MEHAANIKA Mehaanika on õpetus kehade liikumisest Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel Taustsüsteem on kella ja koordinaadistikuga varustatud keha mille suhtes me liikumist vaatame 1. Liikumisvõrrand, liikumisgraafik Ühtlane sirgjooneline liikumine – mistahes ajavahemikus läbib keha võrdsed teepikkused, trajektoor on sirgjooneline Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand x=x0+vt 2. Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutva liikumine – keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra Keha kiirendus näitab kui palju muutub keha kiirus ajaühikus a=(v-v0)/t
Ühtlane sirgjooneline liikumine keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast.
1. Taustkeha. Taustsüsteem. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. 2. Punktmass (näited). Punktmass keha, mille mõõtmed võib vaadeldavates tingimustes arvestamata jätta ( linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber Päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega). 3. Mehaanika põhiülesanne. Mehaanika põhiülesanne määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukoht mistahes ajahetkel
Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). z punktmass
32 Suurbritannia 865,70 1275,60 33 Sveits 279,40 466,90 34 Taani 884,80 1089,50 35 Tsehhi 28,90 233,10 36 Ungari 16,90 247,90 ioonidiagrammiga kujutatakse statistilisi ehk korrelatiivseid seoseid. ioonidiagrammid on kahemõõtmelise koordinaadistikuga. Iga tus kantakse sinna punktina, mille asukoha määravad nende kahe Õppejõu kommentaar: Puudustega - Korrela väärtused, mille vahelist seost uuritakse. andmete põhjal koosta korrelatsioonidiagramm, mis tooks välja seose i ja impordi mahtude vahel. X-teljel peavad olema ekspordi ja Y-teljel mahud ning igale partnerriigile vastav andmepaar oleks kantud mmile punktina. 600,00 500,00 400,00 300,00 200,00
Coriolise kiirendus arvestab valitud taustsüsteemi mitteinertsiaalsust, s.t. seda, et koordinaatteljestik on seotud pöörleva Maaga. Coriolise kiirendus avaldub vektorkorrutisena 2 × v , kus on Maa pöörlemise nurkkiiruse vektor ja v on hoovuskiirus. Kirjutame toodud vektorkorrutise välja kui (arvestades, et z - telg on suunatud alla, s.t. tegu on vasaku käe koordinaadistikuga): i j k i j k 2×v = 2 x y z = 2 0 cos -sin , u v w u v w kus on laiuskraad. Samade horisontaalkiiruste korral sõltub Coriolise kiirendus ja Coriolise jõud geograafilisest laiusest , mida väljendabki Coriolise parameeter: f = 2 sin (7.2)
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t).
16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16.1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16.3 Läätsed 16.4 Kujutise konstrueerimine läätsedes. Läätse suurendus, õhukese läätse valem. 16.4 Läätse optiline tugevus. Luup 17 LAINEOPTIKA 17.1 Elektromagnetlaine energia. Poyntingi vektor 17.2 Polariseeritud valgus - 1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha – keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem – kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass – keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). z punktmass r
tiks. Sellistes koordinaatides on kerapind selliste ruumi punktide geomeetriliseks kohaks, mille korral r on 1. Joonis 27 Sfäärilised koordinaadid. Sfäärilistes koordinaatides on Eukleidese ,,3-ruumi meetriline vorm" aga järgmine: Selline meetriline vorm on juhul r = 1 järgmise kujuga: Ülal olev avaldis ongi kerapinna meetriline vorm. Koordinaadistik, mida kasutatakse kerapinnal, on peaaegu sama geograafilise koordinaadistikuga: x1-koordinaatjooned vastavad meridiaanidele ja 75 x2-koordinaatjooned on sarnased paralleelidega. Kuid peab arvestama seda, et koordinaat x1 muutub selles koordinaadistikus vahemikus: Kui aga kasutada geograafilisi koordinaate, siis vahemikus Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele
tiks. Sellistes koordinaatides on kerapind selliste ruumi punktide geomeetriliseks kohaks, mille korral r on 1. Joonis 27 Sfäärilised koordinaadid. Sfäärilistes koordinaatides on Eukleidese ,,3-ruumi meetriline vorm" aga järgmine: Selline meetriline vorm on juhul r = 1 järgmise kujuga: Ülal olev avaldis ongi kerapinna meetriline vorm. Koordinaadistik, mida kasutatakse kerapinnal, on peaaegu sama geograafilise koordinaadistikuga: x1-koordinaatjooned vastavad meridiaanidele ja x2-koordinaatjooned on sarnased paralleelidega. Kuid peab arvestama seda, et koordinaat x1 muutub selles koordinaadistikus vahemikus: Kui aga kasutada geograafilisi koordinaate, siis vahemikus 69 Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele
korral r on 1. Joonis 29 Sfäärilised koordinaadid. Sfäärilistes koordinaatides on Eukleidese „3-ruumi meetriline vorm“ aga järgmine: Selline meetriline vorm on juhul r = 1 järgmise kujuga: 78 Ülal olev avaldis ongi kerapinna meetriline vorm. Koordinaadistik, mida kasutatakse kerapinnal, on peaaegu sama geograafilise koordinaadistikuga: x1-koordinaatjooned vastavad meridiaanidele ja x2-koordinaatjooned on sarnased paralleelidega. Kuid peab arvestama seda, et koordinaat x1 muutub selles koordinaadistikus vahemikus: Kui aga kasutada geograafilisi koordinaate, siis vahemikus Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele on olemas järgmine meetrilise tensori maatriks: Selle determinant on Valemi
annaabi.ee 
