Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koonuselise" - 7 õppematerjali

Kordamisküsimused teemal optika
3
doc

Kordamisküsimused teemal optika

osaliselt. 8. Täisvarju tekkimise joonis. 9. Poolvarju tekkimise joonis. 10. Mida nim valgusvooks? Tähis, ühik. Valgusvooks nim ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. [1lm] 11. Defineerida 1 luumen. 1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik. Valgustugevuseks nim valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. I [1cd] 15. Mida nim valgustatuseks? Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx] 16. Defineerida 1 luks

Füüsika → Optika
68 allalaadimist
Eesti ajaloo KT - muinas- ja keskaeg
10
docx

Eesti ajaloo KT - muinas- ja keskaeg

Narva. Linnadele tagas staatuse linnaõiguse olemasolu. Elanike arv oli suhteliselt väike. Linna valitses nõukogu ehk raad. Kaupmeeste tulud põhinesid eelkõige vahenduskaubandusele. Suur gild, Mustpeade vennaskond. Käsitöölised kuulusid tsunftidesse. Vanemad hooned olid romaani, uuemad gooti stiilis. Meelelahutuseks oli maikrahvi valimine. Mõisted:  Püstkoda – koonuselise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore või muu sellisega.  Tarandkalme – kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tasandit.  Kivikirstkalme – kivihaud, mida ümbritsevad kivid ringikujuliselt.  Vägi - kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud  Adramaa – pinnamõõtühik, adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Kopteri rootorid
92
ppt

Kopteri rootorid

korral säilitades pööretesageduse antud propelleri konstruktsioonile optimaalses vahemikus, muutes ainult jõuallika võimsust ja tõstepropelleri sammu (kohtumisnurka). · Tõmbejõu T. suuna muutmiseks (selleks et helikopter liiguks lendurile vajalikus suunas) muudetakse koonuse kalde suunda. Kopteri lennutingimused. · Pöörlevat rootorit võib vaadelda. kui pöörlevat ketast mis omab oma massi. Kui me muudame sellise koonuselise ketta asetust ruumis siis tekkib hüroskoopiline moment nii nagu lennuki propellerigi korral ja see kantakse üle rootorit kinnituskohtadele, kopteri kerele. Jõud mis kerele kantakse on ebasümmeetrilised. Selliseid jõude püütakse konstruktsioonis kas vältida või muuta nad võimalikult väikesteks. · Jõud muudavad ka rootori pöörlevate labade asetust. · Labad omavad massi ja laba asendi muutumisel muutub selle massi asetus ruumis.

Tehnika → Tehnikalugu
6 allalaadimist
ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE
32
docx

ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE

..................................................................................................................14 15ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL.......................................................................................15 16ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL.......................................................................................16 1 ÜRGAEG Ürgaja esimesteks elupaikadeks koobaste kõrval oli püstkoopadm ,mis olid ümarapõhjalised (6-7m läbimõõduga), ritvadest laotud koonuselise kujuga hooned, mille sõrestik oli pealt kaetud nahkade, puukoorte, okste või mätastega. Püstkodade kõrval ehitati ka puust või vahel ka kivis vaielamuid. Palkidest ehitatud vaielamud toetusid maasse või veekogude põhja rammitud vaiadele ning olid jaotatud kaheks (harva ka enamaks) ruumiks. Kiviajal püstitati ka suuri kiviehitisi ehk megaliitehitis (menhi ja dolmen), mis moodustasid kromlehhe. Menhir kujutab endast kõrget kivitulpa, mille otstarvet seletatakse mütoloogia või

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
16 allalaadimist
Maateaduste alused
6
docx

Maateaduste alused

Lasumusvormid: silk, lopoliit, lakoliit, fakoliit, daik, batoliit. 30. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Vulkaaniline materjal tungib maapinnast kõrgemale läbi avavuse, mida nimetatakse vulkaanideks. Vulkaanide tüübid: (1)kilpvulkaan ­ suhteliselt lamedad, mahult suuremad. Tuntud Hawaii saarestiku moodustav kilpvulkaan. (2)kihtvulkaan ­ koonuselise kujuga pinnavorm. Maar ­ vulkaani plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Madal, lai, täidetud veega. Kaldeera ­ vulkaani kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud pinnavorm, mille põhja võib tekkida järv. 31. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Laava ­ vedelal kujul väljavoolanud aine. Magma ja sellest moodustunud tardkivimid

Geograafia → Geoloogia
68 allalaadimist
Diisel
15
doc

Diisel

Arvestustes võib võtta keskmise teoreetilise polütroobi näitaja "n 1" Küttesegu moodustamine peale kütuse sissepritsimist toimub väga mootorid suhteliselt hea kütteerikuluga 160 kuni 217 g/kWh. vahemikus 1,5...1,1. lühikese ajaga ja moodustunud küttesegu on küllaldaselt ebaühtlane. Puuduseks on ( v.a. kolvisiselise koonuselise kujuga põlemiskamber) kütuse täielikuks põlemiseks vajalik kõrge liigõhutegur (1,6...2,2) · kolbide jahutusega aeglase pööretega mootoritel n 1 Sõltuvalt mootori tööreziimist võib küttesegu täielikuks põlemiseks

Mehaanika → Abimehanismid
91 allalaadimist
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

ral aitab siiski üsna sarnane strateegia. Alustuseks võime koonuse pinna jagada kaheks – saame ringikujulise põhja ning teatava kujuga külgpinna. 369 ümbermõõt, pindala, ruumala Kuna ringi pindala juba oskame leida, on põhja pindala arvutamine kerge. Aga kui- das leida selle allesjäänud koonuselise tüki pindala? Seegi kord aitab meid veel lõikamine ning tasandile asetamine. Nimelt kui lõikame koonuse külgpinna mööda moodustajat – ehk mööda suvalist koonuse tippu ja põhja äärt ühendavat sirglõiku – lahti ja laotame tasandile, saame ilusa ringi sektori.

Matemaatika → Matemaatika
209 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun