Elementaarsed, koordinatsioonilt lihtsad, tehniliselt kerged. Omandatakse elementaarne liigutusoskus, kujundatakse korrektne rüht, arendatakse erinevaid lihasgruppe või isoleeritud lihast, täiustatakse kehalisi võimeid. Spetsiifilised harjutused- Valitakse vastavalt harjutuse toimeväärtusele (jõudu arendav, lõõgastav, liigeste liikuvust arendav, vastupidavust arendav, venitav). Valitakse vastavalt diagnoosile (hingamisharjutused, korrigeerivad harjutused, koordinatsiooniharjutused, tasakaaluharjutused. Võib mõjutada isoleeritud keha segmenti, lihast. Dünaamiline harjutus- Kontsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb, liigeses toimub painutus ja sirutus). Ekstsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb ning lubab lihasel pikeneda, toonus säilib). Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. 5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised,
Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. Aeroobsed, rahulikud jooksud on vajalikud, kuna need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal lisavad treeningkilomeetreid. Harjutused peaksid olema mitmekülgsed jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. Maratonijooksmiseks on vaja tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni, nii et igasugused harjutused on selle saavutamiseks suureks abiks. Maratonijooksjale on puhkus eriti tähtis. Öösiti tuleb piisavalt magada ning treeningute vahel peab puhkama. Oluline on ka söömise ja joomise jälgimine. Toiduvalikust põhiosa peaks moodustama süsivesikud (60-70%)
sõpradega. 4.Jookse maratonikiirusega Et joosta maraton soovitud kiirusel, tuleb ka treeningutel sama kiiresti joosta. Maratonikiirusega joostud treening peaks olema piisavalt lühike ja reibas. Väga tähtis on selliste treeningute ajal pulsi jälgimine. Kui eesmärgiks on nelja tunniga maraton joosta, siis jookse nt. 10 km alati u. 57 minutiga. Kui eesmärgiks on kolme tunni alistamine, siis 10 km aeg peaks olema alla 43 minuti. 5.Harjuta mitmekülgselt Jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. viivad kõik eesmärgi täitumise poole. 42 km jooksu lõpuosas vajad ka tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni. Maratoni jaoks treenides lihaste treening, nõtkus ja teovõimelisus on vajalik juba vigastuste vältimiseks. Samuti on abi ka massaazist. 6.Puhka piisavalt Puhkus on maratonijooksjale eriti tähtis. Lihtne on harjutada iga päev, tõstes järjest koormust ja
pidevalt lõppedes akt mänguga. TUNNI OSAD sissejuhatava osa ül-ded:1. Organiseerida lapsi tunniks 2. Aktiviseerida nende tähelepanu 3.luua ergas ja rõõmus meeleolu 4. Valmistada organism ette põhiosa harjutuste täitmiseks. Sissejuh osa peab olema tempokas, vaheldusrikas ja emotsionaalne. *tund algab tähelepanu koondamisega *üldharjutavate harjutuste kompleks *kõnni-jooksu ja hüppe variandid, tantsusammude elemendid *rivi- ja koordinatsiooniharjutused *hingamisharjutused ja tähelepanu arendavad mängud *liikumismängud Põhiosa-õp ja treeniv tund. ÜL-ded max füüs koormuse tagamine, keh võimete ja praktiliste liigutusoskuste arendamine ning uute õppimine. SISU.*üldarendavad harjutused *põhiliikumisi arendavad harjutused *suure inten liikumismängud *vahenditega harjutused *keh võimeid arendavad harjutused *lihtustatud variantidega sportmängud. Lõpetav osa (venitamine)- ül-viia laste organism rahulikku seisundisse maandada
seega otseselt seotud ka füüsiliste või psüühiliste häiretega. Otseselt sellest tuleneb ka rütmika teine funktsioon - ravida puudujääke koordinatsioonis, tähelepanus, mälus. Emilie Jaques-Dalcroze Sündinud Viinis. Tema töötas välja muusikalise rütmi valdamiseks liikumisskeemi, mida nim eurütmiaks. Kui muusika kuulamise harjumus omandadakse läbi tegevuse, kus keha, mõte ja emotsioon on omavahel seotud, ei jää muusika kunagi inimesele võõraks. Eurütmia koordinatsiooniharjutused arendavad inimese loovust ja keha valitsemist. Tema meetodist ongi arenenud rida spetsiifilist rütmikat: teatrikoolidele( nt Helmi Tohvelman), koreograafiakoolidele, muusikakoolidele, erikoolidele - nt närvihaigetele jne. 1910 asutas Dalcroze Helleraus tantsu-ja rütmikakooli, 1915.a. rütmikainstituudi Genfis. Tema rütmilise võimlemise meetodit on rakendatud peaaegu kõikides maades. Paljud rütmika või rütmoplastika koolkonnad on Dalcrozest alguse saanud. Carl Orff
Mõiste sisaldab seda, mmida obbjektidest teatakse. Tähistab sõna või teine sümbol. KUIDAS LASTE TUNNETUSPROTSESSE ARENDADA Kognitiivne protsess Arengu toetamine Taju Tunnuste ja osade järjestamine (ajaline) Erinevuste ja sarnasuste leidmine Koordinatsiooniharjutused Erinevate materjalide kasutamine Visuaalsed abivahendid mõistetavad Koormuse vähendamine Eelteadmised ja kogemused Tajuerinevustega arvestamine Tähelepanu Helide ja värvide ülekülluse vältimine Tekstides olulise teabe esiletõstmine graafiliselt (joonimine, värvimine, markeerimine)
Doris Vahtrik Saavutada põlveliigese lõppsirutus (passiivne venitus- patsient selili, opereeritud jalg sirutatud, kanna all kõrgendus, et jalg vajuks põlvest sirgeks). Parandada reielihaste- m quadriceps femorise, m vastus medialise jõudu põlveliigese lõppsirutuse eesmärgil !!! Põlveliigese stabiilsuse lisamine (tasakaalu-, koordinatsiooniharjutused: trambuliin, ebastabiilsed tasapinnad, teraapiapall) Sääre sise- välisrotatsioon põlvest Kõrvalolevate liigeste aktiivsus, reielihaste venitus. Põlveliigese sidemete vigastused MCL- medialis ligamentum cruciatum LCL- lateralis ligamentum cruciatum ACL- anterior ligamentum cruciatum PCL- posterior ligamentum cruciatum Nt. rebenenud ACL- põlveliigese ette- taha suunaline ebastabiilsus- sahtli test positiivne Põlveliigese sidemete venitused ravitakse tavaliselt konservatiivselt
annaabi.ee 
