ja hoitult. Perekonna ülesanne on seda kaitset pakkuda. Kui ühiskonnas on suhted muutunud järjest formaalsemaks, siis ootused perekonnale ja sealsetele lähisuhetele on väga kõrged. Paljud abielud lahutatakse põhjusel, et oodatud sooje suhteid ei tekkinud. Perekond kui kultuuri kandja esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, on perekond. Perekond on nii kultuuri kandja kui looja (omad traditsioonid jne). vanemad mõjutavad last iga kooselatud tunniga, oma harjumuste ja tegude ning vigade ja tegematajätmistega. Vanemad jätavad oma lastesse kustutamatu jälje, mis sageli alateadlikult mõjutab neid läbi terve elu. Põlvkond Sugupõlve e. põlvkonda võib määratleda kui ligikaudu ühel ja samal piiratud ajavahemiku jooksul sündinud inimeste hulka või kui ajavahemikku, mille jooksul sel ajal sündinud inimestest enamik jõuab ühelt põlvnemise tasandilt teisele. Teisalt võib rõhutada põlvkondade sisemist, hingelist ühtsust
Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. 31-aastasena kolis ta Inglismaale, kuhu ta ka püsivalt elama jäi. Marx oli krooniliselt haige, mis oli tingitud ülemäärasest tööst ja äärmiselt rasketest elutingimustest. Kui proua Marx aastal 1881 vähki suri, halvenes Marxi tervislik olukord kiiresti. Jenny ja Karl Marx olid abiellunud juba 1843 ja kihlunud kuus aastat enne seda; neil oli seljataga 40 kooselatud aastat. Kui äkitselt suri ka Marxi vanim tütar, oli lõplik löök anud. Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis. Allikad: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Karl_Marx http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Karl_Marx Konspekt Nietche Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849. aastal suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi
Brüsselis olles pühendus Marx intensiivsele ajaloo õppimisele ja töötas välja materjalistliku kontseptisooni ajaloo.31-aastasena kolis ta Inglismaale, kuhu ta ka püsivalt elama jäi. Marx oli krooniliselt haige, mis oli tingitud ülemäärasest tööst ja äärmiselt rasketest elutingimustest. Kui proua Marx aastal 1881 vähki suri, halvenes Marxi tervislik olukord kiiresti. Jenny ja Karl Marx olid abiellunud juba 1843 ja kihlunud kuus aastat enne seda; neil oli seljataga 40 kooselatud aastat. Kui äkitselt suri ka Marxi vanim tütar, oli lõplik löök anud. Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis. Materialistist ajaloolane Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meidkapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgebürgkogukondlikust korrast
Miks sõprus on parim? 1. Kui meie sõbrad on edukad, oleme pisut kadedad, kuid saame sellest üle ja üritame seetõttu ka ise olla paremad. 2. Kui paljud paarid tähistavad viie, kuue ja kümne kooselatud aasta täitumist, kestab sõprus sageli 30, 40 ja rohkemgi aastat. 3. Lapsevanemaid paneb tihti imestama, millises seltskonnas nende laps liigub, kas tegu on ikka viisakate ja ontlike teismelistega, ent ei küsi iseendalt, kas (täiskasvanutest) sõbrad ja peretuttavad ikka on "need õiged". 4. Osa inimesi sooviks enda kõrvale elukaaslast, et nad ei tunneks end nii üksildasena.
