Nii mõnelgi juhul tõusis selliseid sõjaväelaste valitud sõdurkeisreid esile mitu korraga, üks ühes impeeriumi osas, teine teises, nin see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Aastal 284 võimule tulnud keiser Dioletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada, ja riigis kord tagasi võita. Ta tegi riigi valitsemises ja halduses põhjalikke ümberkorraldusi. Seetõtte arvestatakse hilise Rooma keisririigi algust Diocletianuse valitsusajast. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise. Selle mehe ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse. Constantinus ise suhtus kristlastesse sümpaatiaga ja toetas nende tegevust. Ristiusust hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsev religioon. Veel lasi Constantinus rajada riigi idaossa, Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma linn kaotas oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 395
suurmaavaldused- latifendiumid. isiklikku või suurmaaomaniku maad. Miks ja millalalgas provintside eraldumine?Vt keisrid Diocletianus, Constantinus Suur, Theodosius Suur nende tegevus. Provintsid hakkasid eralduma,sest majandus- ja ühiskonna areng olid erinevatel tasemetel. Kui Rooma impeeriumi tabas tugev kriis, sai võimule keiser Diocletanius, kes suutis riigi taas kindlale korrale seada. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise, igal ühel oli oma kindel territoorium. Diocletanius ümberkorraldusi jätkas Constantinus Suur, kes kuulutas välja usuvabaduse ning ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Keiser Theodosius Suur ühendas riigi mõlemad pooled, peale tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt erinevaks riigiks. Miks Ida-Rooma jäi püsima kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena
Poliitiline korraldus täiendus Välise võimsuse tipu saavutas Rooma Traianuse valitsemisajal Riigikorraldus: Igal aastal seati endiselt ametisse magistraadid, senat pidas korrapäraselt istungeid jne. Valitsejal ei olnud ametit, mis lubanukst tal üksi kogu riiki üksi valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimu kõigi oluliseimate asjade määramiseks. Hiline Rooma keisririik Dicletianus kehtestas nelja keisri koosvalitsemise nähes igaühele ette kindla territooriumi-> tava jagada riik kahe kesri vahel (ida/lääne) Konstatiunus suur kehtestas usuvabaduse (ehk kristluse legaliseerimine) Rajas uue pealinne – Konstatinoopoli (Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtsuse) Suur rahvasterändamine – Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse põhjustas paljude rahvaste
Provintsid jagunesid kahte rühma- idaprovintsideks, mis olid jõukamad alad ja lääneprovintsideks, mis jäid Roomale arengutasemelt alla. Hiline Rooma keisririik 3.saj Rooma impeeriumis sügav kriis. Impeeriumis võis valitseda isegi mitu sõdurkeisrit korraga, mis tähendas nendevahelisi kodusõdu. Diocletianuse valitsusajal suudeti riigis kord seada. Ta kehtestas nelja keiser koosvalitsemise, millest tuli loobuda, aga sellest kujunes tava valitseda riiki kahe valitseja vahel- ida- ja lääneprovintsides. Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ja lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. 395. Aastal jagunes impeerium lõplikult ida - ja lääneosaks, enne kui Thedosius Suur allutas mõlemad pooled enda võimu alla. Hunnide sissetung Euroopasse põhjustas rahvasterände, mille tulemusena tuli Rooma aladele palju germaanlasi, kellest üks 476
Itaaliasse (218.-203.a. eKr). Spartacus oli ori, gladiaator, antiikaja suurima orjade ülestõusu (74.-71.a. eKr) juht. Traianus oli Rooma keiser (98.-117.a.), kelle ajal oli riik kõigi aegade suurim. Julius Caesar (100.-44.a. eKr) oli Rooma väejuht ja riigimees, kes vallutas Roomale Gallia ja Britannia. Augustus (63.a. eKr 14.a.) oli esimene Rooma keiser. Diocletianus ( 284.-305.a.) oli Rooma keiser, kelle ajal taastati keisririigis kord ja piiride julgeolek, kes kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, millest kujunes hiljem 2 keisri koosvalitsemine. Rooma keiser Constantinus (306.-337a.) legaliseeris 313.a. ristiusu ja 330.a. tegi Rooma pealinnaks Konstantinoopoli. Hilise keisririigi ajal muutus Rooma riik oluliselt. Tugevnes keskvõim, sellele aitasid kaasa arvukad ametnikud ja asevalitsejad ning see, et inimesed kinnistati oma piirkonda ja ametisse (see samm kergendas maksukogumist). Seisuslik ühikond nägi välja selline:
põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) – piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest)
põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest)
kolmhark; võidetu saatus jäi publiku otsustada: püstine pöial armuandmine, allapööratud surm; keisri kohalviibimisel kuulus lõplik sõna talle; olid ka suurtemate rühmade vahelised võitlused, merelahingud Tiberi jõel; nad olid enamasti orjad, mõnele anti vabadus 19.Rooma: hiline Rooma keisririik Diocletianus 284 a. võimule tulnud keiser, lõpetas segadused, tegi valitsemises ümberkorraldusi, hiline Rooma keisririik algab tema valitsusajast; kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, igaühel oma territoorium; sellest tuli loobuda, kuid riik jagati kahe keisri vahel, üks ida-, teine lääneprovintsides Constantinus Suur (306-337), kuulutas välja üldise usuvabaduse kristluse seaduslik lubamine, toetas kristlaste tegevust, 4.saj. lõpul kuulutati kristlus riigiusuna kohustuslikuks; laskis rajada idaossa, Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli (varem oli Bütsants; Istanbul), pealinnaks nim
annaabi.ee 
