Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koomilisust" - 9 õppematerjali

Võlanõudjad
4
docx

„Võlanõudjad“

Shyrlockile on tehtud ülekohut, kuid ta on salakaval ja kasutab Antonioga veksli sõlmimisel oma teadmisi piiblist, millest Antonio aru saab, kuid sõlmib lepingu siiski. Lepingu üks tingimustest on, et võla tasumata jätmisel võib Shyrlock võtta Antonio kehast ühe kilo liha. Väiksemad rollid on Merle palmistel Portia toatüdruku ja sõbranna Nerissana, Märt Avandil Lancelot Gobbona ning Kersti Heinlool Shyrlocki tütre Jessicana. Taavi Teplenkov lisab koomilisust armastuse teemadel ja Roland Laos Jessica kallimana romantilisust. Tõnu Kark mängib humoorikat rolli Lanceloti isana. Näidend pakub kindlasti suurt kultuurilist elamust, sest viib vaataja peaaegu Veneetsiasse ja laseb süveneda täielikult näitlejate teksti. Ka teiselt rõdult vaadates, oli tunne et tükk haarab kaasa ja tõmbab endasse. Värsstekst oli kergesti kuulatav ja dialoogid huvitavad. Näidendi idee- võlgu olemisest ja laenamisest pani mõtlema ning teatrielamus jääb

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Lydia Koidula draamalooming
2
doc

Lydia Koidula draamalooming

aastal esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Tegemist on Koidula kõige tuntuma naljamänguga. ,,Säärase mulgi" süzee aluseks oli ilmselt Perno Postimehes avaldatud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks ning tuli suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse, kuid pidi siis häbiga tagasi minema. ,,Säärase mulgi" keskmes on näidendi lõpus õnneliku lahenduseni jõudev armuintriig. Koomilisust lisab ühe keskse tegelase ekitus, mis toob talle ootamatult suurt majanduslikku kahju. Draamateose tegevus toimub 20. sajandi algusaastail Tartu maakonnas Mäeotsa talus. Üheks juhtfiguuriks on Mäotsa talu peremees Peeter Pint, kellel on naine Anne, poeg Jüts ning tütar Maie, kellel käib pidevalt hulgaliselt kosilasi, kaks peamist neist on Männiku Märt ja Erastu Enn. Edasipüüdlik ning töökas Männiku Märt kujutab eelkõige positiivset tegelast, talle

Kirjandus → Kirjandus
39 allalaadimist
Eepika
4
docx

Eepika

sajandit. Koosneb 3 värsist, milles on silpe (vastavalt 5+7+5. Olulised on intuitsioon ja fantaasia. (M.Bash, J.Kaplinski Dramaatika Ka draamakirjandus ehk näitekirjandus, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihedus ja dialoog ehk kahekõne. Draamateosed on mõeldud .laval ettekandmiseks ja neid iseloomustab tegevuse ühtsus Tragöödia ­ Enamjaolt kurb ning kurva lõpuga Komöödia ­ heidetakse nalja Draama ­ pole otseselt koomilisust ega tragöödiat, kujutab enamjaolt tavaelu (Vaatusteks jagunevad näidendid, nagu peatükid (enamasti kaheks .Pildid on osad vaatustest .Stseenideks jagunevad vaatused/pildid. Osa, kus tegelaste koosseis ei muutu .Remargid on autori poolt tehtud juhtnöörid lavastajale ja näitlejatele Monoloog ­ üksikkõne Dialoog ­ kahe või enama inimese vestlus (Dekoratsioon ­ kaunistused näidendi lavastamisel (lavakujundus Rekvisiit ­ esemed (mööbel, kostüümid jne

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
Pisuhänd-E-Vilde
3
doc

"Pisuhänd" E. Vilde

Kõige jaatavamalt suhtub kirjanik Tiit Piibelehte ­ mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud, lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sanderile kui vanale Vestmanile endale. Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. 2. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht ­ kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht ­ hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt

Kirjandus → Kirjandus
707 allalaadimist
Pisuhänd
2
doc

Pisuhänd

Kõige jaatavamalt suhtub kirjanik Tiit Piibelehte ­ mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud, lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sanderile kui vanale Vestmanile endale. Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht ­ kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht ­ hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline)

Kirjandus → Eesti kirjandus
21 allalaadimist
Noored hinged - analüüs
4
doc

Noored hinged - analüüs

ümbritseva tajumise poolest. Igal ajajärgul on oma ettekujutus mehe ja naise suhetest. Minevikus on need kahtlemata olnud konservatiivsemad ja raamistikku surutumad kui preagu. Ehalkäimisest ja kosjadest ei räägi enam ammu keegi. Tammsaare kirjeldatud üliõpilaste ja nende ealiste noorte suhted ei olnud vastavale ajastule sugugi mitte nii konservatiivsed, kui oleks arvanud. Joodikuid ja naljahambaid on muidugi alati leidunud, aga autor oskab seda koomilisust eriti huvitavalt kirja panna. Seda kohtab ka tema teistes teostes. Iga inimene mõistab ühte ja sama teost erinevalt. See tuleneb nii vanusest, soost, haridustasemest kui ka isiklikust silmaringist ning ka muudest asjaoludest. Inimesed mõistavad asju erinevalt. Kindlasti on ka minul erinev ettekujutus analüüsitavast teosest kui mõnel teisel. Paljud inimesed leiavad ühes või teises tegelases sarnasusi iseendaga, hakates teda endaga samastama

Kirjandus → Kirjandusteose analüüs
121 allalaadimist
Kirjandus keskajast
19
doc

Kirjandus keskajast

rahvuslik teater – commedia dell'arte, mis avaldas kogu Euroopa draamale suurt mõju. Näitetrupp koosnes nüüd elukutselistest näitlejatest. Isegi juba žanri nimetus ise rõhutab professionaalsust. Kogu commedia dell'arte'i tekst improviseeriti näidendi käigus. Ühtegi valmisteksti ei kasutatud. Sellepärast oligi vaja professionaalseid ja sõnaosavaid näitlejaid. Selle žanri puhul said oluliseks nii kõne- kui ka tegevuskoomika. Koomilisust loodi tüüptegelastega, kes kordusid näidendist näidendisse ja kandsid alati maske. Ainult armastajapaar ei kandnud kunagi maske. Žanri tegelastüübid pärinesid sageli eri Itaalia osadest, mistõttu taheti tegelase päritolu rõhutades kasutada eri Itaalia dialekte. Üks tüüptegelane oli näiteks Pantalone, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda. Kõige rohkem meeldisid publikule teenrid ehk džannid, kes veiderdasid ning kelles igaüks kandis mingit erijoont. Näiteks oli teenrite

Kirjandus → Kirjandus
314 allalaadimist
Pisuhändi kokkuvõte
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

Kõige jaatavamalt suhtub kirjanik Tiit Piibelehte ­ mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud, lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sanderile kui vanale Vestmanile endale. Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. 2. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht ­ kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht ­ hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt

Eesti keel → Eesti keel
228 allalaadimist
Tammsaare ja Gailit elulugu
26
doc

Tammsaare ja Gailit elulugu

määral. Üldse Tammsaare kogu varasemas toodangus, alates ta realistlike juttudega, seejärel ta mänglevais psühholoogilistes novellides ja lõpetades ,,Kõrboja peremehega", on kalduvus komismi sootuks hõre, kuigi seda siin-seal aimab esinevat. ,,Vanade ja noorte" realistlikud või naturalistlikud lood küll ei põlga teatud üksiksituatsioonide (eide-taadi magamaheitmise pusklemine aseme pärast, kuni eit hoopis voodist pudeneb, ,,Kahes paaris ja ühesainsas" jm.) ja väljenduste koomilisust, mis tahtmatult kaasub lihtlabase keskkonna eluviiside ja harjumuste kujutamisele (hõlpsasti viidav Hobbes-Groos'i ,,inferioorsest üle oleku tunde" valemi alla). Ta impressionistlik-psühholoogilistes novellides on olulisim sõnademäng; mõned situatsiooniveidrused, mis langevad murrangukärsitust põdeva noorsoo hoogtujude arvele (veidrad luuletamisstseenid loos ,,Üle piiri" jm.), ei arene ilma sõnakoomika täienduseta kuigi kindlapiirdeliseks

Kirjandus → Kirjandus
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun