TARTU ÜLIKOOL PERSONALI KOOLITAMINE Referaat Juhendaja: Pärnu 2006 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Koolitus 4 1.1. Koolituse süsteemsus ja terviklikkus 4 1.2. Koolituse seosed personalijuhtimisega 5 2. Koolitustegevuse ahel ja koolitusjuhi roll selles 9 3. Koolitustegevust mõjutavad tasandid 13 Kokkuvõte 15 Zusammenfassung 16 Kasutatud materjalid 17 SISSEJUHATUS Referaadis käsitletakse personali koolitamise teemat kuna antud valdkond on huvipakkuv ning väärib lähemat uurimist. Töötajate treenimine ning nende oskuste arendamine on kahtlemata valdkond, millega peab tegelema iga organisatsioon
sotsiaalvaldkonna jaoks jääb tema roll sageli teadvustamata. Senised avalike suhete alased jõupingutused ei ole suutnud metsakasutuse halba mainet kuigivõrd parandada, ehkki ebaseaduslike metsaraiete hulk on vähenenud ning järelevalve tõhusam. Ühiskonnas valitseb meelsus, mille kohaselt puitu kui materjali ja metsa kui elu- ja looduskeskkonda hinnatakse, kuid metsamajandusse suhtutakse halvasti. Vaja on tõhusamat sektoriülest meedia- ja koolitustegevust. Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsanduse arengukava tugineb Euroopa ministrite metsakaitsekonverentside 19-le resolutsioonile ja juhendmaterjalidele, mis metsade kõiki funktsioone käsitledes loob koos kriteeriumite ja indikaatorite süsteemiga raamistiku jätkusuutliku metsanduse kontseptsioonile. Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute
-Sobib juhul kui koolitust vajavate töötajate arv on väike ja ei ole otstarbekas viia läbi sisekoolitust Sisekoolitus- koolitus organisatsioonis -Võimaldab koostada programmi vastavalt organisatsioonis tekkinud spetsiifilistele vajadustele -Võimaldab kokkuhoidu koolituse kuludelt (korraldamine, ruumide kasutus, koolitaja kasutamine) -Võimaldab juurutada õppiva organisatsiooni kontseptsiooni -Võimaldab siduda organisatsioonisiseselt koolitustegevust karjääri arendamisega (näiteks mentorlus) -Võib tekitada liiga ühekülgset mõtlemisviisi ja konformsust -Oluline koolituskeskkonna loomisel tagada osalejate pühendumine koolitustegevusele 18. Koolituseelarve koostamise põhimõtted. Koolituseelarve alusel planeeritakse ja kontrollitakse koolituskulusid. Koolituseelarve koostamine on vajalik selleks, et teavitada organisatsiooni juhtkonda koolituse jaoks vajalikust rahasummast
Koolituseelarves tuleb arvestada püsivate ja muutuvkuludega. Püsivate kulude alla kuuluvad lähetuskulud, transport, majutus, toitlustamine, ruumi üür ,jne. Muutuvkulud on koolitusel osalemise tasu, lektoritasu, koolituseks vajaminevad materjalid ja vahendid. PERSONALIKOOLITUSE DOKUMENTEERIMINE Eelnevate etappide läbimise tulemusel on olemas koolitusvajaduse analüüsi kokkuvõte, koolitusprogramm ja koolituseelarve. Nende põhjal saab personalitöötaja korraldada edasist koolitustegevust. Vähemalt nädal enne koolituse toimumist informeerib personalitöötaja kõiki koolitusest osavõtjaid. Etteteatamise aeg peab sõltuma koolituse läbiviimise ajast ja kohast. Koolitusele mineja esitab kirjaliku avalduse, taotluse personalitöötajale, mis on kooskõlastatud vahetu juhiga. Avaldus, taotlus peab sisaldama infot koolituse sisu, toimumise aja, koolitaja ja maksumuse kohta. Koolitusel osaleva töötajaga sõlmitakse koolitusleping, kui koolitus on suuremahuline või pikaajaline.
koolitustegevuse korraldamisel ning selle tõhususe hindamisel. 6. Põhjendada vastused koolitustaotlustele või delegeerida see ülesanne personalitöötajale. 7. Otsustada koolitusteenuse sisseostmise üle (sisekoolitud töötajate grupidele). 8. Teostada järelevalvet organisatsiooni koolitustegevuse sihipärasuse ja optimaalsuse üle. Personaliosakond või -töötaja, arendus- või koolitusjuht allüksuse või ametinimetusest sõltumata koordineerib kogu organisatsiooni koolitustegevust. Tema kohustuste hulka kuuluvad järgmised: 1. Töötab välja koolituse põhimõtted, viib need ellu ja teostab järelevalvet nendest kinnipidamise üle. 2. Töötab välja koolituse strateegilised ja lühiajalised eesmärgid lähtuvalt asutuse eesmärkidest ja arvestades töötajate ja vahetute ülemuste poolt kindlaksmääratud koolitusvajadust. 3. Koostab vajadusel koolitusplaanid ja informeerib neist perosnali. 4
Joonis 3. Vastused küsimusele nr 5 Milline koolitusmeetod on Sinu arvates parim? Joonis 4 näitab, et valdav osa töötajaid teeb oma koolitusotsused siiski ise, teab oma vajadusi, oskab otsida ja leida endale sobivaid koolitusi ning räägib neist oma otsese 41 juhiga. Seda näitab ka kolmanda valiku teinud vastajate ülekaal. Autori arvates näitab see parimat koostööd alluvate ja otseste juhtide vahel, kus mõlemad pooled peavad koolitustegevust ja töötaja arengut oluliseks ning olenevalt koolitusest või olukorrast toimub koolitus kas juhi ettepanekul või töötaja enda soovil. Ainult enda initsiatiivil koolitustel käijad on tipp- ja keskastmejuhid, ainult juhi initsiatiivil koolitusi saavad töötajad on peamiselt ametnikud ja spetsialistid. Joonis 4. Vastused küsimusele nr 6 Kuidas on toimunud senine koolitustest osavõtt? Küsimused 7 ja 8 olid avatud küsimused ning puudutasid meeskonnatöökoolitust.
31 Eesti kalanduse strateegia 2007-2013 ning Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava, mille alusel rakendati meedet 4.1 ,,Kalanduspiirkondade säästev areng". Meetme abil toetati väikesadamate ja lossimiskohtade uuendamist, kalandustoodete ja agariku töötlemist ja otseturustamist, kalandusega seotud turismi arendamist ja rannakülade taaselustamist, kalurite tegevuste mitmekesistamist kalapüügihooajavälisel perioodil ja koolitustegevust. Meede oli mõeldud eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Rannapüügi ja sisevete kalalaevade uuendamist, selektiivsete püügivahendite ostmist ja kala säilitamiseks vajalike seadmete soetamist toetas EKF meetmete 1.4 ,,Väiksemahuline rannapüük" ja meetme 2.2 ,,Sisevete kalanduse toetus raames". Aastatel 2007-2013 toetati ranna- ja sisevete püügiks kasutatavate kalalaevade ümberehitamist ja uute seadmete ja
annaabi.ee 
