Ta oli tark mees, ravitseja. Alati kui tekkis olukord, kus oli vaja tähtsaid otsuseid langetada, võttis tema selle kohustuse enda peale. Tema roll on kui päästja. Tegelase suhe loo jutustajaga Jutustaja loob Rehepapist pildi, mis vastab väärikale palju elanud ja näinud inimesele. Ta on austatud ja usaldatud mees. Tema siseelule on tähelepanu pööratud minimaalselt, rõhk on pandud tegudele. Just tegude kaudu avaneb Rehepapi iseloom. Otsest koondportreed ei ole esitatud, üldpilt moodustud paljudest seikadest. Esimest korda kohtub lugeja Rehepapiga kohe raamatu alguses, kui ta kutsuti aitama sulast Jaani, kes oli söönud seepi. Kohe siis saab selgeks Rehepapi pisut vanemlik roll. Tegelase suhe iseendaga Rehepapp oli teadlik oma positsioonist külas. Enesekeskseks ei saa teda pidada. Ta oli alati valmis teisi oma nõu ja jõuga aitama. Nt lähenevast katkust teada saades püüdis ta säästa kõikide inimeste elusid
tema keevalise iseloomu ja alkoholilembuse tõttu. Villu sattus kakluse tõttu vanglasse ja kaotas purjus peaga kive lõhates osa sõrmedest. Anna kutsub teda oma tallu, teeb abieluettepaneku. Villul on ka lihtsa külatüdruku,Eeviga, laps, kuid ta armastab Annat. Uhkus ei luba tal sandina Kõrbojale minna ning ta laseb end maha. Anna bõtab Villu poja ja Eevi Kõrbojale elama. Tammsaare suurteos on epopöa "Tõde ja õigus" (1926-1933).Romaanisari koosneb viiest osast ja kujutab eestlaste koondportreed ja inimese elu võitlusi ja tõeotsinguid. Tegevus toimub 1870-1930ndate algus. Eeskujuks on F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" I osa kujutab Indreku isa tulekut Vargamäe tallu. Keskne on Andrese konflikt naabri Pearuga, mis tuleneb nende erinevast elufilosoofiast ja Pearu rivaalitsemisest. Andres: õiglus, tõde, töö. Pearu: Nali, võit. Kujutab levinud eestlaslikke omadusi, nt jonnakus, kadedus, kangekaelsus, kinnisus (eriti tunnete väljendamisel). Indrek viskab põllul ema
atraktiivsemaks. Seetõttu ongi minu arvates oluline süveneda veidi rohkema ajaloo kirjutistesse ning leida sealt vastuolusid, mis aitaksid mõista keskaja tõelist olemust ning palet. Minu referaat koosneb kolmest peatükist: rüütlikasvatus, turniiride ja sõdade lahutamatu osa rüütli elus ning daamide kultus rüütlikultuuris, mis omakorda jaguneb üheks alapeatükiks. Läbi selle referaadi püüan lüüa keskaegse rüütli koondportreed ning tuua esile mõningased vastuolud, mille peale sageli ei tulda või siis lihtsalt ei märgata. 3 Rüütlikasvatus Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastaseks, kuid siiski ei olnud ka see veel piisav alus rüütliks löömise juures. Poiss pidi olema läbinud täieliku rüütlikasvatuse
Loomingulise õitsengu aastad kodumaal 1916. aastal pöördus Koort kodumaale tagasi ning asus esialgu elama Tartu, kus töötab suurem osa eestti loomingulise intelligentsi esindajaist. Tartu-aastatel töötas Koort hämmastamapaneva energia ja hooga. Kesksel kohal selle perioodi loomingus on kunstniku talupojaportreede sari. See sari on mitmes suhtes tähelepanuväärne. Esiteks kajastab see kunstniku püüet luua rahvusliku tüübi, eestlase koondportreed. Teiseks püüab Koort vastandada oma loomingut rahvusliku omapära teadliku rõhutamisega kosmopoliitilise modernistliku kunsti rahvuslikule nihilismile. Kolmandaks, Koort vastandab oma sarja kitsarinnalistele natsionalistlikele tendentsidele, rahvusromantilise suuna esindajatele, kes tuletasid rahvusliku vormi mehaaniliselt ja otseselt talurahvakunsti vormielementidest, langedes sealjuures primitiivsesse stilisatsiooni ja lihtsustamisse. Sarja tööde kõige suuremaks
pikemaajaline kestmine (stabiilsus). Uues paradigmas väljendub soov tasakaalustada omavahel stabiilsus (kindlustunnet sisendav püsimine) ja areng (uue poole pürgiv muutumine). Jätkusuutlikkuse mõiste väljendab ka usku tuleviku suhtes, kus arengu käigus loodetakse nähtuse mittesoovitavate omaduste kadumist ja soovitavate omaduste tugevnemist või säilimist. Seega esitatakse jätkusuutlikkust sageli kui subjekti huvitava nähtuse positiivse arengu koondportreed. Jätkusuutlikkus ÜRO on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise võrdsuse printsiibi kaudu: Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise arvelt. Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab
Kirjutab pikemalt oma põlvkonnast - täiesti mõttetute inimeste põlvkond on kasvanud, jõudeinimesed. Poeem "Mtsõri", "Deemon". "Meie aja kangelast" peetakse 19 sajandi vene psühholoogilise realismi põhiteoseks. Petsorin oma ajastu kangelane. Lermontovi looming jagatakse kaheks; viimase eluperioodi (1837-1841) luule on ainult 80 luuletust, millest kõik on pärlid. Võtab luulesse peale tundmuse ka oma põlvkonna, luuletused on esimesed oma aja inimese koondportreed. Kirjutab palju tarbetutest jõudeinimestest. Asus rahvalikkuse otsingutele, luulesse ilmub inimene rahva hulgast, kes ei vastanda end ühiskonnale. "Borodino" (Borodino lahing 1812) Siis läheb veel kaugemale, võtab luubi alla 16. sajandi: "Laul Kalasnikovist": kaupmees Kalasnikov, Ivan Groznõi aegne. Kalasnikov tapab tsaari soosiku, kes tahab häbistada Kalasnikovi imeilusat kaasat, ausal rusikavõitlusel. Vastab tsaarile, et ei tapnud tema lemmikut kogemata, aga õiglase asja eest
loomingu ülevaade Luule MKL 467 Poeedi surm, Ma ônne taevastelt ei palu, Puri (romantilised, leia romantilise kangelase tunnusjooni), Môtisklus realistlik analüüs Romaan "Meie aja kangelane"1839, romantismilt üleminek realismile osad: Taman, Maksim Maksimôt`s, Pet`sorini päevik, Bela, Vürstitar Mary, Fatalist faabula ja sü`zee môiste Loe ôpik lk.54 55, iseloomusta Pet`sorinit kui sugupôlve koondportreed Surutise all kujunenud(dekabristide ülestôus nurjus), kahepalgelises keskkonnas, egoismi vôimaldatud, ei ole ôppinud elu eesmärgistama, on ôpetatud vôimu ihaldama, külmalt kalkuleerima, suhtub kôigesse üleolevalt küüniliselt, armastus on vahend oma vôimuiha realiseerimiseks ja allasurutud auahnuse ja egoismi väljenduseks. Kôiges ebapüsiv skeptik. Pet`sorin hukutab kôik naised: salakaubavedaja tüdruku, Mary, Bela, Veera. Pet`sorinis pole vôimet môelda teistele
annaabi.ee 
