaene. Kuid raamatukogus töötav Sylvia usaldas teda ja registreeris ta raamatukogu liikmeks ja lasi raha tuua siis kui tal on. Lk 49. Kui kevad oli juba uksele koputanud, meeldis hemingwayle varahommikul kirjutada. Lk 50.53 Hemingwayle ja ta naisele Hadley'lile meeldis kaia hipodroomil ja panuseid panna hobustele. Lk 61. Hemingwayle meeldis rohkem käia üksi hipodroomil. Ta teadis hobuste tausta et kelle peale panustada. Lõpuks ta lõpetas selle töö, sest see nõudis palju aega talt. Lk 122. Hemingwayd huvitas, mida arvavad teised dostojevskist. 125 evaniga vesteldes Lk 135. Seiklused scott Fitzgeraldiga. Kuidas ta temaga kohtus?
Asus siis neiu ühele rajale, võsavillem teisele. Punamütsike korjas lilli, ajas oma asju, ja kõndis rahumeelselt. Hunt selle ajapeale juba muidugi kohal, koputas uksele...No tereke memmeke, mina siin ! Ootasid jah? Ja-jah muidugi ootasid, ole nüüd nii hea ja tee uks ilusti lahti, jah jah, just niimoodi. Memm ja hunt pidasid siis pika dialoogi maha, siisjärel tegi võsavillem memmekesest väiksese lõunasöögi, ja seejärel heitis tuttu. Punamütsike jõudnud ka siis lõpuks maja juurde, koputanud uksele, hunt teinud ukse lahti ja siis oli neiu imestus suur...Tule taevas appi !!! Issand kui muutunud sa oled !! Ei noo. Pole paha ! Väga kena näed välja, emme küll ütles, et sa paar kilo juurde võtnud, kuid nooo, selline muutumine ei tee paha. Hunt mõtles selle peale, et on ikka rumaluke neiuke, jääb uskuma et ma memm, eh eh eh eee! Viskunud seejärel tütrekese peale, teinud ka temast kena einekese, jäänud tuttu. Kuid metsaraiujad oli just lõunapausi pidamas, kui söök otsa sai
nuusutas lilli ilma, et ta oleks Gurovi poole vaadanud. Siis vaatas Gurov Annale teraselt otsa ja tõmbas ta jäsrku enda ligi ning suudles teda huultele, tundes enda vastu hoovavat lillede lõhna ja rõskust ning vaatas järsku kartlikult ringi: kas vahest keegi nägi?! Nad läksid Anna juurde. Anna numbritoas oli umbne ning seal lõhnas Anna parfüümi järele. Siin aa ikka seesama kogenematule noorusele omane kartlikkus, ebamugav tunne ja peataolek, nagu oleks keegi äkki uksele koputanud. See "daam koerakesega" suhtus sellesse, mis oli toimunud kuidagi eriliselt, otsekui oma langemisse. Ta arvas, et Gurov ei pea temast lugu. Ta ütles, et ta ei petnud oma meest, vaid iseennast. Anna nuttis. Gurov vaatas Anna liikumatuisse, kohkunud silmadesse, suudles teda, rääkis tasa ning sõbralikult. Anna rahunes tasapisi maha. Kui nad pärast väljusid, polnud rannapromenaadil kedagi. Nad sõitsid Oreandasse. Seal nad istusid kiriku läheduses pingil, vaatasid merele ja vaikisid
module=har 7. Spordivõistlusi käib vaatamas iga kolmas Eesti elanik. Statistikaamet, 2018. Kättesaadav: https://blog.stat.ee/2018/07/16/spordivoistlusi-kaib-vaatamas-iga- kolmas-eesti-elanik/ 8. Miks jalgpall nii populaarne on? Sirp, 28.10.2005 Kättesaadav: http://www.sirp.ee/s1- artiklid/c9-sotsiaalia/miks-jalgpall-nii-populaarne-on/ 9. Eesti jalgpallikoondis. Wikipedia. Kättesaadav: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis 10. Koondiseuksele koputanud Tristan Koskor: olen muutunud nahaalsemaks. Soccernet. 24.10.2018 Kättesaadav: https://soccernet.ee/artikkel/koondiseuksele-koputanud- tristan-koskor-olen-muutunud-nahaalsemaks 18 11. Premium liiga parimad ründajad ja väravavahid 2018. Soccernet. 01.11.2018. Kättesaadav: https://soccernet.ee/artikkel/premium-liiga-parimad-rundajad-ja- varavavahid-2018 12. Premium liiga hooaeg numbrites. Soccernet. 21.11.2018. Kättesaadav:
16. Meid sunniti neid juhendeid pühalikult kordama, kuni kõik üksikasjad olid õiged,... (lk 64) Kaks või kolm aastat enne Jacki isa surma pidid Jacki vanemad minema oma viimase veel elanud sugulase matusele. Lapsed jäeti suuremaks osaks päevast omapead koju. Ema näitas lastele, kuidas pliiti tööle panna ja käskis kolm korda üle kontrollida, kas pliit on välja lülitatud. Isa rääkis, mida teha, kui keegi koputab välisuksele (kuigi keegi kunagi ei koputanud) või kui maja põlema läheb. Lapsed ei tohtinud mängida all keldris, triikrauda seina panna, sõrmi pistikupesadesse pista. Kui lapsed lõpuks üksi kodus olid, hullasid nad terve päev – mängisid padjasõda, veesõda. Tom tegi erutusest püksid täis, kuid kuna keegi ei tahtnud teda pesta, siis jätsid nad Tomi paariks tunniks üksi kuni ise edasi mängisid. Vahetult enne vanemate tulekut tehti kõik korda. 17. Tol hetkel oli see olnud ilmselge, et hoida perekonda koos
