Sellest seisukohast polegi K.Möbiuse biotsönoos polegi biotsönoos, vaid mittetäiskoosseisuline sõltuv kooslus, kuna austripanga asurkonnas peaaegu puuduvad produtsendid ja ta eksisteerib ainult teistest biotsönoosidest saadavate ainete arvel. Statistiline kontseptsioon rajaneb kujutlusele biotsönoosist kui kontiinumist (pidev, katkematu). See kontseptsioon sai alguse C.G.J.Petersoni (1911-1918) töödest hüdrobioloogias, kes mõistis kooslusi kui reeglipäraselt korduvaid koosesinevate liikide rühmi. Liigid on eraldi ja seoseid nende vahel pole, kuid nad esinevad koos, kuna suhtuvad ühtmoodi keskkonnatingimustesse. Iga liigi ökoloogiliste iseärasuste tõttu eri liikide esinemispiirid ei kattu ning rühmitused lähevad sujuvalt üksteisest üle. 3 Mõlemal kontseptsioonil on tänapäeval eluõigus. Suure muutlikkuse tingimuses võib
Troopidel on kindlad rollid – kindlate kvaliteetide ja seoste juhud kui olemise fundamentaalsed elemendid, millest kõik muu luuakse. Tuttavad kindlad objektid on troopide kimbud ühendatud koosesinemisega: tuttavad omadused on troopide kogumid seotud sarnasusega. Pole olemas universaalseid, sest troobid on kohesed objektid tajumisest. Troobid on kõikide seoste tingimusteks. Troobid on aluseks kõigele, ka individuaalsetele objektidele, omadused, universaalid. Individuaalid on koosesinevate troopide kogumid; troobid, mis on nö kogumikus tänu koosesinemise seostele. Näiteks valge värv, kuubiku kuju, suurus, tekstuur ja selle positsioon, on seotud teineteisega koosesinemise seostega – koosesinevalt on need nt suhkrutükk. Omadused või universaalid on täpselt samade või sarnanevate troopide klassid. Punane värv on just täpselt sama punasuse klass. Troop on abtraktne üksikasi. Need on fundamentaalsed elemendid olemisele ja olemistele, millest kõik muu saab luua
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid;
Kasutas palju sõnavara-analüüso ja veendus peagi, et paljude isiksust iseloomustavate erinevate sõnade varjus on peidus tegelikult sama üldisem tähendus (nt kalk, südametu tähendavad enam-vähem samaasja). Jõudis järeldusele, et igat inimest saab iseloomustada vähem kui kümne sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate iseloomujoonte kokkuvõte. - Raymond Cattell (16 faktorit) – omavahel koosesinevate tunnuste rühmitamisel sai Cattell 16 isiksusefaktorit. Arvab, et on kõik need faktorid käsitletatavad isiksuse mõõtmetena, mis esinevad erineval määral kõigil inimestel. - Hans Eysenck (bioloogilised tunnusjooned) - bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele – 1) ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus), 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine).
perioodilist hindamist; 7) patsiendi ja perekonna nõustamine/informeerimine ning varaste relapsi ilmingute selgitamist patsiendile; Psühhopatoloogia Psüühikahäirete avaldumise tasemed · Sümptom (symptom) - väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) · Sündroom (syndrome) - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline
selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat ekstravertne ja agressiivne. Raymond Cattell võttis kasutusele faktoranalüüsi(omavahel koosesinevate tunnust rühmitamisel sai Cattell 16 isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J.Sõerdi raamatus lk 66] Viimaseks sõnaks tuleks pidada nn "suure viisiku"
selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat ekstravertne ja agressiivne. Raymond Cattell võttis kasutusele faktoranalüüsi(omavahel koosesinevate tunnust rühmitamisel sai Cattell 16 isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele – 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J.Sõerdi raamatus lk 66] Viimaseks sõnaks tuleks pidada nn “suure viisiku”
annaabi.ee 
