Kuid ka Lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel: olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju ja teatab tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette. Lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel: kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, võib nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, võib nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks.
Samuti nagu asjaõiguskokkuleppe korralgi ei teki siduvus loobumisdeklaratsiooniga juba mitte koos selle kehtivusega, vaid ainult siis, kui see on esitatud kinnistusametile või kui deklareerija on väljastanud isikule, kelle kasuks see toimub, formaalse kinnistusraamatust kustutamise nõusoleku. Õigusi kinnisasjale võib omakorda koormata, näit. hüpoteeki kasutusvalduse või pandiõigusega. Nendel juhtudel on koormatud õiguse lõpetamiseks vajalik ka koormatisega õigustatud isikute nõusolek, selleks et nad ei jääks koormatud õiguse lõpetamisel ilma oma õigustest, mis objekti äralangemise tõttu samuti lõppeksid. Veel on olemas õigusi, mis on seotud kinnisomandiga ja koormavad mõnda teist kinnisasja, need on subjektiivsed asjaõigused, näit. servituudid. Niisugused õigused kujutavad endast "valitseva" kinnisasja väärtust ja majandusliku aktiivsuse
kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju ja teatab tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette. Lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel: kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, võib nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, võib nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks
Kuid ka Lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel: olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju ja teatab tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette. Lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel: kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, võib nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, võib nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks.
Kaasomanik on talle kuuluva mõttelise osa omanikuks ja võib seda käsutada nagu ainuomandit, nt võõrandada, pärandada ja koormata, vajamata selleks teiste kaasomanike nõusolekut. Ainsaks kitsenduseks on teiste kaasomanike ostueesõigus kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik. Teiste kaasomanike ostueesõigus ei kehti vaid kinnisasjamüümisel omaniku alanejale sugulasele või vanemale. Loomulikult saab mõttelist osa koormata ainult sellise koormatisega, mis koormab mõttelist osa, mitte aga asja ennast ( nt mõttelise osa koormamine hüpoteegi või kasutusvaldusega). Kaasomaniku mõttelise osa käsutamist ei tohi ära segada kaasomandi esemeks oleva asja käsutamisega. Kaasomandi eset ( tervikuna või reaalosana) saab võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi või hoonestuseesõigusega
Lubamatu kanne on ebaõige ja see tuleb parandada. Lubamatu sisuga asjaõigust kinnistusraamatu kandest ei teki. Kandest tuleneva eksliku mulje ja hilisemate realiseerimisraskuste vältimiseks tuleb lubamatu sisuga õiguste kinnistusraamatusse kandmist kandemenetluses takistada. Reaalkoormatisest tulenevad kohustused peavad olema korduvad (perioodilised). Reaalkoormatisel on piiratud asjaõigusena topelttoime. Ühelt poolt on reaalkoormatise puhul tegemist kinnisasja koormatisega, mis kohustab kinnisasja igakordset omanikku tegema 37/67 aktiivseid tegusid, praktikas eelkõige raha maksma. Teisalt on reaalkoormatis realiseerimisõigus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Reaalkoormatist ei saa kasutada tagatisena, kui võlgnik on kolmas isik, reaalkoormatise sisus ette nähtud maksete või muude soorituste tegemise eest vastutab koormatud kinnisasja omanik ise
kinnisasja omanikul õigus nõuda asendi või laiuse määramist, arvestades mõlema kinnisasja huve ja kohalikke olusid. 5.8. Reaalservituuti saab lõpetada valitseva ja teeniva kinnisasja omanike kokkuleppel, valitseva kinnisasja omaniku nõudmisel, hüvitades teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamisega tekkiva kahju, või teeniva kinnisasja omaniku nõudel, kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes väike või kui valitseva kinnisasja omanik on reaalservituudi vastu kaotanud huvi. 6. Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused 6.1. Müüja ja ostja on kinnistu nr ............omandi ülekandmises kokku leppinud, käsitlevad alljärgnevat asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse paragrahv 120 tähenduses ning avaldavad soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. 6.2. Müüja esindaja ja ostja esindaja paluvad sisse kanda Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti