Suur ja väike vereringe. Suur vereringe algab aordiga, mis väljub südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse arterid arterioolid kapillaarid veenulid veenid. Kõikidest suure vereringe veenidest koguneb veri ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad paremasse kotta. Väike vereringe algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. 14
Kõikides SVR veenides koguneb veri ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad paremasse kotta. SVR kujut endast veresoonte süsteemi, mida mööda veri jõuab südame vasakust vatsakeset elunditesse ja sealt paremasse kotta. Väike e kopsuvereringe algab kopsutüvega südame paremast vatsakeset, läbib kopsud, lõpeb nelja kopsuveeniga vasakus kojas. Hapniku vaese vere transp kopsuarterite kaudu. Kopsukapillaarides rikastatakse veri O2, arteriaalne veri voolab mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni teel. Pulss on veresoonte rütmiline laienemine, kui süda surub verd veresoontesse. Puhkepulss on minimaalne südamelöökide arv, mis rahuldab organismi verevajaduse.Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet.Hapnikutarbimisevõime näitab hapnikku hulka, mida organism on võimeline omastama
südamepaun. Südame vasakust vatsakesest (ventriculus sinister) voolab veri suurde vereringesse, aorti ja selle harudesse, varustades kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta (atrium dextrum), siis paremast vatsakesest (ventriculus dextrum) väikesesse vereringesse--kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb süsinikdioksiidist ja naaseb väikesest vereringest mööda kopsuveene vasakusse südamekotta (atrium sinistrum), kust suundub vasakusse vatsakesse. Suure vereringe arterites on veri hapnikurikas, veenides hapnikuvaene, väikese vereringe veenides hapnikurikas ja arterites hapnikuvaene. Süda on 300-350 grammiline õõneselund, asudes rindkere vasakul pool, millest kolmandik paremal rindkere keskjoonest, mille tipp(vasak vatsake) on suunatud vasakule alla ette. Suur südame tüveosa aub ülal. Kummaski südamepooles on koda, kuhu suubuvad suured veenid, ja
venoosne veri ülemise- ja alumise õõnesveeni süsteemi kaudu), sealt edasi kulgeb veri südame paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere läbi kopsuarteri ja tema harude edasi kopsude verekapillaaridesse. Kopsu verekapillaarid ümbritsevad kopsudes alveoole, läbi kapillaari ja alveooli seinte toimub gaasivahetus, mille käigus venoosne veri muudetakse arteriaalseks (hapnikuga rikastamine). Edasi kulgeb juba arteriaalne veri mööda kopsuveene nelja suurde kopsuveeni, mis suubuvad südame vasakusse kotta. Suur vereringe Nelja kopsuveeni kaudu jõuab arteriaalne veri kopsudest südame vasakusse kotta, sealt edasi liigub veri südame vasakusse vatsakesse. Suur vereringe algabki südame vasakust vatsakesest, mis pumpab arteriaalse vere aorti. Aordikaarel toimub suurte arterite jagunemine: (ülakehasse, ajju, jne.) ja alaneva aordi kaudu 33
SVR algab aordiga , mis väljub südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta,
veenidesse ja koguneb kahte suurde veeni) ja sealt paremasse kotta. Arterites on arteriaalne, veenides venoosne veri. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase omadused. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised, südame kontraktsioon on süstol, lõõgastumine diastool. Eri
Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe, paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Südame vasakust vatsakesest voolab veri suurde vereringesse, esmalt aorti, sealt edasi selle harudesse. Varustades eri kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta. Seejärel paremast vatsakesest väikesesse vereringesse, algul kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb CO2st. Veri naaseb väikesest vereringest mööda kopsuveene vasakusse südamekotta, kust suundub vasakusse vatsakesse. Suure vereringe arterites on veri hapnikurikas, aga veenides hapnikuvaene, väikeses vereringes aga on veri arterites hapnikuvaene ja veenides hapnikurikas. Verevool konkreetsesse kehapiirkonda on kõige enam määratud rõhkude erinevuse ja veresoone diameetri poolt. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest (arter) madalama rõhuga piirkondadesse (veen)
paremasse kotta. Arterites on arteriaalne, veenides venoosne veri. *Väike vereringe algab paremast vatsakesest kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta. VVR algab kopsutüvega, mis väljub paremast vatsakesest ja kannab venoosset verd kopsudesse. Kopsukapillaarides saab veri arteriaalseks (O2 rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase omadused. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised, südame kontraktsioon on süstol, lõõgastumine diastool. Eri osade kontraktsioonid
annaabi.ee 
