heitgaaside eest. Metsad katavad planeedist 31%. Metsad toodavad suure osa elutähtsast hapnikust, mida vajab suurem osa liikidest elutegevuseks, kuid iga päev raiutakse maha 200 000 aakrit ehk 809 ruutkilomeetrit troopilisi vihmametsi. Pealmine põhjus on looma- ja lihatööstus. Seda maad, mis puudest tühjaks raiuti, kasutatakse kariloomade karjamaana või põllumaana, et kasvatada toitu kariloomadele. Neid vihmametsi kutsutakse ka maa kopsudeks, sest toodavad rohkem hapnikku, kui ükski teine metsade kogum, ning on koduks ligi pooltele kõigist maailma liikidest. Sellise meeletu raiumise tagajärgedeks on pinnase erosioon, liigirikkuse vähenemine, kasvuhoonegaaside osakaalu suurenemine ja kõrbestumine. Kõik eelpool nimetatud tagajärjed on väga tõsised ja pöördumatu efektiga planeedile, seega peame võtma liigraiet tõsiselt ja võitlema selle probleemi vastu, sest hiljem ei ole enam võimalust seda korda teha. Põhja Hiinas
Loodusressursside kahanemisel on otsesed tagajärjed majandusele, inimeste tööhõivele, tervisele ja isegi püsimajäämisele ning oodata on konfliktide süvenemist piiratud loodusressursside pärast, nagu kalavarud, viljakad maalapid, joogivesi või kütused. Vihmametsade hävimine Hapnik, mida me hingame, tekib fotosünteesi käigus, mille ajal taimed muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Vihmametsade olulise panuse tõttu hapniku tootmisel nimetataksegi neid mõnikord "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimisel, muutub maapinna albeedo (pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud valguse intensiivsuse suhe). See rikub konvektsiooni (õhu- või soojusvahetus), muudab ilmastikutingimusi ning sademete rütmi, mis avaldab mõju kogu maakera ilmale. Vihmametsade hävimine Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks. Kasutatud Materjalid http:// www.currentresults
Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus. Veevormidel lõppesid need terava otsaga lüliga ja need eraldatakse teravjalaliste rühma (Apoxipodes), aga maismaavormidel jalad pikenesid ja nende lõpuosadmuutusid käppadeks, mis kohastusid maismaal käimiseks. Nemad eraldatakse kaheküüniselisterühma (Dionychopodes). Tänapäeva skorpione meenutavate maismaaloomade jäänuseid on leitud juba kivisöeajastu lademetes. Toitumine Skorpionid toituvad elavatest loomadest
rannikumäestikud. Amazonase piirkonnas kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Vihmametsad on Brasiilia üks suuremaid loodusrikkusi ja neid kustutakse ka maailma kopsudeks. Need on koduks väga paljudele liikidele: Amazonase vihmametsades elab ligi kolmandik maailmas leiduvatest olenditest, alates putukatest ja lõpetades jaaguaritega. Aastast 1970, mil esmakordselt hakati metsaalasid süstemaatiliselt vähendama, on nende loomade arvukus pidevalt langenud. Vihmametsade pindala Brasiilias väheneb rekordilise kiirusega. 2004. aastal vähenes vihmametsade pindala 20 000 ruutkilomeetri võrra. 2007. aasta viimase viie kuuga raiuti aga
