Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koopulaks" - 7 õppematerjali

A-H-Tammsaare Tõde ja Õigus 1-5
5
doc

A. H. Tammsaare Tõde ja Õigus 1-5

puutub. Õpetajate ringkond on väga lai. Kuna Andres on maalt, tundub ta seal ainus aus inimene olevat. Sõbruneb koolidirektori tütrega, kes kahjuks väga haige ja sureb ning peale seda lööb Indrek käega. Vahepeal on aidanud jalgadele väikese tüdruku Tiina, kes hiljem tuleb sisse ka teistes osades. Põhiprobleem: Kelle usk, selle võim ja armastus. Mauruse kooli värvikad õpetajad (mõned) Schulz ­ saksa keele õpetaja, nimetati Koopulaks. Nii halb mälu, et ei suutnud oma kihlatu nime meeles pidada. Isa soovis, et teda Reini äärde maetaks. Vihalepp ­ usuõpetaja. Nõudis püha jumalasõna sõna-sõnalist teadmist, tahtis poistest teha Kristuse sõdureid. Lauaklapid, üks-kaks... õpetas, kuni kaotas aru. Kresku ­ Schnellmann. Väike vanamees. Hajameelne, ei mäletanud sedagi, et oli esimest päeva tunnis. Meeldis sõnu ja nimesid käänata. Paas ­ pae, Paas ­ Paasi. Tunnis ei õpetanud midagi. Ei mäletanud oma nimegi

Kirjandus → Kirjandus
185 allalaadimist
Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
18
doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Propositsioon on see, mida saab uskuda ­ või ka mitte uskuda. Propositsiooni saab uskuda, väita, eitada või ka lihtsalt mõelda või üldse mitte mõelda. Predikaat- on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.Näiteks propositsioonis "Inimene on elukas" on "elukas" predikaat. Koopula-Keeleteaduses nimetatakse koopulaks ehk köiteks sõna või fraasi, mis seob alust öeldistäitega. Eesti keeles on koopulaks kõige sagedamini sõna "on". Dante-(1265-1321) romaani keelte I tõsine uurimus: rõhutas lapsepõlvekeele ja võõrkeelena õpitud ladina k erinevust. Propageeris moodsate keelte arendamist.Sündis ajalooline keeleteadus, millega sai näidata moodsate keelte reeglipärast erinevust ladina keelest. Ka ladina ka arenes edasi: hakati jälgima ladina hääldust.

Eesti keel → Eesti keel
136 allalaadimist
LÄÄNE FILOSOOFIA
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

(Herakleitos: kes ei oota ootamatut, ei leia aardelist ja raskesti tabatavat.) Heideggeri mõtlemise saab taandada teesile ,,INIMENE-ON-MAAILMAS" (,,Der-Mench-ist- in-der-Welt"). See mõtlemine vastandub subjekt-objektsele mõtlemisele, milles (inimliku) inimese asemel on subjekt kui reeglite täitja, maailma asemel on subjekti poolt isoleeritud süsteem ning loomuliku keele paljutähenduslik sõna ,,ON" on asendatud loogilise konstandiga, mida nimetatakse koopulaks (koopulast oli juttu eespool seoses Kantiga). Tänapäeva Lääne peamine filosoofiline suundumus on postmodernism. Esindajad Jacques Derrida (1930­2004), Jean-Francois Lyotard (1924­1998). Keskus Prantsusmaal. Postmodernismi iseloomulikuks mõisteks on dekonstruktsioon: kõigi seniste mõttestruktuuride lõhkumine. *** Seega, Lääne filosoofia on läbi teinud järgmised arenguetapid: antiikaeg (ilu ja harmoonia

Filosoofia → Filosoofia
66 allalaadimist
Loogika konspekt 1-5
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

