Larina Eva Veronika Tostseva Pere ja noorus Georg Otsa ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938. aastal. Lauljakarjäär Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle NõukogudeLiidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Lauljakarjäär Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut. Aastal 2004 ilmus tema
· Hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit ning klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis · Õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist · Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu · Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt · 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid Karjäär · Muusikukarjääri alustas rahvusooper Estonias koorilauljana 198591 · Pikka aega oli laulja 1930.- 40. aastate estraadimuusikale ansamblis Modern Fox · Ilmunud ligi kakskümmend heliplaati Filmid · Mänginud filmides: "Iskelmäprinssi" (1991), "Senkiföldje" (1993), "Candles in the Dark" (1993) ja "Kallis härra Q" (1998) · Lavastanud: "Varas" (1992) ja "Berlin 1945: Musik Unter Bomben" (2007) Plaadid · Kohv ja suudlused (1986) · Modern Fox 10 (1994) · Swing Mind Ikka Lohutab (2003)
Henry Purcell Henry Purcell sündis aastal 1659 ja oli oma aja parim ning originaalseim helilooja. Kahjuks suri ta noorelt : aastal 1695 ehk 36 aastaselt. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Henry Purcelli isa töötas kuninglikus laulukooris nagu Purcell isegi ja laulis seejuures kuningas Charles II kroonimisel. Henry Purcellil oli kolm venda: Edward, Henry ja Daniel, kellest noorim oli samuti helilooja. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Räägitakse, et Henry Purcell kirjutas muusikat juba üheksa aastaselt, aga tema varaseim
aastal. Ots lõpetas aastal 1951. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi. Georg valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu 9. Ülemnõukogu kooseisus (1974-1979). Georg ots alustas laulmist Aleksanderi Arderi abil Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansablid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. 1994. aastal alustas Georg õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus oli tema õpetaja Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Estonia ooperiteatris. Esimene Georg Otsa etteaste ooperisolistina oli väike osa ooperist ,,Jevgeni Onegin" (1944). Temast sai Estonia ooperiteatri hinnatuim solist ja ta laulis Estonia laval alates aastast 1951 kuni oma surmani. Otsa kutsuti tavaliselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu ja mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Ta oli väga hea eesti laulude interpreerij, kuid ta esitas
valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia. Esimene etteaste oli tal väike osa ooperisolistina “Jevgeni Onegnis” aastal 1944. Peatselt nägid inimesed temast siiski suuri eeldusi. Temast sai Estonia ooperi hinnatuim solist. Lüürilise baritonina laulis Ots ka mitmeid vägagi dramaatilisi osi. Eriliselt tõsteti esile tema oskust edasi anda negatiivsete kangelaste mitmetahulisust, pannes publikut neid mõistma ning neile isegi kaasa tundma. Georg Ots laulis Estonia laval alates 1951.
Ta astus Auguste Victoria Tütarlastekooli. Marlene õppis viiulit ning teismeeas hakkas huvituma ka luulest ja teatrist. 17- aastaselt alustas ta muusikaõpinguid Weimaris ja Berliinis. Tema unistus saada kontsertviuuldajaks purunes peale randmevigastuse saamist. Kahe aasta pärast läks ta õppima Max Reinhardti lavakunstikooli ja hakkas tegelema hoopis näitlemisega. Karjäär Max Reihardti lavakunstikooli kõrvalt töötas Marlene alguses teatrites koorilauljana ja väikestes rollides. Alguses ei pööranud keegi talle erilist tähelepanu. 1922. aastal oli tal esimene lühike osa Georg Jacoby filmis "Nii need mehed on". Produtsent Rudolph Sieber, Marlene hilisem abikaasa ja tema ainsa lapse Maria Elisabeth Sieberi isa, valis ta varsti peale seda väikesesse rolli rezissöör John May filmis "Armastuse tragöödia". Järgmistel aastatel võis teda tihti näha ekraanidel erinevates kõrvalosades. 1929
HENRY PURCELL 1659-1695 Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Tema isa Henry Purcell seenior oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tema vanem vend Thomas Purcell oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673
„Savoy ball“-is oli palju teoseid, mida esitati. Näiteks „La Bella Tangolita“, „Toujours L’Amour“, „Ball on Savoys“. Etendus kestis kolm ja pool tundi. Pal Abrahami opereti „Savoy ball“ põhjal valmis 1985. aastal Eesti muusikaline draamafilm „Savoy ball“, mille lavastas Ago-Endrik Kerge. Opereti „Savoy vall“ lavastaja ja kunstnik on Mart Sander, kes on kuulsaks saanud tänu laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle. Oma karjääri alustas ta Estonias koorilauljana. Ta oli ka laulja ansamblis Modern Fox. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Siiani on ta olnud Rahvusooperis Estonia lavastaja ja kunstnik, tuues lavale etendused „Silvia“ ja „Savoy Ball“. Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett „Savoy ball“ 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid minu meelest ei suutnud ta oma lubadust lavale tuua
