jaotatakse järgmiste tunnuste alusel: a) produkti iseloom – purustid ja veskid b) purustusmeetod – staatilise survega ja lööktoimelised c) tööprotsessi iseloom - pideva ja tsüklilise tööprotsessiga. 4. Kivipurustite kasutusala ja liigitus. Kivipurustid on ette nähtud looduslikest kivimitest, tehislikest materjalidest ja kasutatud betoon- ja ehituskivimaterjalidest killustiku tootmiseks. Konstruktsiooni iseärasuste poolest jaotatakse kasutatavad kivipurustid: a) lõugpurustid b) koonuspurustid c) valtspurustid d) vasarpurustid e) rootorpurustid. Igaüks neist omab erinevaid modifikatsioone ja on mõeldud teatud kindlate füüsikalis-mehaaniliste omadustega materjalide töötlemiseks. 5. Lõugpurustite kasutusala ja liigitus. On kasutatavad mitmesuguste mehaaniliste omadustega materjalide jäme-, keskmiseks ja peen-purustuseks. Tänu lihtsa konstruktsiooniga tööorganite kaitsesüsteemile kasut neid peamiselt esimese staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste
ladestusest transportimiseks hüdrotranspordi meetoditega ja teatud tingimustes ka töödeldavatest pinnastest mitmesuguste mullete rajamiseks. 232-Millise rammiga on võimalik rammida nii vertikaal-, kald- kui ka horisontaalvaiu? Universaalsed rammipukid omavad pöördplatvormi ja nn pendel- tüüpi masti, mis võimaldav paigaldada vaiu nii vertikaalset kui ka igas suunas kaldega. 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. Lõugpurustid,Koonuspurustid,Valtspurustid,Vasarpurustid,Rootorpurustid 244-Nimetage rootorpurustite tüübid rootori võlli asetuse järgi. Horisontaalvõlliga,Vertikaalvõlliga 250-Nimetage täitematerjalide sorteerimise meetodid. Mehhaaniline sorteerimine ehk sõelumine,Hüdrauliline klassifitseerimine,Õhksepareerimine 256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi. Betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed,Betooni- ja
236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega 237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga? Sisepingete? 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1); b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2); c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3); d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4); e) rootorpurustid 239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi. lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4); - liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. - järskkoonuselised, nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) - lamekoonuselised, nurk >45o (
produkti tera kesmise mõõdu suhe C=Dk/dk 236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega 237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga? Sisepingete mõjul 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1); b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2); c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3); d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4); e) rootorpurustid 239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi. lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4) ja liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. järskkoonuselised , nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) ja lamekoonuselised, nurk >45o
liikuva lõua liikumise iseloomult (liht-, liitliikumine); liikuva lõua kinnituskoha järgi(ülemise-, alumise kinnitusega); liikuva lõua käitamismehhanismi järgi(ekstsentrik-võlliga;väntmehhanismiga, hüdrosilindriga). Lähtematerjal söödetakse lõugade vahele, mis survejõudude toimel purunevad(lõuad lähenevad teineteisele). Ühe või kahe lõua eemaldumisel liigub materjal allapoole ning lõugadevahelisest kitsast pilust alla. Koonuspurustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodan väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Eristatakse kahte tüüpi : järsa purustuskoonusega(jäme ja keskmiseks purustamiseks) ja lauge purustuskoonusega (keskmiseks ja
killustiku tootmiseks. Põhilisteks tunnussuurusteks: maksimaalne lähtematerjali suurus, purustusaste, energiakulu, jõudlus. Lõugpurusti: kasutatakse jäme-, keskmiseks ja peen- purustuseks. Lähtematerjali purustamine neis toimub reeglina staatilise koormuse meetodil, kuid materjali purunemist põhjustavad sisepinged sõltub purusti tööorganite tööpindade kujust. Purusti tööorganiteks on kaks nn lõuga. Koonuspurustid: paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Võrreldes lõugpurustitega on koonusepurustitel järgmised eelised: pidevtoime, tootlik töö ja purustuse peenus, väike energiakulu, töökindlus ning valmistoodangu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Lööktoimepurustid: ette nähtud habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse jäika kinnitusega (rootorpurustid) ja liikuva kinnitusega (vasarpurustid)
tootmiseksb) veskid mineraalse pulbri tootmiseks 235-Mida nimetatakse purustusastmeks? 236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega 237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga? 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1); b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2); c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3); d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4); e) rootorpurustid 239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi. lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4) ja liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. järskkoonuselised , nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) ja lamekoonuselised, nurk >45o 241-Nimetage valtspurustite tüübid valtside arvu järgi
4 60 pöörlemissagedus min; D tan= h kolvi käik dm; Ketta kaldenurka võidakse käigupealt muuta. Kui = 0, siis pump ei toimi. 15) Kolb-radiaalhüdromootori tööpõhimõte. On kasutatud ka radiaalkolbpumpi-mootoreid. Puudus - rasked. Näiteks E-5015 pöördmehhanismi mootor kaalub 800 kg. P < 25 MPa; Q-jõudlus 5...500 l/min; n-pöörlemissagedus= 600....1500 p/m 16) Koonuskivipurusti tööpõhimõte ja omadused. Koonuspurustid on paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu ja kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Koonuspurustid on purustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel