AK08 TEENINDAJA MÕJU TARBIJAOSTUKÄITUMISELE Teenindusel on tänapäeval üks peamisi konkurentsieeliseid. Enamasti määrab teenindus, kas tarbija ostab kaupa või mitte. On teada, et inimene valib ostukoha sõltuvalt hinnast, kuid jääb püsikliendiks läbi teeninduse. Emori korraldatud uuringu kohaselt on Eesti Teeninduse Indeks 2009. aastal kõikide hinnangute koondtulemusena 4-pallisel hinnanguskaalal 3,33 (võrdluseks: 2008. aastal oli indeks 3,23 ning 2007. aastal 3,11). Üldise taseme tõusu taga on eelkõige telefoniteeninduse kvaliteeditaseme paranemine, täpsemalt kõrgemad hinnangud teenindajate müügioskustele, neist eriti kliendi soovi mõistmisele, selle täpsustamisele. Erinevused teenindajate teenindus- ja müügioskustele antud hinnetes on vähenenud ka teiste teeninduskanalite puhul. Uuringu eksperdi Sirje Spiegelbergi sõnul oskavad ja
ettevõtte varad on müüdud ja kohustused tasutud. Kõige rohkem huvi tunnevad selle vastu kreeditorid ja omanikud. Bilansiline ehk arvestuslik väärtus- raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus. Möödunud perioodi näitaja, ei iseloomusta tänast olukorda. Turuväärtus- ettevõtte müügihind, mis võib olla bilansilisest väärtusest kõrgem või madalam. Kujuneb nõudluse ja pakkumise koondtulemusena. Kui tegemist on vähekaubeldava kaubaga(ehk turul samasuguseid ei leidu), siis kasutatakse tavalist väärtust. Kapitaliseeritud väärtus- investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude ajastatud väärtus, mida diskonteeritakse nõutava kasuminormiga või tulinormiga. Varade nõutav tulunorm või kapitaliseerimiseväärtus sõltub riskitasemest, kapitaliseeritud väärtust
Eesti Teeninduse Indeksi uuringu käigus kaardistatavate ettevõtete arv on iga aastaga kasvanud ning sel aastal tehti uuringu käigus kokku 1053 külastust ja teeninduskontakti, mille käigus kaasati 16 teenindusvaldkonda ning 60 erinevat teenindusettevõtet. Kokku tehti ETI raames 435 külastust teeninduskohtadesse, 318 kõnet infotelefonidele ning saadeti 300 e-kirja. Eesti Teeninduse Indeks 2008. aastal on kõikide teeninduskanalite koondtulemusena 3,23 (4- pallisel hinnanguskaalal; võrdluseks: 2007. aastal oli indeks 3,11). Endiselt saab väita, et Eestis on teenindaja pigem kena ja viisakas suhtleja kui aktiivne müüja ja ettevõtte teenuste tutvustaja. Teisisõnu, teenindusoskuste tase ületab mõnevõrra müügi- ja ametioskuste taset. Fakt, et otsese teeninduse ja veebiteeninduse indeksid on ühesugused (3,27), näitab, et elektroonilise kirjavahetuse olulisus on ettevõtete jaoks märgatavalt suurenenud ning
Emiteeritud aktsia turuväärtus näitab kuidas hinnatakse firma potensiaali, kuigi hinnangu andmine toimub sageli eelnevate perioodide alusel peaks aktsia soetamisel oluliselt arvestama selle võimaliku tulevikku. Aktsiate puhul on turuväärtuse kindalks tegemine suhteliselt lihtne, kui on börsil noteeritud firma või on firma aktsiatega kauplemine aktiivne. Aktsia kurss on hind mis kujuneb nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Kursi muutused võivad tuleneda firma tegevusest aga ka üldisest majanduskeskkonnast. Kuna finantsturud on suhteliselt avatud, mõjutavad kurssi ka välisturud. Lisaks mõjutavad aktsiate hinda ka erinevad psühholoogilist laadi tegurid, nt võib selle põhjustada konkurentide tegevus. Konkurent võib turult kokku osta teise konkurendi aktsiad, kui need on madalama nominaalhinnaga millega tekitab turuhuvi antud firma aktsiate vastu, millega kaasneb aktsia hinnatõus
Nimetatud vahenditega saavad ettevõtted kindlustada ja reguleerida enda likviidsust. - Kapitaliturgudel ringlevad pikaajalised finantsinstrumendid (üle 1.a.) nendeks on aktsiad ja võlakirjad. Kapitaliturg jaguneb omakorda esma- ja järelturgudeks. Kapitalituru väärtpaberid peavad peale esmast emissiooni läbima esmaturu, kus nendega kaubeldakse nimiväärtuses või ülekurssiga. Järelturgudel kujuneb väärtpaberi hind nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Reeglina ei tegutse raha- ja kapitaliturud eraldi, vaid finantsturul kaubeldakse mõlemate finantsinstrumentidega. Firma, oma majandustegevuse alustamiseks, vajab erinevaid varasid ja väga üldiselt võib neid jagada käibevaradeks ja põhivaradeks. Viimane jaguneb omakorda materiaalseks varaks, finantsvaraks ja immateriaalseks varaks. Ettevõtte kohustuste pool koosneb võõrvahenditest, mida jagatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks; teise osa
kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes. Esmasturul võib väärtpabereid realiseerida kas nimiväärtusega või ülekursiga, esmasturul alakursiga ei kaubelda. Järelturgudel määrab aktsiahinna nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Kui ettevõte emiteerib väärtpabereid, siis tekib tal tegelikult laenusuhe investoritega ja aktsia emiteerimisel võtab ettevõte kohustuse maksta aktsionäridele dividendid. Kui ettevõte on vajalikud ressursid hankinud, siis edasi tuleb need ressursid tulutoovalt paigutada ning firma finantsjuhid peavad leidma parimad võimalused tootmiseks vajalike vahendite hankimisel. Järgnevalt on ettevõte huvitatud erinevatest müügiturgudest, kus oma toodang võimalikult tulusalt realiseerida.
6. Milles seisneb CRM püramiidi tähtsus ? 20% klientidest toob 80% kasumit. Enamik olemasolevaid vanu kliente toob 90% kasumit, aga suurem osa turundusest kulutatakse uute klientide peale (nende peale kes veel pole kliendid). Uute klientide juurde võitmine on märkimisväärselt raskem ja kallim kui olemasolevate hoidmine. Kliendisuhete juhtimine on muutumas järjest olulisemaks: fookuses peab olema klientide ootuste täitmine. “Kliendikogemus tekib kõikide (isiklike) kokkupuudete koondtulemusena, mis kliendil brändi või teenusepakkujaga kogu kliendisuhte vältel on.” Otsesed kokkupuuted: ostmine, toote kasutamine, teenindus jne. + Kaudsed kokkupuuted: reklaam, meedia, suuline kommunikatsioon jne. Joonis 2. Ideaalsete kliendikogemuste saavutamine Teadlik ja aktiivne kliendikogemuse juhtimine. Kliendisuhete juhtimise eesmärk on jõuda suurepärase kliendikogemuse pakkumiseni - Eesmärk on pakkuda klientidele erilist ja usaldustäratavat kogemust, mis seoks nad firmaga
Panga tegevuse eripäraks on see, et ta ostab ja müüb erinevaid finantsinstrumente, millest üks on raha. Nagu iga teisegi kauba hind, muutub ka raha hind aja jooksul pidevalt ja raha hinda nimetatakse intressiks, seega pangatehingute käsitlemisel tuleb meil hinnamuutuste asemel käsitleda intressi või intressimäära muutusi. Intressimäär on aritmeetiline näitaja, mille alusel toimub intressi väljaarvestamine. Intress kujuneb finantsturul nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Intressirisk võib tuleneda väga erinevatest asjaoludest, ta võib olla seotud hoiuste intressimääradega, võib tuleneda laenuintressimääradest ning kindlasti ei saa arvestamata jätta ka finantsturgude üldisi intressimäärasid, mida tänapäeva pangatehingutes kasutatakse sageli baasnäitajana (EURIBOR) panga enda intressimäära kujundamisel. Panga finantsjuhtimise peamiseks ülesandeks on juhtida intressiriske, mis on seotud hoiuse ja laenu intressimääradega
annaabi.ee 
