Koolivormi poolt ja Vastu. Koolivormist on räägitud palju, et seda kehtestada kõikidele koolidele,viimasel ajal on koostamisel uus õppekava ja sel teemal pole enam nii palju hetkel räägitud. Praegu on koolivormid kasutusel ainult erakoolides ja eliitkoolides. Tavakoolides on võimalik osta soovijatel kooliembleemiga meeneid, aga see ei ole kohustuslik. Minu arvates on koolivorm hea mõte ühtlustamaks õpilasi. Igal õpilasel on erinevad rahalised võimalused ja tänu koolivormile ei teksiks probleeme välimuse kallal nii palju, kui praegu. Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle. Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased. Koolivormid on erinevad, on kallimaid ja odavamaid, see võib jälle tekitada probleeme õpilastes ja eelkõige vanemates, et mis võimalused kellegil on osta ja kas on võimalik võtta järelmaksu jne. Koolivorm meeldiks pigem nooremat...
erinevaid arvamusi selle kohta, kas koolivorm on hea või halb. Peaaegu kõikides Eesti koolides on olemas oma unikaalne koolivorm, aga väga vähestes koolides on seda kohustuslik kanda. Koolivorme tehakse erinevatest materjalidest ning nad on erinevat värvi. Paldiski Põhikooli vorm on kollane ja must, Keila Koolil sinine ja must, Tallinna Reaalkoolil tumesinine. Kuid kõikidel nendel koolivormidel on ühine omadus, nad näevad välja elegantsed ja ranged. Laste arvamused koolivormist ei lange kokku. Mõned ütlevad, et nendele meeldib vormi kanda, aga teised eelistavad pigem teksapükse ja T-särki. Minu arvates on koolivormil nii plusse kui ka miinuseid. Esiteks, koolivormi kasutusele võtmisega tunduvad õpilased võrdsemad, ei ole rikkaid ega vaeseid. Teiseks arvan, et koolivorm meelestab õpilasi õppima. Tänu sellele hakkavad lapsed rohkem õppimisele keskenduma. Ka vanemate elu muutub lihtsamaks, nad ei pea muretsema selle pärast, mida nende laps koolis kannab
Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik oli. Vana aja koolikell Vana aja klassides oli 30-50 õpilast Esimsel koolipäeval said vana aja lapsed endale esimese õpetaja. Vana aja õpetajad olid peamiselt naised. Õpetajad oli vanasti kahte sorti: tavalised õpetaja ja klassijuhatajad. Esimeseks kooliraamatuks oli vana aja aabits. Aabitsa kaanel
1. Riiete ja värvide suur valik teeb otsustamise lapsevanemale keeruliseks ja ka kulukaks, sest laps võib tahta vormist võimalikult laia kombinatsiooni. Samuti muudab liiga suur valikuvabadus vormiriietuse laialivalguvaks. Tere, kallid kuulajad! Täna sooviksin kõneleda kohustusliku koolivormi miinustest. Vanem põlvkond mäletab kindlasti igavat ja ebamugavat vormi, mida päevast päeva kandma kohustati. Õpilaste rõõmuks loobuti koolivormist kiiresti pärast taasiseseisvumist 1990. aastatel, kuid selle taastasid uuesti eliitkoolid eesotsas Audentese erakooliga. Tänaseks on oma kindel vorm enam kui kümnel koolil ning selle populaarsus aina kasvab. Põhiliseks poolt argumendiks koolivormile tuuakse distsiplineeritust ja võrdsust, mis peaks vähendama koolivägivalda. Õpilased kipuvad võrdlema kõike ja kõiki, niisamuti ka riideid.
- Koolivorm muudab kõik ühesuguseks. Kaob ära võimalus teistest erineda. Aga just puberteedieas tekib lapsel soov olla teistsugune, tahab olla eriline ja koolivormi kandmine seda tal ei võimalda. - Koolivormi korrashoidmine toob kaasa palju kulutusi ja nõuab aega väiksed lapsed teevad ennast koolis tihti millegagi kokku, kas siis ajavad toitu peale, kukuvad vahetundide ajal õues mängides, kunstitunnis ajavad värve riiete peale jms, ja siis ei piisaks 1-st koolivormist, peaks olema vähemalt 2-3 koolivormi, et laps ei peaks käima mustana koolis ja, et teda selle pärast ei mõnitataks. Aga ka see poleks lahendus, kulub ju palju aega et pesta neid ja ka pesu pesemine võtab raha, kulub pesupulber ja elekter. Ja liiga tihti pestes kaob ära vormi õige värv, materjal võib muutuda koledaks. - Mitme koolivormi omamine on kallis. Näiteks kui peres on üle kolme lapse ja igal lapsel oleks vaja
eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide koolilastest. • Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik oli. • • • • • Aravete koolilaste pildil, mis on tehtud 1960. aastate lõpul, näemegi teiste seas vaid paari uue vormiga tüdrukut. Nooremate klasside poisid käisid tollal tavaliselt lühikeste ülikonnariidest pükstega, mille all külma ilmaga kanti sukki
PREPPY STIIL Preppyde termin tuleneb keskmisest kõrgema klassi vanemate võsukeste kolledži eelsest ettevalmistusest eliitkoolides. Ivy Leagueí stiilis riietus saavutas Ameerikas populaarsuse juba 1950-ndatel ning 1970-ndate lõpus kujunes välja preppy stiil, mis on viimasel ajal jõuliselt pead tõstnud. Ameerika idaranniku ülikoolide koolivormist välja kasvanud stiil muutus trendiks levides 1980ndate kestel hoogsalt üle maailma. Kelmikad koolitüdrukud vallutavad kontoreid ja linnatänavaid. Kes oleks arvanud, et koolivorm inspireerib moetrende ja muutub kunagi sedavõrd ihaldusväärseks? Nüüdseks on endisest trendist kujunenud ülemaailmselt armastatud klassika. Nohikuprillid, ontlikud seelikud, sviitrid, kaelarätid ja triiksärgid on hooajal taas kuum trendikaup.
Osa riietustest on vajunud unustuste hõlma kuid mõned stiilid on siiski ka jäänud. Laste emad valivad enamasti oma väikestele ise riietuse, kuid suuremad on ise oma riidekapi kallal. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada: mida kantakse koolis tihedamini, mis kriteeriumid on tähtsad riietuse valimisel, firmamärkide olulisusest ja koolivormidest. Kui tänapäeva koolis ringi liikuda ja erinevate õpilaste käest küsida, kas nad teavad midagi kunagisest koolivormist, siis paljud vastused oleksid kindlasti eitavad. Küsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult. Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva. Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1.
klassides kooliraamatuid ka sümboolse hinna eest edasi noorematele). Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel. Nõukogude aja viimastel aastakümnetel hakati 1. septembril tähistama tarkusepäeva, see tähtpäev on jäänud oluliseks tänini. Koolivormist ja eriti pidulikust koolivormist 1950. aastatel hakkas Eesti koolides taas kehtima kohustuslik koolivorm. Koolivorm oli alguses tugevasti mõjustatud Eesti Teise maailmasõja eelsete eliitkoolide vormirõivaist ja muidugi ka Vene tsaariaegseist koolivormidest (pruun kleit valge krae ja kätistega ning must põll, mida pidulikel puhkudel asendas valge rüüsitud äärtega põll). Koolivormi reformiti korduvalt, sest moemuutustele ja uutele materjalidele taheti järele jõuda
annaabi.ee 
