Haridus Eestis 1920-1930 Tere Tere TinT Paul ja Anders Veetamm. Haridus Suured muutused tegi läbi hariduselu juba vabadussõja ajal asendati seni venekeelne õpetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool ehk üleminek ühel kooliastmelt teisele. UUED KOOLIMAJAD Hakati laiendama koolidevõrku,Hakati ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad.
Põhjasõjas kaotas Rootsi oma siinsed valdused ning juba 1710. aastaks oli kogu Eesti venelaste käes kuni 1917. aastani. Rootsi ajal elavnes kultuur ja tugevnes haridus, kuid pärast seda haridus kord paranes, kord halvenes. Mis olid suurimad 18.-19. sajandi haridusolude mõjutajad? Üheks oluliseks hariduse mõjutajaks 18.-19. sajandil on minu arvates Põhjasõda. Selle ajal hävis suur osa Eesti kirikutest ja koolimajadest, mis olid tähtsateks hariduskeskusteks, seega pärast sõda paranesid olud aeglaselt ja rahva haridus peatus pikaks ajaks. Samuti suleti Tartu Ülikool, mis taasavati alles 1802. aastal, seega pidid siinsed baltisaksa aadlikud oma hariduse saama Saksamaa prestiizsetest ülikoolidest. Need üksikud eestlased, kes oleksid võimaldanud endale ülikooliharidust, ei saanud seda, sest ülikool puudus, kuid samas baltisakslased omandasid endale Lääne-Euroopas
Kõrgemates kihtides hakkasid levima uued ideed. Saabunud oli valgustusajastu. Kritiseeriti palju pärisorjust. See oli kasuks ainult talupoegadele, kellel oli võimalus sellest vabaneda. Katariina valitsusajal muutus talupoegade õiguslik olukord jällegi nad võisid omada vallasvara, määrati mõisakoormise ülempiirid, piirati mõisnike kodukariõigust, kohustati rajama koole, sest peale põhjasõda hävis osa Eesti kirikust ja koolimajadest, rahva hinge ja vaimu harimine lõppes peagi täiesti. Maal valitses suur õppemeeste puudus. 18 saj. jätkus eesti keelsete raamatute väljaandmine. Lugeda oskasid suhteliselt paljud. Oli vähe neid kes oskasid kirjutada. Aga raamatuid oli vaja palju suur hulk neid kes oskasid lugeda. 18 saj lõpp ja 19 saj algus oli kogu Euroopas murranguline aeg. Pärisorjuse kaotamisel oli ikka väga suur psühholoogiline mõju. Talupojad olid nüüd isiklukult
kes jäeti kohapeale põrandaalusele tööle, siis on hämmastav, kui puhtalt ülejäänud sõjast läbi tulid. Sõja tohutud kannatused kandis rahvas, et nomenklatuur saaks valitseda. Kooliõpetaja kui maskeerunud vaenlane 23.detsemnril 1994 arutati esimest korda kooliasju. Koolid olid tööle saadud, 1. Detsembri seisuga oli üldhariduslikes koolides õpilasi 115 000, kuid loomulikult olid koolimajad räsitud ning kütmata. Koolimajadest täielikult hävinud oli vaid 73. Kõige hullem oli lugu Tallinnas kus paljud koolid olid Punaarmee ja laevastiku käes. EKP KK ja ENSV RKN koosistumise tulemuseks oli ühismäärus 27. Detsembril 1944ndal aastal. Ühismäärus ei lubanud koolidele hädavajalikku aknaklaasi, kriiti ega koolivihikuid, kuid varustab rohkesõnaliselt ideoloogiaga: tuli õpetada stalinilikus rahvaste sõpruse vaimus, erilist tähelepanu tuli pöörata vene keelele,
kooslused kajastuvad elukeskkonnas meie ümber. Pärandmaastik võib olla ka selline maastik, mis on kujunenud inimtegevuse läbi, näiteks linnamaastik. Traditsioonilisi Eesti pärandmaastikke võime erinevate ajaloo kihistustena kohata näiteks Lahemaa Rahvuspargis, Matsalu Rahvuspargis või Rebala muinsuskaitsealal (Maastikupärand). Pärandkultuuriks oleme viimasel aastakümnel hakanud nimetama eelmiste põlvkondade elu- ja tegevuse jälgi maastikul. Näiteks: endistest koolimajadest või metsavahikohast on saanud kellelegi suvemaja, vana kõrts või vesiveski on kasutuses mõnel muul eesmärgil. Vahel on aga aeg teinud juba oma töö ja maapinnalt kulutanud viimasedki jäljed heinaküünist või peitnud põlise piirikivi mulla alla (Pärandkultuur). Toidupärandi moodustavad perekondlikud traditsioonid ja retseptid, mida antakse põlvest põlve edasi, sinna kuuluvad ka nõud ja tekstiilid aga ka lauakombed ja mälestused (Toidupärand).
1927. aastast on säilinud külekond kõige vanemat raamatut Tapa Linna Ühisgümnaasiumi templiga. A. Kotli poole projekteeritud hoones asus raamatukogu 3. korrusel dusiruumi kohal ja seega ta eriti suur olla ei saanud. Raamatukoguhoidjana töötas siis Erna Veeroja, tema järe. Tuli tööle Aino Salmisto. Praeguse tüüpprojekti järgi ehitatud koolimajas oli raamatukogu ette nähtud 2. koruse kõrvaltiiba. Ruum oli suur, kuid kappidega poolitatud. Nüüdseks on paljudes sellistes koolimajadest leitud raamatukogule paremad ruumid. Ka uues kooolimajas töötas raamatukoguhoidjana Aino Salmisto. 1976. aastaat oli aga ette nähtud vastavat klassikomplektide arvule kaks raamatukogutöötaja kohta ning Aino Samlisto kõrvale asus tööle Marika Rajur. Praeguseks on jällegi ette nähtud ainult üks raamatukoguhoidja koht. Töömaht on aga liiga suur. Tapa koolis on olnud vanadest aegadest peale ka lumelinnade ehitamine. Suur tõstuk
Sõja käik 1701 1708: 1701. A. KARL XII lahkus Eestist, jättes maad kaitsma nõrgad kaitsesalgad. Eesti talupoegadest moodustati Rootsi armee koosseisus Maamiilits (Kokku u. 15000 meest) Sõja lõpp Kuigi Rootsi on Euroopas edukas, langeb Eesti ala järkjärgult Venemaa kätte (1710) Vene vallutajad olid äärmiselt julmad, tappes enamiku maarahvast, samas, VAIMUELU 18.saj. Põhjasõda oli kultuurile suur tagasilöök hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. Saj kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud. Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised pietism ja hernhuutlus. Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine - märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks
valgustusideedest. Ulatuslik reformaator kuid ka Vene riigi laiendaja. Viib läbi mitmeid reforme ka Balti kubermangudes: 1. Balti kubermangudes viidi sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. – kaasaegse halduskorralduse loomine Eestis 2. Kehtestab pearahamaksu. Esimese tulumaksu sisseviimine Vaimuelu. Põhjasõda oli maa kultuurile suur tagasilöök – hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest – kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Nad olid kas hukkunud või lahkunud Rootsi. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. saj. kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud: Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised – pietism ja hernhuutlus. (liikumine keelustatakse 1743) Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine – märksõnadeks: usk, võrdsus,
annaabi.ee 
