väärarusaamad, siis ei takista koolis ette võetud rakendused kuidagi seda, et lapsest võib kasvada halbade kommetega nooruk. Kõik algab kodust, ning kodused õpetused juurduvad lapsele kõige enam sisse, ka igaühele meist on arvatavasti mingid käitumisnormid kodusest keskonnast kaasas ilma, et me seda eneselegi teadvustame. Kahjuks pean aga tõdema, et ükskõik kui palju koolikiusamisest koolis ka ei räägita, olen veendunud selles, et kiusamise vastu kooliruumides ei saa, sest kõik saab alguse kodusest kasvatusest ning seda haridussüsteem muuta ei saa. Koolikiusamise vastu saab iga inimene individuaalselt võidelda, alustades kasvõi sellega, et seisad kiusaja ohvri eest ning kui oled ise lapsevanem, siis saad koolikiusamise vastu võidelda sellel moel, et õpetad oma lastele kodus elementaarseid viisakusnorme ning käitumistavasid.
Korrektseid ja mugavaid riideid on ka olemas aga, et neid enda lastele osta peab lapsevanema rahakott olema ka üpris priske. Samas mugavaid riideid ei pea ostma nii kalleid ja kauneid. Piisab ka mingitest dressidest aga need peaksid ikkagi kehalise kasvatuse tundidesse jääma. Veel on igasugu lühikesed riided mille kandmine õpetajatele meelepärane ei ole, näiteks lühikesed püksid. Esimesel septembril rääkis meie klassijuhataja, et uuel õppeaastal on lühikeste pükste kandmine kooliruumides mitte soovitatav. Erandiks olid kehalise kasvatuse tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid. Minule isiklikult meeldib väga lühikeste pükstega käia. Nii ma siis esimese nädala natuke seda soovitust eirasin. Aga koolist vabal ajal käisin ma ikka ,,lühkaritega" ringi. Särkidest sobivad minu meelest ka T-särgid aga polo särgid on isegi paremad, need ei kortsu nii palju ja ei lähe nii kergesti mustaks. Pidulikematel puhkudel, näiteks kooliaktustel oleks kindlasti parem triiksärk
olen näinud sellist käitumist haiglas ja ma ei heida seda neile ette. Ma kujutan ette kui vähe meil on arste ja veel vähem spetsiifilisele erialale keskendunud professionaale, nende vastuvõtu ajad on meeletult pikad. Praeguse eesti meditsiini suurim pluss on tehniline areng. Olema oma tehnika ja teadmistega väga heal tasemel. Enamus suuremaid haiglaid on varustatud uue tehnikaga ja arstid õpivad mainekates ja moodsates kooliruumides. Neil on suured võimalused omandada hea praktika, mis on sellise eriala puhul väga oluline. Miinuseks tooksingi välja pikad oote järjekorrad, erialaarstide puudus, vähene aeg pühenduda patsiendile individuaalselt ja mõningatel juhtumitel ja arsti näos olev tülpinud ja väsinud ilme, mis on tuleneb sellest, neil on liiga suur koormus. Seda viimast mina neile isiklikult ette ei heida, aga see võib olla probleem kellegi teise jaoks.
Praegusel hetkel kuuluvad õpikud enamasti koolile, vajalikud töövihikud ja ülesannete kogud tuleb aga õpilastel ise välja osta. Mõnedel juhtudel katab vastavad kulud kohalik omavalitsus. Kui minna üle e-õpikutele, kas siis kool peaks võimaldama oma õpilastele nutiseadmed, mida kasutada õppimiseks. Korraga tekib suur hulk küsimusi: Kas õpilane peab tegema kooliga mingi lepingu? Kas seadet on võimalik kasutada seetõttu ainult kooliruumides? Kui jah, siis kuidas on võimalik sel juhul teha koduseid töid? Kui aga kool ega riik ei toeta tahvelarvutite muretsemist, siis kuidas saame me nõuda lapsevanematelt, et selleks, et nende järeltulijad saaks omandada haridust, peavad nad tegema suure väljamineku, nagu seda on nutiseade. Ning kuidas tagada, et oluliste õppevahenditega midagi ei juhtuks? Mis saab, kui õpilane lõhub kogemata koolivaraks oleva tahvli või
Ema on rääkinud, et praegu on lastel palju vabam kasvatus. Temal ei tohtinud käia külalisi, noormehi ei võinud külla kutsuda ja iga öö pidi ta oma kodus oma voodis veetma. Praegu on asjalood hoopis teised. Juba noorelt elatakse koos ja saadakse lapsi. Ema jutust järeldan, et nende ajal oli see täiesti tabu. Minu ema märkis ka, et tänapäeva lapsed kasvavad palju kiiremini. Uskumatu, kuid juba seitsmenda klassi tüdrukud proovivad suitsu ja seda veel kooliruumides. Narkootikumid levivad iga aastaga üha enam ja enam. Minu ema põlvkond nendest suurt ei teadnud, sellevõrra olid nad 1 tervemad ning õnnelikumad. Meile ei anta aega lapsepõlve nautida. Selles on kindlasti süüdi meie kiiresti arenev ühiskond, mis toob kaasa nö vaba maailma. Noortel on võimalik reisida, kuhu süda kutsub. On ka palju õppimisvõimalusi välismaal, mida
osaliselt või täielikult. Rakendati rassiõpetust, mis tähendas, et riik vajab terveid ja tugevaid inimesi, keda karastada sünnist alates. Rõhutati isamaa-armastust ja lasteaias tehti sõjalisi tegevusi, nt lennukite voolimine, liivakastis lennuvälja ehitamine jne. 40-ndail lasteaedade järsk kasv Lasteaedade kasv on seotud sellega, et naised leidsid järjest rohkem töökohti. Suvel viljakoristuse ajal rakendati ajutisi lasteasutusi, mis töötasid kooliruumides, võõrastemajades või tühjades talumajades. 50-ndail lasteaiad kui sotsiaal-pedagoogilised hädaabiasutused Kuna sõjajärgsel ajal oli palju mittetäielikke perekondasid ja üksinda lapsi kasvatavaid emasid, iseloomustab seda aega hädapärase pakkumine. Kasvatajate ettevalmistus oli ebapiisav, puudusid teaduslikud uuringud olukorra parandamiseks, kuid üksikemade vajadus tööl käia ei jätnud neile muud valikud, kui lapsed lasteaedadesse panna.
