aktide tõlgendamisel. Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine. Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma „kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks“ Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus. Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad lüngad. On tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest.Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust
1. Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse mõtet ja otstarvet, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama nt hea usu põhimõtte kohaldamine riigikohtu lahendites 1. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Tegemist on olukordadega kui me teatud elulistele asjaoludele ei leia vastavaid abstraktsed faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Lüngad jagunevad: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumises - kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud
korrata tema tegevust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline ehk adekvaatne ja kitsendav või laiendav 25. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: • Ehtsad. Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest. • Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. • Väärtuslüngad. Tekivad, kui seadusandja on püüdnud hoida
Õigust arendav kui tõlgendus on asjalik, siis on võimalik, et selle alusel rakendatakse seda seadust ka edaspidi. Asjaosalised nemad peavad teadma mille alusel, miks ning kuidas seadust rakendatakse. Hea põhjendus võib kiirendada ka protsessikulgu, kuna asjaosaline reageerib kiiresti. 7. Lüngad ja normikollisioonid õiguses ja nende ületamine. Õiguskorras esineb lünkasid, kui me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstaktseid faktlilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendaja peab kontrollima, kas elulised asjaolud on sarnased õiguslikku tähendust omavate eluliste asjaoludega. Teiste sõnadega peab veenduma, kas pole tegemist lüngaga õiguses. Lüngad tekivad kuna elu on dünaamiline ja positiivne õigus ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem. Eesti õigussüsteemis olevate lünkade põhjus on esiteks, et eesti õigussüsteem on veel "noor". Ka teiste riikides on lüngad olemas aga neid on tunduvalt vähem.
aktide tõlgendamisel. Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine. Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma ,,kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks" 11 Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus. Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad lüngad. On tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest.Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust
Õiguse rakendamisel tulebki kontrollida, kas situatsioon on hüpoteesiga vastavuses. Kui see on nii, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist, millel on järgmine kuju: Kui konkreetne eluline asjaolu vastab hüpoteesile, siis kehtib asjaolule tagajärg. Hüpoteesi iga juhuse osas kehtib õiguslik tagajärg, kui situatsioon on samane hüpoteesiga, siis situatsiooni osas kehtib õiguslik tagajärg. Kui käitumine tegelikustab eri õigusnormides toodud faktilisi koosseisusid, mida saab ka paralleelselt rakendada, on õigusliku tagajärje kindlaksmääramine raskem. Konkreetse elulise asjaolu sobimatus mõne õigusnormi faktilise koosseisuga ei luba teha järeldust, nagu ei tookski selline eluline asjaolu kaasa õiguslikke tagajärgi, see asjaolu võib sobida mõne muu normiga. Kindlakstegemine, kas situatsioon läheb hüpoteesiga kokku, ongi subsumeerimisprotsess. See on seotud normi mõttest arusaamisega. Rakendaja ei tohi hüpoteesi suhtuda pealiskaudselt.
Nt.rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jm. 71. Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse? Kuidas toimub seaduslünga ületamine, vastuolu lahendamine? Milline on rakendaja otsustusruum? (Vt Sander Põllumäe, lk 80-101.) Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes saab saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. 72. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
annaabi.ee 
