lahutus, madal enesehinnang, segadus, pinge, vigastused, lein, kannatused. Kõige suurem probleem on nende seas arvatavasti koolisvägivald. Sellest ei juleg paljud lapsed rääkida, sest nad on pideva hirmu all , et vägivaldne koolikaaslane võib talle midagi teha. Põhilised vägivalla tunnused on peksmine, raha nõudmine, ähvardamine ja palju muud. Ma usun, et kool, sõbrad ja perekond on vastutatav kõikide nende enesetapude ees. Kui koolised oleksid paremad nõustamisprogrammid ja koolipersonal, kes tegeleks ja märkaks õpilaste muresid ja probleeme oleks sellest suur abi.Koolid peavad olema vastuvõtlikumad ja tunnistama, et see on probleem ja mitte väike. Samas peab olema lapsel kodus terve, usaldav ja toetav pere, et nende juurde võid sa igakell minna ja abi küsida. Sammuti peavad lapsevanemad olema kursis lapse murede ja probleemidaega, et nendele siis koos lahendus leiada. Kõige suure plus on muidugi, kui sul on hoolivad ja ustavad sõbrad, keda sa võid alati
kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal kelle kodukohta transport nii tihti ei käi. Tänapäeval minnakse kooli jalgsi, bussiga või autoga. Oskar Lutsu aegses koolis viidi osad õpilased koolimajja hobustega , sest neil oli liiga pikk maa jalgsi minemiseks. Nagu tänapäeva koolis oli ka neil laulmise tund, matemaatika, eesti keel, maateadus
Sellisel puhul oleks soovitav noortele otsida professionaalset abi. Narkovastase teema käsitlemisega tuleks tegeleda juba algklassides. Tegevusse peab kaasama ka lapsevanemaid. Tihti saadakse infot narkootikumide kohta just ,,pahadelt sõpradelt", seega võivad kodudes ka emad-isad aidata lastel mõista, missugust ohtu võivad tema sõbrad kujutada (Watson 2003). Muret on tekitanud alati ka koolivägivald. Kuna tegemist on inimsuhetega, pole lahenduste leidmine kerge. Õpetajad ja koolipersonal peavad õpilasi õpetama ja kaitsma. Kui kontrolli pole, manipulerib hirmuvalitseja kaasõpilasi ja nende õppimisvõime kannatab. Ka vandalism tekitab mitmesuguseid probleeme. Selle vastu 6 aitab õpilaste tööle rakendamine, nad peaksid ise kõrvaldama tekitatud vandalismi jäljed. Hävitustööd ei tohi jätta nähtavale (Watson 2003).
salata, ka kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule. Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad, kes on asjaga kursis, ei võta midagi ette. Niimoodi peabki koolivägivalla ohver üksi kannatama, mis halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga. Koolipersonal peab oma silmad lahti hoidma ja igasugune koolivägivald tuleb peatada! Kahjuks ei ole kadunud veel see aeg, kui vägivallatsejaks on hoopis õpetaja. Arvan, et ükskõik, milline õpetaja julgeb tõsta kätt lapse vastu, tuleks päeva pealt vallandada. Paar aastat tagasi tuli mu õde koolist ja teatas, et nende õpetaja oli klassis lärmava poisi peaga vastu seina löönud ja hiljem kõrvupidi oma puhkeruumi tirinud. 14
Uue direktori küllaltki absolutistlik suhtumine annab ka koheselt kogu filmile rangema õhkkonna. 11 8. HARIDUS Kool tähendab kreeka keeles „vaba aega“ ehk enne industrialiseerimist saidki haridust need, kellel oli raha ja vaba aega. Antud filmis on tegu lütseumiga, ehk kooliga, mis oli Vene Keisririigis loodud vaid aadlikele, kõrgemast soost rahvale. Lütseumis kehtib funktsionalistlik vaatenurk. Koolipersonal eristab targemaid ja rumalamaid õpilasi. Filmist näiteks 28.-29. Minutil arutlevad õpetajad direktoriga õpilaste käekirjade ja oskuste üle, kes parem ja kes kehvem. Tol ajal puudusid küll igasugused IQ jms testid, mis numbrites inimeste võimekust näitavad, kuid erinevaid teste ja kontrolltöid viidi siiski läbi ja sellepõhjal said õpetajad oma kasvandikke paremusjärjestada. Haridus ja silmaring on väga austatud.
