publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikal oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill).
Majanduslik mõõn Hispaanias ja Itaalias, Prantsusmaal oli Louis XIV priiskav monarhia. Sotsiaalne elu - 3. Nimeta baroki poliitik, 2 kunstnikku, 2 heliloojat, 2 kirjanikku L Poliitik Kunstnikud Michelangelo, El Greco Heliloojad Monteverdi, Vivaldi Kirjanikud Giambattista Marino, Gracian 4. Seleta mis on kontsertstiil (mis muutus võrreldes varasemaga). Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika pingsaks kuulamiseks. 5. Mis on basso continuo -seleta Katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. 6. Võrdle ooperit ja oratooriumi Oratooriumil puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega
Barokiajastu Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver
Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusikA sisemine rahu. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika
rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-ja soolopilliks ( kuulsad viiulimeistrid Amatid,Guarnierid, Antonio Stradivari )
Tekivad uued zanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata". Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei. Uue stiili nimi oli kontsertstiil. Algselt tähendas sõna kontsert väikest pilliansamblit. Muusika hakkas väljuma väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. kontserdi juurde kuulus nüüd palju lauljaid. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. Barokkajastul levis mitu erinevat muusikastiili. 1. vanem e kiriklik. Jätkas polüfoonilise muusika arengut. 2. kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele 3. Teatraalne stiil. Ooperi tekkimine
Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika
lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis).
lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis).
Tähtis koht uue 2 stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata". Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei. Uue stiili nimi oli kontsertstiil. Algselt tähendas sõna kontsert väikest pilliansamblit. Muusika hakkas väljuma väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. kontserdi juurde kuulus nüüd palju lauljaid. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. Barokkajastul levis mitu erinevat muusikastiili. 1. vanem e kiriklik. Jätkas polüfoonilise muusika arengut. 2. kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele 3. Teatraalne stiil. Oratoorium
annaabi.ee 