Tegelikult on aga perekonna sotsiaalsel toimetulekul ja suhetel oluline roll lapse arendamisel koolieelses eas (Arnautova 2004). Eeltoodust võib järeldada, et kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt. Perekond on kui kultuurikandja, kes esimesena lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, et perekond on nii kultuuritarbija kui ka looja. Vanemad mõjutavad oma last iga kooselatud tunni ja päevaga, oma harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmistega, oma armastuse või selle puudumisega. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Perekond kui sotsiaalne institutsioon tagab inimese isikliku arengu ja heaolu. Perekond on hädavajalik kasvukeskkond lapsele, mis on võimeline pakkuma lapsele kõige paremat kaitset ja arengustimulatsiooni. Perekond on lapse kasvamise koht koolieelses eas,
Läbi aegade on kodusoojuse kandjaks olnud ikka naine. Samuti oskab naine maandada pingeid ja jõuab kõike. Mehe ülesanne on kodu kaitsta ja garanteerida pere heaolu.Kodu väärtuse võiks lühidalt kokku võtta Lev Tolstoi mõtteteraga:" Õnnelik on see , kes on õnnelik oma kodus ". PEREKOND KUI KULTUURIKANDJA Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, on perekond. Perekond on nii kultuuri tarbija kui ka selle looja. Vanemad mõjutavad last iga kooselatud tunni ja päevaga, oma harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmisegagi, oma armastuse või selle puudumisega. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, 12 inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Traditsioon aitab vähemalt vaimse arengu algstaadiumis mingit kindlat tugipunkti leida,
Samasoolistel paaridel on võimalik registreerida kooselu Andorras, Belgias, Tšehhis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Gröönimaal, Islandil, Luksemburgis, Hollandis, Uus- Meremaal, Norras, Sloveenias, Lõuna-Aafrikas, Rootsis, Šveitsis, Suurbritannias, Argentiina, Austraalia, Brasiilia, Kanada, Mehhiko, Hispaania. 3. Registreerimata kooselu Registreerimata kooselu puhul tekivad õigused ja kohustused automaatselt pärast teatud 15 kooselatud aega ning peaaegu alati kehtivad need ka heteroseksuaalsetele paaridele. Tavapäraselt reguleeritakse mitteametlikke kooselusid riikides, kus samasoolistel on võimalik oma suhet ametlikult registreerida. Samas on reguleerituse tase üsna erinev. See kehtib lisaks enamikule eelpool nimetatud riikidele Austraalias, Brasiilias, Kolumbias, Horvaatias, Ungaris, Iisraelis, Portugalis ning osas Itaalia ja Ameerika Ühendriikide piirkondades. (Järviste, Kasearu, Reinomägi, 2008: 10) 2
Mõnedes riikides on sellisesse liitu võimalik astuda ka abiellumata heteroseksuaalsetel paaridel (Wikipedia 2008). Esimese riigina pakkus registreeritud parnerlust samasoolistele paaridele 1989. aastal Taani. Samasoolised paarid saavad astuda registreeritud partnerlusse 16 riigis ning 5 riigi loetletud piirkondades (Wikipedia 2008). 2.2.3 Samasooliste paaride registreerimata vabaabielud Registreerimata vabaabielude puhul saavutavad samasoolised paarid pärast kindlat kooselatud aega õigused ja vastutused, mis on peaaegu alati saadaval ka abiellumata heteroseksuaalsetele paaridele (ILGA-Europe 2008). 2.3 Seksuaalvähemuste diskrimineerimine Diskrimineerimine on inimese või inimrühma ebavõrdne ja teistmoodi kohtlemine võrreldes teiste inimeste või inimrühmadega (Legal Definitions 2008). Seksuaalvähemuste diskrimineerimine toimub nii üksikisikute kui ka organisatsioonide poolt ning on sageli setud homofoobiaga
Carl Jung (2004) kirjutab: Lapsepõlve väike maailm koos tuttava ümbrusega on suure maailma mudel. Mida jõulisemalt on kodu oma eripära lapsesse vorminud, seda rohkem kipub laps oma varajast tillukest maailma uuesti tundma ja nägema täiskasvanu suures maailmas. Loomulikult pole see teadlik mõistuspärane protsess. Kodukultuur Hando Runneli ütluse kohaselt on kodukultuur see käitumise, töötamise, olemise viis, mis inimesel tema kodus on. Vanemad mõjutavad last iga kooselatud tunni ja päevaga, oma harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmistegagi, oma armastuse või selle puudumisega. Kodus õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad jätavad oma lastesse kustumatu jälje, mis sageli alateadlikult mõjutab neid terve elu. Iga laps on vaieldamatult oma kultuuri esindaja. Kultuur on elustiil, päev-päevalt korduv söömisrituaal, riietumine, ehituskunst, töövahendite kasutamine jne
annaabi.ee 