elanud juba ligi 500 aastat. Ta on eesti laulja, näitleja, saaejuht, dirigent, ettevõtja ja kunstnik. Ta hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit Tallinna Muusikakoolis. Ta on õppinud ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist. Eesti Humanitaarinstituudis ajalugu ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis saksa- ja inglise keelt. Eesti Muusikaakadeemias oli ta peamine töö klaveri õpetamine. Muusikukarjääri alustas ta Estonias koorilauljana 1985-91. Tal on ilmunud ligi kakskümmend heliplaati. Tema hobideks on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on 196 cm pikk ja kaalub 89kg. TEATER Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastuses. Ta on kirjutanud muusikalise fantaasia ,,The Vaudevillains" 2000. aastal asutas Sander teatri Bel-Étage ning 2003. Aastal Bel Étage'i tantsuorkestri The Swing Swindlers
Savonlinna. 8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest Err uudised: Saksamaa lavastaja Roman Hovenbitzer soovib, et publik saaks etendusest eelkõige meelelahutusliku naudingu, kuid et nad võtaks koju kaasa ka mõtlemisainet, sest tänapäevalgi on pead tõstmas näiteks natsionaalsotsialism ning demokraatia vastu võitlemine. Kümne aasta eest tegi Tatjana Mihhailova sarnases muusikalis kaasa koorilauljana. Kui etendusest on tema mälestuses palju laulu ja tantsu, siis nüüd käsikirja lugedes vaatas talle vastu pigem draamatükk. Seepärast nimetab Mihhailova seekordset solistirolli põnevaks väljakutseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Kui võtta Sally Bowles´i, siis kindlasti on draamat rohkem kui tantsu ja laulu, mis ongi minu jaoks väga huvitav, sest ma nii palju draamat kunagi pidanud laval tegema, nii et praegu on väga põnev," lausus ta.
[1 lk 8] Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283] Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia. [3; 2008, 02.02] Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02] Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo,
tegutsemisaastaga on RAM andnud järjepidevalt kontserte Eestis ja endise Nõukogude Liidu territooriumil, aga ka mitmel pool Euroopas, Kanadas ja USAs. Osalemine suurvormide ette- kandmisel on RAMi kokku viinud maailmakuulsate dirigentidega. Aile Asszonyi on eesti sopranikultuuri tulevikulootus, temperamentne 26-aastane laul- janna, kõlava naeru ja nakatavalt avala suhtlemisstiiliga. Kuigi lauljate kooliaeg on pikk, on Ailel juba praegu üsna suur esinemiskogemus solistina, koorilauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris ja natuke ka ooperilaval. Tema kuulsaim lauluõpetaja on olnud itaalia tenor Carlo Bergonzi, kelle nime võib leida igast vähegi mahukamast entsüklopeediast. Helen Lokuta on esinenud erinevates Eesti kirikutes, Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. On andnud ka väga palju soolokontserte ja osalenud ka suurvormidel. Oliver Kuusik on hinnatud eesti kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi (sh
hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. HECTOR BERLIOZ (1803-1869) Ta oli prantsuse helilooja. sündinud arsti perekonnast ja vanemad olid kindlad, et hectorist peab ka saama ars. ta läks arstiteaduskonda õppima, aga ta siiski jättis selle pooleli ja hakkas muusikaga tegelema.tal tekkis väikene konflikt vanematega ja need ütlesid temast lahti. ta hakkas andma solfi tunde, esines koorilauljana, kirjutas retsensioone ja muuskiakriitikat. öösiti kirjutas noote, õhtuti istus ooperiteatris. berliozi muusikat prantsusmaal ei võetud väga hästi vastu ,st kõik olid selle suhtes ükskõiksed. kui ta läks andma kontserdeid väljapoole prantsusmaalt, siis ta koges väga head tagasisidet peale kontserdit. hiljem tuli edu ka oma kodumaal umest paarküümmend aastat enne tema surma. ta suri 8.märtsil 1869. hectori ooming
,,Carmen"), samuti osaleb juba aastaid sõnateatri ,,Varius" tegemistes ning on koos trupiga andnud etendusi ka Rootsis, USA-s ja Kanadas. Samuti on R.Soom edukalt esinenud kammerlauljana. Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist-Priit Volmer Priit Volmer on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Elleri Muusikakooli laulu erialal. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias. Ja lõpetanud samas koolis ka magistrantuuri. Ta on töötanud ,,Vanemuises" koorilauljana, mänginud Ain Velleti osa Kõrveri operetis ,,Ainult unistus" teatris Ugala. On töötanud ka Rahvusooper Estonia ooperikooris, aastast 2004 Rahvusooper Estonia solist. Erinevaid rolle ooperites: Mitjuhha (Mussorgski ,,Boriss Godunov"), Hulkur (Orffi ,,Tark naine"), Preester (Eespere ,,Gurmaanid"), Bob (Menotti ,,Vanatüdruk ja varas"), Munk (Verdi ,,Don Carlo"), Koer (Steineri ,,Kosjas"), vürst Gremin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin") jne.
annaabi.ee 