saaks alata; õhk peab jahtuma alla kastepunkti; on vaja kondensatsioonituumi; jääkristallide teke ❏ Inimene tajub ise suhtelist õhuniiskust ❏ Psühromeeter ❏ Absoluutne õhuniiskus - a (g/m3) ❏ Küllastunud veeauru tihedus - A (g/m3). Normaalsel atmosfäärirõhul 25 kraadi C juures ei saa veeauru tihedus olla rohkem kui 23g/m3. ❏ Suhteline - kreeka fii (%), millise osa võimalikust moodustab tegelik. Nt kooliruumides 30-70%, eluruumides 40-60%, alla 30% pole hea ❏ Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse hügromeetreid Pindpinevus ❏ Pindpinevuse korral saame rääkida ainult vedelikest. ❏ Miks saame klaasile kuhja peale tekitada? -Miks tekib pindpinevus? - molekulide vahelised jõud. Molekulid tahavad tõmmata kokku üksteise poole, sest vedelikus on molekulid tihedamalt kui väljaspool e õhus. ❏ Õli ei saa kallata kuhja peale, tekib lohk
§ 11. Kooliruumide üürimise korral vaatavad kooliarstid neid lühi ja annavad nende kõlblikkuse kohta oma otsuse, niisama näitavad nad, missugused ümberehitused ja muudatused nendes ette tulevad võtta. § 12. Kooliarstid seavad iga kooli ruumide kohta kindla kava järele kirjelduse kokku ja täiendavad teda ettetulnud muudatuste puhul. § 13. Iga aasta annavad kooliarstid teatavaks ajaks, mis kohaliku omavalitsuse poolt määratakse, otsuse selle kohta, missugused parandused tulevad kooliruumides nende tervishoiu seisukorra tõstamiseks ette võtta. § 14. Kooliarstid valvavad kooli sisseseade, asjade ja õpeabinõude tervishoidliku seisukorra järele (lauad, tahvlid, laste einenõud, joogivee nõud jne.); nad peavad hoolt kandma, et need asjad tervishoiu nõuetele vastaksid. § 15. Kooliarstid vaatavad ja mõõdavad kõik kooli tarvituseks valmistatud koolipingid läbi ja annavad oma otsuse selle kohta, kas nad tervishoidlikule normile ja ülesandele vastavad. § 16
kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10 – 11 tunnini (Elenurm jt 1997: 41). Koolistressi põhjusteks on: alaväärsuse ja kibestumise tunne, koolivägivald, ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate surve, õpetajate elupinged kooliruumides, halvad suhted klassikaaslastega. 9 Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil, lapsed ärrituvad, on kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, tekib koolihirm, halvimal juhul viib see popitegemiseni ja õppimisele käegalöömiseni ning koolist lahkumiseni. Peale koolist lahkumist pole lastel enam millegi nimel pingutada ja nad
füüsilisel tasandil. Kuna uurimus käsitleb vaid kahe kooli ühte 10. klassi, vastas küsimustikule kokku 41 õpilast, kellest 17 õpilast õpib Haljala Gümnaasiumis ning 24 õpilast Rakvere Reaalgümnaasiumis. Algselt plaanis autor küsitleda 44 õpilast. Erinevatel põhjustel ei saanud kolm õpilast küsitlust täita. Uurimistöö eesmärgiks ei olnud võrrelda poisse ja tüdrukuid eraldi, vaid kahe erineva kooli 10. klassi õpilaste toitumisharjumusi. Õpilased täitsid küsimustiku kooliruumides 7. märtsist 2013 kuni 12. märtsini 2013. Küsimustik oli anonüümne ning saadeti kohe peale täitmist töö autorile. 19 6. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS Käesoleva uurimise eesmärk oli välja selgitada, kuidas erinevad Haljala Gümnaasiumi ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 10. klassi õpilaste toitumisharjumused. Uurimise tulemused
annaabi.ee 
