MÕÕTMED Printeri mõõtmed ei kuulu samuti tema põhinäitajate hulka, kuid mõnel juhul võivad osutuda üsnagi oluliseks. Mitmed uuemad personaalprinterid on konstrueeritud selliselt, et nende aluse poolt hõivatud pindala on minimaalne - ligilähedane populaarse leheformaadi A4 mõõtmetele. 7 PRINTERI RESSURSS Printeritööea, koormatavuse ja värvaineressursi kohta täpsemaid andmeid üldiselt napib ja tihti on nad üsnagi vasturääkivad. Algselt tuntuks saanud Epsoni printer MX-prindipea tööiga oli 50 miljonit märki, hilisemates löökprinterites on seda suudetud tõsta 100-200 miljoni märgini. Laserprinterite puhul väljendatakse tööiga aastates (keskmiselt 5 aastat) või/ja prinditavate lehepoognate arvuna. Keskmiselt on see 300 tuhat lehekülge, kuid on esitatud ka palju suuremaid väärtusi.
120 0,1494 250 240 120 0,245 190 185 150 0,1195 290 270 150 0,196 225 210 185 0,0969 325 305 185 0,1589 250 235 240 0,0747 375 350 240 0,1225 290 270 Elektrivõrgu operatiivjuhtimise seisukohalt on oluline teada kaablitele lubatud voole, mille järgi on võimalik teha otsuseid kaablite koormatavuse kohta ümberlülituste tegemiseks elektrivõrgus tarbijate elektrivarustamise tagamisel ning rikete likvideerimisel. Uued keskpingekaabelliinid Eestis tehakse kaablitega, millel on kolm alumiinium- või vasksoont ning maandatav vaskekraan või keskjuhe. Paigaldatavate kaablite nimipinge valitakse 20 (või 24) kV, arvestades üleminekut sellele pingele tulevikus. 5.2.3 Trafod Alajaamade tähtsaimad seadmed on trafod. Trafode arv alajaamas sõltub piirkonnast, kus alajaam
võrra suurem. (311 V asemel 360 V ja keskväärtus 198 V asemel 229 V). Seega saab tänu pinge varule suurendada mootori nimikiirust U/f = const. korral samuti 1,15 korda, kusjuures säilib sama magnetvoog ning mootori koormatavus (50 x 1,15 = 57 Hz). Pingevektori juhtimine võimaldab tekitada trapetslaine kujulise väljundpinge, mis saavutab oma maksimumväärtuse 1/6 perioodi jooksul. Sel juhul suureneb pinge keskväärtus veelgi (240 V) ning mootori toitepinge maksimaalne sagedus sama koormatavuse puhul on 60 Hz. 138 a) b) 6 1,15 U 5 5 1 6 5
annavad kindla aluspõhja arukale töökorraldusele. Välise vaatluse põhjal on raske saada objektiivset tulemust, võimatu on kalkuleerida erinevate koristusvahendite kasutamisest tingitud erinevusi jms. Seda kõike võimaldab vaid koristusstandarditel põhinev mõõdistamine. Efektiivsete töövahendite ja meetodite kasutamine aitab hõlpsamini saavutada soovitud puhtuse taset. Koristusmeetodid valitakse vastavalt ruumides valitsevatele tingimustele, mustuse liigile ja hulgale. Koormatavuse ja kulutuste seisukohalt on arukas valida võimalikult kuivad meetodid. Liigne vee kasutamine nõuab suuremat tööpanust, töö on koormavam lisaks sellele on suurem puhastusaine ja vee hulk. Koolitatud töötaja oskab valida sobivaid töömeetodeid, töövahendeid jm. vajalikku puhastustööde efektiivseks korraldamiseks. Töötajate professionaalsust võib hinnata erinevalt. Üks võimalus on arvestada kulunud tööaeg ja see oma korda rahasse. Tehtud katsetuste põhjal kulutab
täiendava trükipuhvrina, mis lubab arvuti printimise ajaks vabastada muude funktsioonide täitmiseks. Laserprinterid vajavad megabaitide kaupa mälu, ridahaaval infot edastavatel juga- ja nõelprinteritel piisab vaid mõnekümne kuni mõnesajakilobaidisest vahemälupuhvrist. Suured võrguprinterid sisaldavad ka võrgukaarte või nende lisamispesi, et võimaldada otsetöötamist Etherneti, Token Ringi ja muudes võrgukeskkondades. Printeri ressurss. Printeri tööea, koormatavuse (tavaliselt lk/kuu) ja värvaineressursi kohta täpsemaid andmeid üldiselt napib ja tihti on üsnagi vasturääkivad. Löökprinterites mõõdetakse tööiga märkide arvuga (tavaliselt 100-200 miljonit). Laserprinterite puhul väljendatakse tööiga aastates (keskmiselt 5 aastat) ja/või prinditavate lehepoognate arvuna. Keskmiselt on see 300 tuhat lehekülge. Nõelmaatriksprinterite värvilindi ressurss ulatub tavaliselt vaid 200-400 poognani, kuid seda
Krti nrootor on ette rräirtud pįįSiįaĮitluseks (täiskoormuse suļrteline kestus on l00 9'o). siis liiherna keqtttqeqa ļ9.Jįl.,..DĻļ.........-'.J'. taliilrrsaia nLthill srtureneb tema nimivõinlstts vastavalt tabe!is c'sitatrrd võitrrsttsetesuritele K. Ta'ueļ 3. ] Mootori koormatavuse sõltuvus tali tļ u sviisįst 'Ialitiusviįs 60 inil 3tJ rnin I 0 iriin Täiskoornrtrse sitltreļ ine 60 oÄ
Kasutusvaldus ei ole isikliku kasutusõigusena pm ülekantav. Samas võivad asjaosalised kokku leppida kasutusvalduse üleminekus pärijale. Kasutusvalduse mitteülekantavusest tuleneb selle asjaõigusega koormamise mittelubatavus: koormamise lubatavus tähendaks seda, et kasutusvaldaja loobuks osast oma õigusest ja kannaks need üle kolmandale isikule. Seadus ei reguleeri otseselt kasutusvalduse ja selle eseme koormatavust. Kaudselt tuleb koormatavuse keeld kasutusvalduse mõstest ning mitteülekantavusest. Lubatavuse kasuks räägib kasutusvalduse ülekandmise lubatavus pärijale. Kasutusvalduse mitteülekantavus ei välista kasutusvaldaja õigust kanda kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi teostamiseks teisele isikule võlaõiguslikul alusel, kui seadus v tehing ei ole sätestanud teisiti. Selline ülekandmine võib toimuda nt rendilepingu puhul. Kasutusvaldajal on õigus ja ohustus käsutada kinnisasja päraldist
annaabi.ee 
