Keskvõimu vahelesegamine Baltimaade kooliasjadesse viis rahvaõpetuse ümberkorraldamiseni 1765. Aastal. (Andressen 2003, lk. 76) Kindralkuberner G. Browne esitas 1765. Aastal maapäevale arutamiseks üksteist ettepanekut talupoegade õigusliku ja majandusliku seisundi korraldamiseks. Arutlusele tulid ka maarahva haridusellu puutuvad küsimused. Teatud osa rüütelkonna vastuseisust hoolimata andis kindralkuberner 12. Aprillil 1765. a. välja “Awwaliku Kulutamise” ja 18. Aprillil koolipatendi. (Andressen 2003, lk. 77) 9 Koolipatendi järgi võisid vanemad, kes oskasid lugeda ja tundsid katekismust, oma lapsi kodus õpetada. Nende laste jaoks, kel puudusid õppimisvõimalused kodus, pidid vähemalt viie adramaa suurused mõisad asutama kooli. Et kodu ja mõis ei kaotaks liigselt laste tööjõudu, oli õppetöö kestusteks ette nähtud aeg mardipäevast lihavõtteni. Seaduses
J.W.von Lauw - Põltsamaa mõisnik või lossihärra, kes ehitab lossi ümber 11.. Kirjuta daatum Eesti liitmine Venemaaga- 1710 I eestikeelne piibel ilmub trükis-1739 Põhjasõda- 1700-1721 Asehalduskord-1783-1796 12.Kirjuta sündmus. 1739- koolikohustuse algus eestis; piibli eesti keelede; Roseni deklaratsioon 1775- tartu tulekahju, mis hävitas enamus osa tartust; 1765-kaotati saaremaa provintsiaalne iseseisvus; Liivimaa kindralkuberner George von Browne andis välja 13 punktist koosneva koolipatendi 1709- Vene tsaari Peeter I väed võitsid Poltava lahingus Karl XII poolt juhitud Rootsi armeed 1766-Põltsamaal hakkas ilmuma kohaliku arsti Peter Ernst Wilde arstiteaduslik ajakiri "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse" Peter Ernst Wilde asutas Põltsamaale maa-apteegi, mis oli esimene omataoline Eesti alal 1734- Alexandre Clapier de Colongue immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
ee 1786. aastal anti välja Rahvakoolide määrus (Устав народных училищ), mille alusel moodustati kõigist seisustest lastele, kubermangulinnades neljaklassilised ülemrahvakoolid ja (maakonna) kreislinnades kaheklassilised vene õppekeelega alamrahvakoolid, aga Baltimaade maakonnalinnades jäid venekeelsed alamrahvakoolid vist avamata, sest andmed nende avamisest ja olemasolust puuduvad[1]. 1787. aastal andis Liivimaa kindralkuberneri Georg Browne`i välja täiendava koolipatendi, milles nõuti, et igas u ka Eestimaa kubermangu kihelkonnakeskuses tegutseks kihelkonnakool ja igas mõisakogukonnas mõisa- või külakool. Seadus määras ka trahvi mõisaomanikule, kes ei tahtnud täita talle määratud kohustusi. 2.3 KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/18._sajand_Eestis https://google.ee Ajaloo vihik 8
õppima lugemist kodus pärineb 1739. aastast. Sajandi keskpaiku juurdlus kord, et lugemisoskusteta isikuid ei tohi armulauale võtta, mis tähendas, et lugemisoskus muutus kohustluslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre 2000). 18. sajandi teine pool kujunes rahvaharidusele küllalt viljakaks. Selles etendas peaosa Georg von Browne, kes 1762-1792 oli Liivimaa ja 1775-1792 ühtlasi ka Eestimaa kindralkuberner. 1765. aastal avaldas ta koolipatendi, millega hariduselu sai senisest 6 kindlama korralduse. Põhirõhk langes koduõpetusele, ent sellegi korraldamine oli tarvis selgelt sätestada, sest koduõpetus kuulus tollasesse haridussüsteemi. Kodus õppivaid lapsi kontrolliti kevadeti lihavõtete eel. Kihelkonna ehk köstrikoolidele lisaks kohustas Browne'i ka mõisate kõrvalt pidama mõisa- ehk külakoole (neist said hiljem vallakoolid) (Vahtre 2000). Talurahva olukorra järsu halvenemise tõttu 1790
muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Masingu huvi eesti keele vastu väljendus võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüus täiustada vana kirjaviisi. 7. Kool 18.sajandi II poolel (Browni patent) 18. sajandi teine pool kujunes rahvaharidusele küllalt viljakaks. Selles etendas peaosa iirlane George von Browne, kes 1762-1792 oli Liivimaa ja 1775 1792 ühtlasi ka Eestimaa kuberner. 1765. aastal avaldas Browne 13 punktist koosneva koolipatendi, millega hariduselu sai senisest kindlama korralduse. Põhirõhk langes olusid arvestavalt koduõpetusele, ent sellegi korraldamine oli tarvis selgelt sätestada. Õppetöö pidi koolis kestma mardipäevast lihavõtteni (et kodu ja mõis ei kaotaks liigselt laste tööjõudu). Kodus õppivaid lapsi kontrolliti kevadeti lihavõtete eel. Vanemad, kes lugeda oskasid ja katekismust tundsid, võisid oma lapsi kodus õpetada. Need kellel kodus õppida polnud võimalik, pidid minema kooli
