Pesumasinates ja nõudepesumasinates kasutatavad pesuvahendid Keskkonnaeelised · Pesumasinates kasutatavad pesuvahendid peavad olema varustatud täpse juhendiga, millist kogust masinasse panna, et nende kasutamine oleks optimaalne ja keskkonna mõjutamine oleks seega vähim. · Juhendid peavad soovitama, milline kogus sobituks vee karedusega. · Enne loodusesse sattumist peavad pesuvahendid olema lagunenud kahjututeks koostisaineteks. · Kartongpakend peab sisaldama vähemalt 80% taaskasutatud materjali. Energiasäästlikkus · Energia säästmiseks peavad pesuvahendid hästi toimima ka madalamal temperatuuril. · Et säästa energiat ja pesuvahendeid, tuleb anda pesuvahendite optimaalse kasutamise juhendid. Panus tervisele ja väärtustele Kõikide ökomärgistatud puhastusvahendite toimet on kontrollinud sõltumatud laboratooriumid. Puhastusvedelikud ja üldpuhastusvahendid Keskkonnaeelised
äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), soolahaugi, keedukala ja kalamarja. Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele sama toitvad kui praad. Ka seljanka, kus põhilisteks koostisaineteks sibul ja hapukurk, oli algselt pigem pajaroog kui supp. Tuntuimad supid: kapsasupp. Borš. Kalaleem, seljanka (kala-või lihasupp seente, kapsa, sibula ja kurgiga), hernesupp kuivikutega. Muud soojad road: vedel puder, keedetud rupskid küüslauguga, liha ja pudruga täidetud soolikad, praetud soolaseened naeri- ja porganditäidisega, küpsetatud peet pudruga, praetud kõrvits, nuudlisupp, täidetud kala. Eriti enne seda, kui kartul Euroopasse jõudis,
kotteost. Kotteosed on suhteliselt paksu kestaga ning vastupidavad ebasoodsale keskkonnale. Sobivate tingimuste saabudes kotteosed idanevad ning areneb haploidne mütseel. Kotteosed vabanevad keskkonda kas eoskoti lagunemisel või väljutatakse eoskotist veerõhu muutumise abil. Kotteoste levitajateks on enamasti tuuleõhk, mitmetel juhtudel aga ka veetilgad, voolav vesi või loomad. Kottseente keha koosneb tüüpilistest eukarüootsetest rakkudest, mida ümbritseb rakukest. Rakukesta koostisaineteks on erinevates vahekordades kitiin ja glükaanid. Rakuvaheseintes esinevad nö. lihtsad avad, mis võimaldavad rakusisaldiste liikumist rakust rakku. Samas võivad seda takistada mitmesugused membraaniseoselised struktuurid, näiteks nn. Woronini kehad, mis sulgevad rakuvaheseintes esinevad avad. Kottseente kehaks võib olla vaid üks rakk (pärmidel) või pikk niit, mis on vaheseintega jaotatud rakkudeks (seeneniit ehk hüüf). Pärmid paljunevad pungumise või jagunemise
Organismis valgud täidavad mitu olulist funktsiooni ensümaatiline, ehituslik, transport-, retseptor-, regulatoorne, kaitse-, liikumis- ja energeetiline funktsioonid. Kõige olulisem on organismi varustus ehitusmaterjaliga. Inimorganism on praktiliselt valgureservidest ilma jäetud. Ainsaks allikaks on toit. Valkude allikaks toitumises on loomsed ja taimsed tooted: liha, piim, kala, munad, leib, tangud, aga ka juur- ja puuviljad. Valkude koostisaineteks on aminohapped, mille kogusest ja kombinatsioonist sõltub toitlik valgu väärtus. Levinumad ja ka kvaliteetsemad valgud on loomsed. Kuid ka taimsetes valkudes on väärtuslikud allikad. Näiteks tangud sisaldavad 6-16% valke. Köögi- ja puuviljades on kõigest 1,2-1,5%, kuid piisava koguse söömisel omavad nad osatähtsust inimese toitumises. Kartuli ja köögiviljade valgud, eriti kapsa, sisaldavad elutähtsaid aminohappeid samas vahekorras.
LIITVÄETIS- mitut vajalikku toiteelementi sisaldav mineraalväetis. 6 MASSIARV- tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A. MAHUPROTSENT(%)- lahustunud aine (gaasi või vedeliku) maht 100 mahuosas lahuses. MASSIPROTSENT(W%)- lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses. MATERJAL- mitme aine kogum, mida ei saa kergesti lahutada üksikuteks koostisaineteks näit. puit, klass, teras. METALLIDE PINGERIDA- keemilise aktiivsuse ja elektrokeemiliste omaduse põhjal järjestatud metallide rida. METALLILINE SIDE- metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides. MINERAAL- maa sees või maakoores moodustunud kindla keem. koostise ja omadustega aine. MINERAALVÄETIS- tööstuslikult toodetav väetis, mis sisaldab peamiselt anorgaanilisi ühendeid. MITTEMETALL- lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused.
Egiptlaste põhimõte oli, et ilu ja veetlus algab isiklikust hügieenist, puhtast ja hästi- lõhnastatud inimkehast. Parfüüme segasid preestrid, kes hoidsid oma retsepte saladuses ning loovutasid neid ainult väga kalli raha eest. Lõhnainetele oli lisatud õlisid ja rasvu. Muistsed egiptlased kasutasid kosmeetikas 21 sorti taimeõlisid, millest suurem osa on tänapäevani kasutuses. Egiptuses on praegugi veel saadaval valgendav näokreem, mille koostisaineteks on rafineeritud loomne rasv, tärklis ja tinaühend. Samuti olid tuttavad juba egiptlannadele tänapäeval kasutatavad koorimiskreemid, kortse tasanda- Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp vad maskid, higilõhna neutraliseerijad ja juuksepikendused.
keemistemperatuur, tihedus). Ei ole seotud aine osalusega keemilises reaktsioonis. Keemilised – seotud aine koostise muutumisega, keemiliste reaktsioonidega (Vesiniku põlemine hapnikus) 7. Materjalid - definitsioon. Mitme aine kogum, mida ei saa kergesti lahutada üksikuteks koostisosadeks (puit, metallisulamid, klaas, plastid). Kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. 8. Segud, nende klassifikatsioon. Segu – ainete segamisel tekkiv ainete kogum; saab suht kergesti lahutada üksikuteks koostisaineteks (õhk, väävli ja raua segu, toiduained, ravimid). Koosneb kahest või enamast lihtainest või keemilistest ühenditest, mis pole omavahel seotud. Puudub kindel keemiline koostis. Homogeenne – segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne – gaasiline, vedel või tahke lahus (õhk) Heterogeenne – segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune; koosneb mitmest eristatavast faasist 9. Materjalide struktuur (mikro-, makro).
teisendid on tingitud erinevast väävli aatomite arvust molekulis (S...S8) ja kristalli erinevast geomeetrilisest kujust (rombiline, monokliine). Liitaine e keemiline ühend on aine, mis koosneb erinevate keemiliste elementide aatomitest või ioonidest (H2O, CO2, NaCl). Segu on kombinatsioon kahest või enamast puhtast ainest, kusjuures ained säilitavad segus oma iseloomulikud omadused (õhk, piim, tsement). Segudel puudub püsiv koostis. Segusid saab kas täielikult või osaliselt lahutada koostisaineteks füüsikaliste meetoditega (nt filtreerimine, aurustamine, destillatsioon). Segu võib olla: homogeenne - koostis on sama igas väikeses segu koguses, koosneb ühest faasist (puhas õhk, lahus). Osakeste suurus segus on < 1 .m. heterogeenne koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, koosneb mitmest erinevast faasist: gaas-tahke, vedelik-tahke, tolmune õhk, lahus sademega. Segu erinevad osad võivad olla ka erinevas olekus (veeaur-vesi-jää). Mõõtmine
annaabi.ee 
