Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. 9. Defineerige mõiste ehitis. Kõik mida ehitatakse või on ehitustegevuse tulemus. (nii hooned kui ka insenerirajatised). Ehitisi eristatakse liigi järgi (nt elamud, ärihooned, sillad). 10. Mis on koormuskombinatsiooni tegur 0 . millistel juhtudel seda kasutatakse? Muutuvkoormuse kombinatsioonitegur. Kasutatakse kandepiirseisundi ja nn. taastumatu kasutuspiirseisundi kontrollimisel. 11. Millistele kriteeriumitele peab vastama hoone põhiprojekt? Põhiprojektis esitatakse arhitektuurilised ja tehnilised lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustoodetele, ehitisele ja selle osadele. Põhiprojektis peab võimaldama määrata eelarvelist ehitusmaksumust, korraldada ehitushanget ja
Sõrestiku tasapinnaga risti olevat jõudu sõrestik vastu ei võta. Kui juhul on see koormatud, peab selle vastu võtma sõrestikevaheline sidemesüsteem. Sõrestike varrastes tekib ainsa võimaliku sisejõuna varda telje sihiline sisejõud, mida nim. normaaljõuks. Sõlmede eraldamise võte võimaldab teha mõningaid järeldusi, mille abil on arvutusteta võimalik määrata nullvardaid. Nullvardaks nim. sellist varrast, milles antud koormuskombinatsiooni korral sisejõud puudub, neid märgitakse ringikestega. Nullvarrastest koosneb kahevardaline koormata sõlm. 7. Ruumiliseks koonduvaks jõusüsteemiks nim. kehale rakendatud jõudude kogumit, mille kandesirged lõikuvad ühes punktis, kuid ei asu ühes tasapinnas. Jõusüsteemi moodustab vähemalt kolm ühes punktis lõikuvate kandesirgete jõudu. Ruumilise sõrestiku kolmevardaline koormata sõlm mille vardad ei asu ühes tasapinnas, sisaldab ainult nullvardaid
saame keevise vajalikuks pikkuseks 270 mm. Seljuhul on lehe pikkus 410mm. Poltideks valin 4ø20. Tabelist leian kahelõikelise poltliite ühe lõike kandevõime, milleks on klass 8.8 puhul 94,1 kN. Kuna meil on kokku 8 lõiget, siis ühenduse kandevõime on FRd=8x94,1=752,8 kN> Nsd 4.Reakanduri posti arvutus Postile mõjuvateks koormusteks on katusefermilt tulev koormus, omakaal ja tuulekoormus. Kasutame kahte koormuskombinatsiooni: 1. omakaal+lumekoormus+0,6 tuulekoormus 2. omakaal+tuulekoormus+0,6 lumekoormus Normatiivne katuselt tulev omakaalukoormus 55,8kN lumekoormus 93kN Normatiivne posti omakaalukoormus 22kN Normatiivne tuulekoormus seinale +1,95kN/m või -2,48kN/m 1. Koormuskombinatsioon. Nsd=1,2x77,8+1,5x93=232,9 kN. qsd=0,6x1,5x2,48=2,23kN/m 2. Koormuskombinatsioon Nsd=1,2x77,8+0,6x1,5x93=176,1 kN. qsd=1,5x2,48=3,72kN/m
g6,k=25,0∙0,2=5,0 kN/m2. 1.2.7 Kasuskoormus Eluruumi normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=2,0 kN/m2 2+(n−2)ψ 0 2+ ( 4−2 ) 0,7 Korruste arvust sõltuv vähendustegur αn ¿ = =0,85 n 4 kus n – korruste arv ja ψ 0 =0,7 – kasuskoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur eluruumides. Ühiskondlike ruumide normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=5,0 kN/m2 g7,k=5,0 kN/m2 ja KOKKU q7,k=2,0∙0,82=1,64≈1,6 kN/m2 1.2.8 Lumekoormus S8=μ1∙sk∙Ce∙Ce=0,8∙1,5∙1,0∙1,0=1,2 kN/m2 Kus μ1 – lumekoormuse kujutegur (vähem kui 30 ° kalde puhul 0,8), sk – normatiivne lumekoormus
1 tabelis 5. Tabel 5 Kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonides kasutatavad arvutuskoormused Kombinatsioon Alaliskoormused Muutuvad koormused Domineeriv Muud Normatiivne (harv) Gk (Pk) Qk1 0i Qki Tavaline Gk (Pk) 11Qk 1 2i Qki Tõenäoline Gk (Pk) 21Qk 1 2i Qki (2) Ülaltoodud kolm koormuskombinatsiooni väljendatakse järgmiste valemitega: Projekteerimise alused 34 · normikoormuste harva esinev kombinatsioon (taastumatu kasutus- piirseisundi korral): Gkj "+" ( P )"+" Qk 1"+" 0i Qki ; (15) j 1 i2 · tavaline koormuskombinatsioon (kasutatakse tavalistel juhtudel, taastuva kasutuspiirseisundi korral):
vestama kõiki tingimusi, mida on õhuliini ehitamise ja arvutusliku tööea kes- tel mõistlik eeldada. • Koormuskombinatsioon /combination value for an action/− − koormuste ar- vutuslike väärtuste kogum, mille alusel kontrollitakse konstruktsioonilist töö- kindlust piirseisundis antud koormusjuhtumil. • Koormuse kombinatsiooniväärtus /combination value for an action/− − väärtus, mis seondub koormuskombinatsiooni rakendamisega ja arvestab, et mitme sõltumatu koormuse kõige ebasoovitavama väärtuse üheaegse esinemise tõenäosus on väiksem kui igal koormusel eraldi. Väärtus saa- dakse normkoormuse korrutamisel koormuse kombinatsiooniteguriga või teatud tingimustel määratakse otseselt. • Koormuse kombinatsioonitegur /combination factor for an action/− − tegur (≤ 1,0) koormuse kombinatsiooniväärtuse määramiseks
Väga tugevate pinnaste ja kalju korral võib teha vundamendi astmelise (joonis 4.17 c). Võrreldes horisontaalse tallaga on kaldu talla puhul normaali suunaline jõud suurem ja talla suunaline lihet põhjustav jõud väiksem. Kuigi kaldu tallaga vundamendi kandevõime määramisel tuleb kasutada ühest väiksemaid parandustegureid, osutub ta sageli tunduvalt ökonoomsemaks tavalisest horisontaalse tallaga vundamendist. Otstarbekas on konstrueerida vundament selliselt, et määrava koormuskombinatsiooni korral läbiks resultantjõud talla tsentri. See võimaldab vältida momendist tingitud talla efektiivpinna vähenemist. Talla kaldenurk tuleb eelnevalt valida. Ideaalne oleks, kui tald on resultantjõu suunaga risti ja seega talla pinna suunalist jõudu ei esine. See nõuab aga sageli liiga suurt kallet. Kalde valikul tuleks arvestada pinnase varikaldenurka, betooni paigaldamise tingimusi jne. Kaldenurk vahemikus 10° kuni 30° annab tavaliselt rahuldava tulemuse. Arvutusnäide 4.7
vaheseinad jne Muud vahelaed ja käidavad katused L/250 1) L/300 1) Muud katused üldjuhul L/200 1) L/250 1) Juhul kui liigne läbipaine mõjub ebeasteetiliselt L/250 1) - 1) Konsooli läbipaine võib olla kaks korda suurem. Selgitus 1: Läbipainde arvutamisel tuleks taastuva kasutuspiirseisundi korral kasutada tavalist koormuskombinatsiooni, taastumatu kasutuspiirseisundi korral koormuste normkombinatsiooni (vt EVS-EN 1990 jaot. 6.5.3). Selgitus 2: Läbipaine tuleks määrata alati pikitelje ristsuunas. Koormused. Koormusolukorrad. Koormuskombinatsioonid. Kombinatsioonitegurid. vt EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991 (ja aine ,,Projekteerimise alused" loengud) Teras 1 15 3 Ristlõigete klassifikatsioon 3
) ei ületa kasutuspiirkritee- riume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratle- takse käesolevas peatükis. Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuh- tumid. Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb määrata koormuskombinatsiooni tulemite arvutuslikud suurused (s.o arvutuslikud sisejõud, pinged jne.). (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. Neid koormusi, mis füüsilis- tel põhjustel ei saa mõjuda samaaegselt, koormusjuhtumit väljendavas koormuskombinatsioo- nis ei arvestata. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna.
viisid vt päris eest tuleb võtta arvesse ja suurendustegurit 36. Osavarutegurite selgitada kriitilised (dünaamikategurit). süsteem konstruktsioonide koormusjuhtumid. Iga Lihtsustatud arvutusi võib tugevusarvutustel, kriitilise koormusjuhtumi kasutada järgmistel juhtude: rakendamise põhimõtted: jaoks tuleb määrata - kui on ilmne, et Eesti koormuskombinatsiooni kandepiirseisund ei ole ehituskonstruktsioonide tulemite arvutuslikud otsustav, võib projekteerimisnormides EPN suurused (s.o arvutuslikud konstruktsiooni 21 dimensioneerida lihtsustatud deformatsioonid ja antakse prnormides EPN 2.. kande- ja/või paigutused. Koormustulemi 7 Geomeetriliste mõõtmete
annaabi.ee 
