sõlmimine ei olenenud mitte niivõrd noorpaari kui nende vanemata tahtest ja sümpaatiatest. Armutunded jäid tagaplaanile ja see oli kirikule meelepärane, sest õige kristlane pidi armastama eelkõige oma jumalat, mitte aga vastassugupoolt. Kirik toonitas, et mees on naise pea, naine peab kõigest alluma mehele, kellel on õigus oma kaasale mõõdukal määral ihupuhtustki jagada, nii nagu seda teeb õpetaja laiskade või üleannetute koolipoistega. Vaimulike vagadust rõhutati nende välimuse ning riietusega. Vaimulikku seisusesse vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks – taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases elus kandsid vaimulikud lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuseajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid
mitte niivõrd noorpaari kui nende vanemata tahtest ja sümpaatiatest. Armutunded jäid tagaplaanile ja see oli kirikule meelepärane, sest õige kristlane pidi armastama eelkõige oma jumalat, mitte aga vastassugupoolt. Kirik toonitas, et mees on naise pea, naine peab kõigest alluma mehele, kellel on õigus oma kaasale mõõdukal määral ihupuhtustki jagada, nii nagu seda teeb õpetaja laiskade või üleannetute koolipoistega. Vaimulike vagadust rõhutati nende välimuse ning riietusega. Vaimulikku seisusesse vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases elus kandsid vaimulikud lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuse ajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid
teele. Nad jäävad ootama, kuni punaste abiväed lähevad Tartut kaitsma, nende ülessanne on neid takistada. Kuid abivägi on suur ja mitmekordne koolipoistest mille tõttu hakkavad koolipoisid neile alla jääma. Viimases hädas jõuavad kohale Soome vabatahtlikud ja ka mõni mobiliseeritu, kes punastele valusalt lüüa annavad. Viimaks saavad poisid võimaluse koju, Tartu sõita ja seda nad ka teevad, kuid poole tee peal Tartu, on rööbastele ehitatud ette takistus. Rong koos koolipoistega on sunnitud peatuma. Nad teevad metsapeatus, puhkavad ja kergendavad end. Kuid metsas märgatakse punaste tegevust ja nad on sisse piiratud Antsu venna Ennu poolt, keda nähes Ants tunneb pahameelt, et miks ta punaste poolel sõdib. Võitlus metsas jääb kõikidele koolipoistele, peale Antsu, viimaseks. Minu arvates on film hästi üles ehitatud, kuid filmi vaadates kaob ajataju ja tekib tunne, et Vabadussõda kestis vaid mõni päev
04.18 1918. aasta novembris, kui Nõukogude Venemaa valitsus tühistas ühepoohepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu, andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis punaarme 12 000 mehega üle Eesti piiri Narva, kus pidid esimese vastupanu esitama Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega. Pealetungivale vaenlasele astuti täiesti ettevalmistamatult vastu ning kaitsejõude loodi taandumislahinguis. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Sõja algusperiood oli Eestlastele väga raske - Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti, sealhulgas Tartu. Rahvast kadus usk võitluse edukusse Venemaaga
eestlastele tõi jõudu juurde Inglise laevastiku saabumine 1919 alustati vastupanutungi, abi tuli rootsist, soomest, taanist, tekkis vabatahtlikke üksusi nt. Julius Kuperjanovi pataljon, vägesid pandi juhtima Laidoner, soomusrongid, pitka laevastik tagasilöök: 7.01 Tapa, Rakvere, 19.01 Narva, relvastus paranes sõjasaagi näol 14.01 Kuperjanov+soomusrongid vabastasid Tartu, edasi tungiti Valga poole (koos Tartu koolipoistega - Nimed Marmortahvlil) Paja lahing - Kuperjanov suri, võideti, hõivati Valga, Võru ja Petseri. Vabariik oli vaba 1919 mäss Saaremaal - enamlaste õhutatud, ei kõigutanud eestlaste edu. Kevadised kaitselahingud ja pealetung sõja algul 13 000 meest, hiljem 80 000+kaitseliit punaarmee tõi mehi juurde, aga eestlased olid visad aprillis üritas PA uuesti, aga ei saadud hakkama (Võru) mais andsid eestlased vastulöögi, punase eesti osad mehed tulid üle, kõivati Pihkva
Andres Puustusmaa sõnul ongi film rohkem inimestest kui ajaloost. Tema ise teeb samuti filmis kõrvalrolli – lütseumipoiste saksa keele õpetajana. On aasta 1814. Kamp noori logardeid õpib Tsarskoje Selo lütseumis (lütseumid olid aadlikele mõeldud koolid). Kõige vanem neist on 18 ja noorim 14-aastane. Gortšakov, Puštšin, Küchelbecker, Puškin jt. Tulevikus lähevad need nimed igaveseks Venemaa ajalukku, kuid seni on tegu tavaliste koolipoistega, kes tembutavad, joovad end täis, armuvad, kirjutavad luuletusi, jooksevad kohtamisele, kutsuvad üksteist duellile ja teevad õpetajate kulul nalja. Käimas on sõda Napoleoniga. Samal ajal tegutseb Tsarskoje Selo ümbruses halastamatu sarimõrtsukas. Saades juhuslikult teada, kes peidab end kurjategija maski taha, satuvad lütseumi poisid surmaohtu. 3 1. PEAMISED SOTSIAALSED FAKTID
tulemine on hoopis kahtluse all, noormees näeks heameelega maailma ja elaks oma elu võimalikult kaugel kodukoha soodest ja rabadest. Nii nagu lõppeks ka paremad ajad Vargamäel. Indrek tunneb seda kõige selgemini. Teine osa Teine osa räägib tervenisti sellest, kuidas Indrek on Taaralinnas Mauruse koolis (tegelikult Hugo Treffneri gümnaasium) õppimas. Tema rahapuuduse tõttu peab ta elama pööningul ("Siberis") koos teiste kõige vaesemate koolipoistega ja lisaks veel ka vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi järele aidates ja mitmesuguseid majatöid, kaasaarvatud lauakatmine ja ukseavamine (ka öösiti) tehes. Aga ta võtab seda ise suht rahulikult, on hea õpilane ja saab muidugi hakkama, ka sotsiaalselt. Ta tutvub Mauruse tütre, Miralda/Rimalda/Ramildaga, keda piiluvad kogu kooli poisid, ja armub temasse. Ramilda on aga raskelt haige ja veedab pika aja Saksamaal end ravimas
Ning sa isegi olid sellega nõus. Kust siis äkki kolmkümmend?" ,,Sina said ju vanalt nelikümmend ja kui minult kolmkümmend, siis on sul kokku seitsekümmend, minul aga kõigest kolmkümmend," seletas Indrek. ,,Issand jumal!" hüüdis Tigapuu suures üllatuses. ,,Inimene, sa oled rabanduse saanud või sul on südames vill ja peas kreeps! Sul on lihtsalt oina pea. Terve aja ma aina seletan, kuidas koolmeister saab mitme klassi eest ja kuis ta koolipoistega punast krossigi ei jaga ja nüüd korraga need nelikümmend! Aga need anti iseenesestki mõista ainult minule kui koolmeistrile, mõistad? Ja mis vana annab koolmeistrile, sellest ei saa poisid nuusutadagi. Mitte kunagi! Pole saand ega saagi, see on kindlam kui kindel. See oleks vast nali, kui koolmeistrid hakkaksid korraga oma palka poistega jagama! Tähendab, juttu võib olla ainult selle jaotamisest, mis sinu käes
annaabi.ee 