saa. Keskkonnaprobleemid Peamiseks ülemaailmseks keskkonnaprobleemiks on muidugi metsadest ilma jäämine, mille tagajärjel planeet hukub, kuna taimed, peamiselt puud toodavad eluks vajalikku hapniku, mida kuskilt mujalt nii lihtsalt ei saa. Kui raiuksime kogu maailma metsa maha, ei taastuks hapnikutase enam kunagi ning inimkond sureks välja. Vihmametsi kutsutakse ka "Maailma Kopsudeks", sest nad töötlevad CO2-e kõige kiiremini ning efektiivsemalt hapnikuks. Kuna Malaisias on vihmametsad, mida pidevalt maha raiutakse, peab riik väga vastutustundlikult käituma. Poolas on metsatööstus liiga madalalt arenenud ning seetõttu reostatakse metsasid igapäevaselt, mistõttu metsa ökosüsteem võib välja surra. Kokkuvõte Sain nende 4 riigi puidumajanduse kohta teada väga palju, ning olin ülimalt üllatunud, et
võib see raiskamine maksta meile valusalt kätte.Tagajärjed ei pruugi kohe näha olla, kuid kindlasti need järgnevad. Sellise laiskusega võidakse sulgeda enda uks ülikooli ja edukale elule. Igapäevaühiskonnas olen näinud ka loodusvarade raiskamist. Järjekordselt võib tõestada, et võtame tulevikult osa võimalusi ära. Üks võimalus, mille enda tulevikust kaotame, on puhas elukeskond. Raiudes mõtlematult troopilist vihmametsade piirkonda, mida peetakse Maa ,,kopsudeks", tekitame iga päevaga aina rohkem ohtu, et keskkond saastub. See aga tingib ka selle, et võtame endalt võimaluse elada. Suurlinnades sureb iga aastaga aina rohkem inimesi õhusaastatusse. Taoline olukord on tekkinud jällegi seoses raiskamisega. Kui korralikult järele mõelda, siis saaksime elada ka ilma sedasorti raiskamiseta. Ei saa kasutada mõtteviisi, et pärast meid tulgu või veeuputus. Raisates praegu ära taastumatud loodusvarud, võtame võimaluse järgnevatel põlvkondadel
prügi sorteerima, aga laiemas pildis võidavad kõik. Näiteks aasta 2008 mai alguses tehti kampaania ,,Teeme ära", kus oodati vabatahtlike inimesi üle Eesti, et koristada ära metsaalused ja teha Eestimaa puhtaks. See osutus väga edukaks ja prügi korjati kokku mitusada tonni. Väärispuit on olnud koguaeg hinnas ja inimesed teenivad selle pealt suurt raha. Seetõttu on juba pikemat aega massiivselt raiutud maha vihmametsi, mida võib nimetada Maa ,,kopsudeks", sest nad toodavad kõige rohkem hapniku. Samuti elab vihmametsades palju loomi, kelle kodud hävitatakse puid raiudes. Euroopa riikides on viimasel ajal väärispuidu nõudlus vähenenud, kuna inimesed on hakanud rohkem loodussõbralikumalt mõtlema. Küll aga leidub veel palju isikuid, kes teenivad suurt raha sellega ja kasutavad väärispuitu mööbli ehituses. Rohelise mõtteviisi vastuväiteid leidub üsna palju, aga need ei ole üldse tõsised, samas aga
Kõige ohustatum on Amazonase piirkond, sellele järgnevad Aafrika ja Indoneesia vihmametsad. Vihmametsade päästmiseks on keskkonnakaitsjad teinud meeletuid kampaaniaid, aga metsaraie kestab edasi, sest see pakub vaestele riikidele sissetulekut. Raiutakse igal juhul kas siis ausalt või ebaseaduslikult. Metsaraie kiirendab ka kliimasoojenemist, sest metsad on olulised CO2 sidujad. Vihmametsad toodavad olulise osa Maa õhust, tänu sellele hüütakse neid "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimine muudaks Maa albeedot, konvektsiooni ja sademete hulka oluliselt. Troopiliste vihmametsade kaitseks rajasid keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu WWF, Greenpeace, NABU ja BUND FSC sertifikaadi. Teised organisatsioonid: Pro Regenwald, Rettet den Regenwald ja Watch Indonesia edendavad täielikku loobumist troopikapuidust viimaste veel säilinud vihmametsade kaitseks. Kasutatud materjalid: www.wikipedia.org www.roheline.ee www.eestiloodus.ee www.postimees.ee www.miksike
Suurte silmadega näevad nad hästi oma lähimat ümbrust, aga märkavad ainult liikuvat saake Silma kaitseb kuivamise ja vigastuste eest liikuv silmalaug-kohastumus eluks maismaal Haistmiseks ja maitsmiseks peavad nad toidupala suhu haarama Konnade kuulmiselund asub nii nagu kaladelgi koljuõõnes Täiskasvanud konnal puudub küljejoon, kuid nahk on tundlikum kui kalal, sest sellel puuduvad soomused 14. Miks peavad kahepaiksed lisaks kopsudele ka nahaga hingama ja milline peab olema nahk? Kopsudeks on paarilised seest tühjad kotid, mille pind ei ole suur. Nõrgalt on arenenud ka hingamisteed. Kahepaiksetel on primitiivne surumistüüpi hingamine, mis eraldab neid mitte ainult kaladest, vaid ka ülejäänud maismaaselgroogsetest. Hingamisel tõmmatakse õhk läbi suu või ninasõõrmete suuõõnde, milleks avatakse sõõrmed ja langetatakse suuõõne põhi. Sõõrmed sulguvad, suuõõne põhi tõuseb üles ja õhk surutakse kopsudesse. Kahepaiksetel toimub vere
40% võrra. Hetkel kahanevad Indoneesia metsad hinnanguliselt tempoga 2-3 miljonit hektarit aastas (umbes pool Eesti pindalast), sealhulgas kuni 80% ulatuses läbi illegaalsete raiese, mis toimuvad üht või teist seadust eirates. Ka suurte metsamassiivide poolest kuulsas Lõuna-Ameerikas on troopiliste vihmametsade hävimine olnud ulatuslik: aastatel 1960-1990 on raiutud 18% metsadest. Hetkel on metsaraie Lõuna-Ameerikas isegi suurenemas, eriti maailma kopsudeks peetavas Amazonase jõgikonnas. Just Brasiilia arvele kanti vahemikus 2000-2005 hinnanguliselt koguni 42% kogu maailma metsaraiest. Sarnaselt troopikavööndiga on põlismetsade raie probleemiks ka parasvöötmes (eriti Venemaal ja Kanadas). Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja 7
kellel on ujupõis seotud sisekõrvaga. 10% kala kogu energiast. Kui vees on O2 kontsentratsioon väiksem, energiakulu Toitumise suhtes on kalad paindlikud, hingamiseks suureneb. võivad üle minna ühelt saagi tüübilt teisele. Osadel on ujupõis muundunud kopsudeks, Eürüfaagid kõigesööjad neelavad palju käivad veepinnal aeg-ajalt õhku hingamas erinevaid toiduobjekte. Stenofaagid toiduspekter märksa kitsam. · Naha kaudu hingavatel kaladel: Monofaagid äärmiselt kitsas gaasivahetus põhineb vees oleva hapniku toiduspekter. difusioonil läbi naha kapillaarvõrgu pinna.
seisund, füüsiline koormus, emotsionaalne olukord jne.). 8. Hingamiselundkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 260-292) Iga organism vajab elutegevuseks hapnikku. Inimorganism saab hapnikku õhust hingamise teel. Elundid, mille kaudu sisse- ja väljahingatav õhk inimorganismis liigub, moodustavad hingamiselundite süsteemi. Hingamiselundeid võib jaotada kaheks: hingamisteedeks, mille kaudu sisse ja väljahingatav õhk liigub, ning kopsudeks, kus toimub gaasivahetus. 8.1. Hingamisteed: Hingamisteedele (kõri, trahhea, bronhid, bronhioolid) on iseloomulik, et nende seintes leiduvad kõhrelised plaadid. Seetõttu on hingamisteede valendik alati avatud. Mida rohkem bronhid ja bronhioolid ahenevad, seda vähem on nende seintes kõhrelisi plaate ja rohkem silelihaskiude. Hingamisteedele on iseloomulik nende limaskest. Nad on kaetud 36 ühekihilise silinderepiteeliga. Need osad kopsudest, kus toimub gaasivahetus, nn.
annaabi.ee 