LIHTOTSUSTUSE STRUKTUUR: Subjekt (ld subjectum 'alus'). Tähistatakse S -tähega. Otsustuse subjektiks on see ese või nähtus (jne), mille või kelle kohta midagi väidetakse. Predikaat (ld praedicatum 'öeldu'). Tähistatakse P -tähega. Predikaadiks on tunnus, omadus, mis antud subjektile S omistatakse, või klass kuhu S liigitatakse; Koopula (ld cpula 'side') ehk sidesõna on seos subjekti ja predikaadi vahel. Võib esineda ka implitsiitselt. Eesti k. on koopulaks enamasti: on (ei ole). Kvantor (ik quantifier) ehk operaator-sõna, mis seisab S ees ning osutub kas S mahule või täpsustab S ja P vahelise seose iseloomu. Lihtotsustus üldkujul: (kvantor) S on (ei ole) P." Nt. Atributiivne otsustus: Kõik (kv) inimesed (S) on (kp) surelikud (P). Mõned (kv) varesed (S) on (kp) valged (P). Modaalne otsustus: Võimalik (kv), et pilet (S) ei ole (kp) ehtne (P).

Filosoofia → Loogika
337 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

väite predikaat on mõiste, mille mahu elemendiks olemist antud väite subjekti mahu elementidele omistatakse; väite kvantor rakendub subjektile, määrates, kas predikaadiga öeldu kehtib kõigile subjekti mahu elemetidele (rakendub üldiselt) või mingile osale neist (rakendub osaliselt). Kvantori üldist või osalist rakendumist nimetatakse ka väite kvantiteediks (kas üldine või osaline); väite koopula väljendab predikaadi preditseerimist subjektile, koopulaks on kas jaatus (predikaadi mahu elemendiks olemise omistamine subjekti elementidele kvantoriga etteantud määral) või eitus (predikaadi mahu elemendiks mitteolemise omistamine subjekti elementidele). Eitust või jaatust nimetatakse ka väite kvaliteediks. Väitlauses väljendab väite subjekti subjektitermin ehk väitlause subjekt ning väite predikaati predikaaditermin ehk väitlause predikaat. Terminikeskse käsitluse järgi tuleb subjekti ja

Õigus → Õigus
44 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

väite predikaat on mõiste, mille mahu elemendiks olemist antud väite subjekti mahu elementidele omistatakse; väite kvantor rakendub subjektile, määrates, kas predikaadiga öeldu kehtib kõigile subjekti mahu elemetidele (rakendub üldiselt) või mingile osale neist (rakendub osaliselt). Kvantori üldist või osalist rakendumist nimetatakse ka väite kvantiteediks (kas üldine või osaline); väite koopula väljendab predikaadi preditseerimist subjektile, koopulaks on kas jaatus (predikaadi mahu elemendiks olemise omistamine subjekti elementidele kvantoriga etteantud määral) või eitus (predikaadi mahu elemendiks mitteolemise omistamine subjekti elementidele). Eitust või jaatust nimetatakse ka väite kvaliteediks. Väitlauses väljendab väite subjekti subjektitermin ehk väitlause subjekt ning väite predikaati predikaaditermin ehk väitlause predikaat. Terminikeskse käsitluse järgi tuleb subjekti ja

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
33 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

seletas õpetaja vabandavalt. ,,Ikka peab tõsi olema, olgugi näiteks," ütles direktor. ,,Härra Mauruse koolis räägivad ka kooliõpetajad tõtt, mitte ainult härra Maurus ise ja tema õpilased." ,,Hea küll siis, härra direktor," oli õpetaja nõus. ,,Ütleme siis nõnda: Der Mann ist gross, das Kind ist klein. Mõlemas lauses kordub sõna ,,ist", mis seob teisi sõnu; sellepärast nimetataksegi teda koopulaks. Härra direktor ehk ütlevad, on minu seletus õige." ,,Väga õige," kinnitas härra Maurus. ,,Ja selge?" küsis õpetaja. ,,Üsna selge," kiitis härra Maurus. ,,Väga rõõmustav, härra direktor, et olete minuga ühel arvamusel," ütles õpetaja nüüd, ,,aga nemad siin mõtlevad nähtavasti, nagu õpetaksin mina neile midagi võimatut, midagi lausa rumalust. Nemad panevad kõik naeruks ja vastavad mulle kõigile küsimustele ainult koopula,

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun