Õhu liikumiskiirus ruumides peab olema väiksem kui 0,21 m/s. 5. Siseõhu süsihappegaasi sisaldus õpperuumides õppepäeva viimase tunni lõpus ning aula ürituse lõppemisel ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus. 6. Tööõpetuse ruumides tuleb õppetöökohtadel vajaduse korral kindlustada kohtventilatsioon. Ruumide sisustus 1. Õpilasel peab olema mugav koolipink või koolilaud ja iste, mis vastab tema kasvule. 2. Koolipinkide ja -laudade asetus, seadmed ja nende paigutus õpperuumides peavad tagama õpilaste ja õpetajate vaba liikumise, kindlustama ohutuse õppekavakohase tegevuse läbiviimisel ning võimaldama õpperuumide mugavat puhastamist. 3. Pingirea kaugus välisseinast peab olema vähemalt 0,7 meetrit ja siseseinast vähemalt 0,5 meetrit. Keskmiste pingiridade vahekaugus peab olema vähemalt 0,6 meetrit. 4
Esi ja tagapoole seismisel ( näit. viiulimängul) kehapoolte tuhara ja kõhulihased kandmine erinev toonus vaagna vale asend istumisel ja töökoha asümmetria ühel õlal, käes l (õpilastel koolipinkide lamamisel kõrgus ) VALE JALATS JA LUUSTUMISHÄIRED LAI RIIETUS Lohvakas riietus Liiga kõrge konts soodustab lohakat Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad
Ülekaal Nõgusselgsuse soodustaja à Nõrk lihatoonus à Soodustab lamppöia teket VALE JALATS JA LAI RIIETUS à Liiga kõrge konts soodustab lordoosi à Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu HARJUMUSED à Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel à Raskuste kandmine ühel õlal, käes à Sundasendid tegevustes ( näit. viiulimängul) ja töökohal (õpilastel koolipinkide kõrgus ) LUUSTUMISHÄIRED à Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad põhjustada luustumishäireid ja sellega seoses ka rühivigu EMOTSIOONID à Halb tuju, pidev depressioon küfoos à Liiga pikk küfoos à Keha varjamine (neidudel) küfoos Riskirühma kuuluvad Kui kellegil esineb sundasendeid Treenimata keha Inimene kelle peres,suguvõsas on see esinenud tihti Kellel esinevad enim rühivead? 0,45 0,4 0,35
Samas ei suudaks ta koos punastega ka oma rahva vastu võidelda. Koolipoisid ja sõda. Pidev hirm iga püssipaugu peale, söögi nappus, halb sõjavarustus, haavad, surm ja omade kogemata tulistamine. Vaenlase seaski on omasid-vendi, sõpru, kaasmaalaseid. Esimestest lahingutest paanilised põgenemised, hilisemad inimhingede kalestumised. Tapmine võib hakata isegi meeldima. Surmahirmust vabanemine, tapamasinliku rutiini tekkimine. Langenute nimed raiutakse kunagi marmorisse, täna on nende koolipinkide tindipottides klassiõdede pandud lilled. „Nimed marmortahvlil“ toob teravalt välja sõja julmuse. Noored koolipoisid lähevad suurte ideede nimel tapalavale. Nad ei tea ega saagi teada, mis on armastus, perekond, oma lapsed. Nad ei saagi elu ilu avastada, sest surevad nii noorelt. Mõtetu surm!
rohumaa. Ekslikult arvates mõtled ,et ju keegi kes ütleb et nii on halb siis ongi. Mina arvan, siin on elada hea, sest keegi ei istu sul peas nagu deemon ega juhi sind sinna kuhu tema arvab hea olevat minna. Võin põgeneda siinsamas hoopis teistsugusesse keskkonda. Ma ei pea selleks sõitma kaugele, kaugele. Kõik hea seisab siin, õunapuude otsas, vanematekodu uksel oodates, jõukus piilub uudishimulike koolipinkide peal. Mina istun rõõmuga sinna pingile ning nopin õnne oma südamest. Sellepärast meeldibki mulle elada Eestis.
Ometigi ei tähenda see, et tugev õpimotivatsioon kindlustaks alati õpilase allumise koolikorrale. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Töö korraldamine klassis peaks algama õppekeskkonna füüsilisest kujundamisest. Klassiruumi ja õppematerjalide ettevalmistamine võib esmapilgul tunduda distsipliini kindlustamise seisukohast üsna teisejärgulisena. Ometi põhjustavad just materiaalsed olud, nagu koolipinkide ebasobiv paigutus, õppetehniliste vahendite ettevalmistus, õppematerjalide tülikas kättesaadavus jms, korrarikkumist, sest õpetaja tähelepanu koondub tehniliste probleemidega tegelemisele. Näiteks võib paljudes tundides näha olukorda, kus õpetaja raiskab mõttetult aega kontrolltööülesannete või illustreerivate skeemide tahvlile kandmisega, samal ajal kui on olemas ka grafo- või arvutiprojektor. Toetudes E. T. Emmeri (1997), T. Goodi ja J. Brophy (1995) töödele on E
tähtsat motivatsioonitegurit mõttekate ja loominguliste õpiprotsesside jaoks. Haistmis-, maitsmis-, kompimis-, nägemis- ja kuulmismeelte toel suureneb õppeprotsessi vältel tänu jõulisele meelte stimuleerimisele ka meie mälumaht. Õuesõppe peamiseks põhimõtteks on õpilastele vahelduse pakkumine igapäeva rutiinist ning laste sidumine loomupärase keskkonnaga. See aga ei tähenda, et kogu õppetöö peaks toimuma ainult õues, oluline on õpilased koolipinkide tagant välja saada ning avardada nende silmaringi. Õuesõppe pedagoogika ühendab tundeid, tegevuse ja mõttetöö; maastik on areeniks, füüsiline tegelikkus muutub õpikeskkonnaks. Õpetajad ja õpilased kasutavad õueruumi süstemaatiliselt nii töövahendi kui ka õppimise kohana. Õuekeskkond saab õppimisviisiks, õppeobjektiks ning osaks õppeprotsessist. See tähendab õppeprotsessi keskendumist nii osale kui ka tervikule, toimumispaigaks on nii õu kui ka siseruumid.
Kõikides õpperuumides peab olema olmetermomeeter. (3) Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 3070%. (4) Õhu liikumiskiirus ruumides peab olema väiksem kui 0,21 m/s. (5) Siseõhu süsihappegaasi sisaldus õpperuumides õppepäeva viimase tunni lõpus ning aula ürituse lõppemisel ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus. (6) Tööõpetuse ruumides tuleb õppetöökohtadel vajaduse korral kindlustada kohtventilatsioon. §9. Ruumide sisustus (2) Koolipinkide ja -laudade asetus, seadmed ja nende paigutus õpperuumides peavad tagama õpilaste ja õpetajate vaba liikumise, kindlustama ohutuse õppekavakohase tegevuse läbiviimisel ning võimaldama õpperuumide mugavat puhastamist. (3) Pingirea kaugus välisseinast peab olema vähemalt 0,7 meetrit ja siseseinast vähemalt 0,5 meetrit. Keskmiste pingiridade vahekaugus peab olema vähemalt 0,6 meetrit. (5) Õpilase õppetöökoha maksimaalne kaugus tahvlist peab olema väiksem kui 10 m.
annaabi.ee 