rumaluke Katiga kaasa ulguma. See oli postiljoni niigi poolkurtidele kõrvadele liig mis liig ning ta otsustas õudustemajast kiiresti minekut teha. Uksel pööras ta ringi ning sajatas:"Susi teid söögu!" Sel samal hetkel tõstis Tirr saba ja sirtsutas talle tundmatule objektile, et oma ala märgistada. Õnnetuseks osutus seekord tundmatuks objektiks selle sama isiku jalg, kes vaid veidi aega tagasi rõõmsalt meie välisuksele oli koputanud. Tirri pahandus oli viimane tilk karikasse. Järgmine kord lubas postiljon tulla juba kohtukutsega, talle nii füüsiliselt kui vaimselt põhjustatud kannatuste eest. Niipea, kui uks mehe järel sulgus, purskasid mamma, papa, Kati ja Mait justkui ühest suust naerma. Ma ütlesin, et see perekond juba normaalne ei ole. Minul tõusid küll sellise ähvarduse peale karvad turri, aga paistis, et neid ei kõigutanud see miskit. Hoopiski rohkem hirmutas majaelanikke kiri, mille postiljon toonud oli
jaanuaril 1927, arreteeriti. 14-aastane tütarlaps vägistati, piinati ja tapeti. Meie koolist – Ann Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist tapeti veel kolm poisikest. Nende ainus süü seisnes selles, et nad olid sündinud juudi peredes. Üldse hukati Eestis 1941/42. aastal 929 juuti, nendest 101 lapsed. Olli Bernard, endine Idla musterrühma võimleja ja rahvaatantsija […] Tema vanematekodu – vana talumaja – asus Pirita jõekäärus, praeguse Botaanikaaja lähedal. Kord öösel koputanud keegi nende uksele. Isa läks vaatama. Väljas pimedas seisis ihualasti mees. Ta lasti sisse, Ta peideti lakapealsel ära. Mitmeks kuuks. See oli poola juut, kes koos tuhandete saatusekaaslastega Poolast, Austriast, Prantsusmaalt ja Tšehhoslovakkiast oli toodud Kalevi-Liiva surmalaagrisse. Ta oli eluga pääsenud seetõttu, et kui alasti vange oli ühishaua äärel hakatud tulistama, oli tema enne maha kukkunud, kui kuul teda oleks jõudnud tabada
Minu onu heldus on sind julgeks teinud. Ara unusta, et minu ja sinu vahel ikka veel määratu vahe on. Mul on sinu pärast hale meel . . . » «Siis nuta, aga ara lõrise tühja juttu,» urises Villu. «Mina olen õiglane mees, kes kellelegi ülekohut ei tee, ja tema, võrukael, tuleb mind nagu last noomima! No ütle nüüd!» Siin toibus mahalöödud sulane uimastusest ja 202 tõusis istukile. Sepp oli talle paljalt mõõga küljega pähe koputanud. «Näe, su mees on terve,» ütles Villu. «Nüüd pole sul minult enam midagi nõuda, noorsand. Mine heaga koju ja heida puhkama.» «Kuhu oled sa Maie pannud?» kärgatas Goswin tõusva vihaga. «Otsi ise,» vastas sepp. «Ma ütlen sulle viimast korda: anna tüdruk tagasi, siis lasen ma su eluga pääseda.» «Ja mina ülen sulle: kui sa türukut rahule ei jäa, siis ei lase ma sind mitte eluga pä aseda.» «Võke ta kinni!» müistas Goswin. Sulased ajasid hobused rüinal sepa peale
«Mees!» «Kuulge, me vaidlus algab jälle otsast peale,» ütles proua Bonacieux kerge naeratusega, milles tundus pisut kärsitust. «Ei, ei, ma lähen, ma lahkun. Usun teid ja ei taha, et te kahtleksite minu kiindumuses, olgu see kiindumus kas või lollus. Elage hästi, proua, elage hästi!» Ja otsekui tundes oma jõuetust vabastada käsi, mida ta hoidis, laskis d'Artagnan selle järsult lahti ja eemaldus jooksusammul. Samal ajal koputas proua Bonacieux 130 samal viisil uksele, nagu oli koputanud luugile -- kolm aeglast kindla rütmiga koputust. Kui d'Artagnan tänavanurgale jõudis, vaatas ta tagasi: uks oli avanenud, uuesti sulgunud, ja kaunis kaupmehenaine oli kadunud. DArtagnan jätkas oma teed. Ta oli andnud sõna, et ei luura proua Bonacieux' järele. Isegi kui tema elu oleks olenenud kohast, kuhu läks proua Bonacieux, või isikust, kes teda saatma pidi, oleks dArtagnan ikkagi koju läinud, nagu ta oli lubanud. Viis minutit hiljem oli ta Fossoyeurs'i tänaval.
annaabi.ee 