õppetegevust, mida koolid pakuvad inimestele sellistes küsimustes nagu vanemate austamine ja etnotsentrism. Lastele õpetatakse juba varakult selgeks sotsiaalse hierarhia toimimine ja igaühe asupaik selles. 76. Millele keskenduvad hariduse uurimisel funktsionalistid ja millele konfliktiteoreetikud? Funktsionalistid: Koolid soodustavad konkurentsis eraldades võimekad vähemvõimekatest ning loovad nõnda intelligentsushierarhia ehk pälvokraatia. Eelduseks on: · koolipersonal suudab täpselt eristada targad ja rumalad õpilased · standartsed testid on objektiivne vahend selle eesmärgi saavutamiseks · testi tulemuste erinevused peegeldavad kaasasündinud intellektuaalseid erinevusi Funktsionalistid väidavad, et ühiskond kui tervik saab kasu oma targimate liikmete oskustest ja kõikidel isikutel tuleb aidata leida oma tase. Konfliktiteoreetikute kriitika: · Koolid sorteerivad õpilased võitjateks ja kaotajateks pigem sotsiaalse klassi, rassi
Lastele õpetatakse juba varakult selgeks sotsiaalse hierarhia toimimine ja igaühe asupaik selles. 70. Millele keskenduvad hariduse uurimisel funktsionalistid ja millele konfliktiteoreetikud? Funktsionalistid: Koolid soodustavad konkurentsis eraldades võimekad vähemvõimekatest ning loovad nõnda intelligentsushierarhia ehk pälvokraatia. Eelduseks on: koolipersonal suudab täpselt eristada targad ja rumalad õpilased standartsed testid on objektiivne vahend selle eesmärgi saavutamiseks testi tulemuste erinevused peegeldavad kaasasündinud intellektuaalseid erinevusi Funktsionalistid väidavad, et ühiskond kui tervik saab kasu oma targimate liikmete oskustest ja kõikidel isikutel tuleb aidata leida oma tase. Konfliktiteoreetikute kriitika:
sellistes küsimustes nagu vanemate austamine ja etnotsentrism. Lastele õpetatakse juba varakult selgeks sotsiaalse hierarhia toimimine ja igaühe asupaik selles. 70. Millele keskenduvad hariduse uurimisel funktsionalistid ja millele konfliktiteoreetikud? Funktsionalistlik vaatenurk: Koolid soodustavad konkurentsis eraldades võimekad vähemvõimekatest ning loovad nõnda intelligentsushierarhia ehk pälvokraatia. Eelduseks on: koolipersonal suudab täpselt eristada targad ja rumalad õpilased standartsed testid on objektiivne vahend selle eesmärgi saavutamiseks testi tulemuste erinevused peegeldavad kaasasündinud intellektuaalseid erinevusi Funktsionalistid väidavad, et ühiskond kui tervik saab kasu oma targimate liikmete oskustest ja kõikidel isikutel tuleb aidata leida oma tase. Konfliktiteoreetikute kriitika:
õppetegevust, mida koolid pakuvad inimestele sellistes küsimustes nagu vanemate austamine ja etnotsentrism. Lastele õpetatakse juba varakult selgeks sotsiaalse hierarhia toimimine ja igaühe asupaik selles. 12.1.4. Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele Koolid soodustavad konkurentsis eraldades võimekad vähemvõimekatest ning loovad nõnda intelligentsushierarhia ehk pälvokraatia. Eelduseks on: · koolipersonal suudab täpselt eristada targad ja rumalad õpilased · standartsed testid on objektiivne vahend selle eesmärgi saavutamiseks · testi tulemuste erinevused peegeldavad kaasasündinud intellektuaalseid erinevusi Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele Funktsionalistid väidavad, et ühiskond kui tervik saab kasu oma targimate liikmete oskustest ja kõikidel isikutel tuleb aidata leida oma tase. Konfliktiteoreetikute kriitika:
annaabi.ee 