-19.sajand mingiks muuks otstarbeks ehitatud hooneid kõige enam rehielamuid aga ka talusaunu, mõisarehtesid, korterimaju ja kõrtse. Siiski on andmeid ka 17.sajandi lõpust kirikute ja pastoraatide juures olnud koolimajade kohta. 18.saj alguses oli korralik hoone, vaid vähestel kihelkonnakoolidel. Veel 18.sajandil tegutses enamik koole rehetoas. Omaette maja oli mitmel kihelkonnakoolil, aga münes kihelkonnas ka osal külakoolidel. Kuna koolid olid halvas seisukorras, esitati 1787.a koolipatendi alusel koolimajade ehitamiseks kindel eeskiri pidid olema avar akende, ahju, korstnaga koolituba ning õpetaja eluruumideks kambrid. 19.sajandi teisel veerandil hakkas koolide ja nende jaoks ehitatud hoonete arv märkimisväärselt kasvama. Koolide jaoks eraldati maa koos õpetaja palgamaaga (nn koolitalu). Ilma rehetoata koolimaju hakati ehitama kõigepealt Lõuna-Eestis, eriti Viljandimaal, selles palkhoones oli üks klassiruum, 1-2 kambrit õpetaja korteriks,
häärberiks. Talurahva hulgas hakati häärbereid ehitama 19. saj teisel poolel. EESTI VENE IMPEERIUMIS (1710-1825) Mündrik Ametimees linnas keskajal ning hiljemgi, kes pidas paadiühendust mandri ja kaubalaevade vahel. Mündrikest enamiku moodustasid Tallinnas eestlased. Koolipatent 1712 aastal andis Vene valitsus välja esimese patendi rahvakoolide kohta. Kindralkuberner G. Browne andis 1765 aastal välja uue koolipatendi, mille alusel vanemad, kes oskasid lugeda ja tundsid katekismust, võisid oma lapsi kodus õpetada. Kuid nende jaoks, kes ei saanud kodus õppida pidid vähemalt viie adramaa suurused mõisad asutama kool, vastasel juhul pidid mõisnik maksma 10 taalri suuruse trahvi. Tegemist oli esimene seadusjõulise aktiga, mis nõudis koolivõrgu rajamist. See ei leidnud rüütelkonna poolehoidu. 1787 aastal anti välja uus koolipatent, mis nägi ette
aastal. Euroopa valgustusideede mõjul hakati palju rääkima talupoegade manadusliku ja õigusliku korra parandamisest ja nende hariduse tõstmisest. 1768. aasta veebruaris esitas konsistoorium maapäevale Eestimaa talurahvakoolide asutamise projekti. Projekt ei saanud poolehoidu, kuna rüütelkond ei soovinud koolide rajamise kulusid enda kanda võtta. Browne'i patent oli 18. sajandil esimene seadusjõuline akt, mis nõudis koolivõrgu rajamist. Koolipatendi ilmumise järgsel aastal hakati ainult üksikutes kihelkondades koole rajama. Esimesena reageeris uuele kooliseadusele tartumaa ja 1766/67. a. Talvel asutati koolid kõikides suuremates mõisakogukondades. Kihelkonnakoolide õppetöö ümberkorraldamine võttis aega. Seal, kus kihelkonnakoolide kõrvale asutati küla- ja mõisakoole, hakkasid koolis käima ka tüdrukud. Siit algas murrand koduõpetuses: kui varem andsid lugemisoskust edasi mehed, siis
Kõige parem oli olukord Liivimaal kuni 1790-dateni. Talupoegade olukord muutus sellega veidi keerulisemaks. Lapsi tuli kooli saata üpriski kaugele. Talurahva harimise taga seisis kirik. Alguses oli koolikorra taastamine vaevaline ning lugemist püüti õpetada ähvardamise teel. 7-12 aasta vanused lapsed peavad õppima lugema kas koolis käies või koduse õppimise teel. Kodus õppijate oskusi kontrolliti vähemalt kord aastas. 1765. aastal andis G. vom Browne välja koolipatendi, mille alusel anti välja koolid igas külas ja mõisas. Koolmaja pidi olema ka korstnaga. Koolitöö kestus oli enamasti argipäevast jüripäevani. Lugemisoskuse õppimiseks kulus kolm talve. 18. sajani lõpuks oli lugemisoskus talupoegade seas u. 40%. Nekrutiks võeti 25 aastaks. Paljud ei tulnud pärast enam tagasi. VENNASTE KOGUDUSE LIIKUMISED Hernhuutlus. Väike rühm protestantismi pooldajaid Tsehhist põgenes sealt saksi piirkonda ning leidsid endale sealt toetaja,
annaabi.ee 
