Soovitusliku kirjanduse mõjud õpilastele Soovituslikku koolikirjandust peetakse õpilaste poolt tihti ebameeldivaks kohustuseks, mis kulutab nende niigi vähest vaba aega. Paljud õpilased üritavad nende raamatute lugemisest ka igal võimalikul moel mööda hiilida, otsides internetist kokkuvõtteid, lastes kellelgi teisel neid lugeda või küsides kokkuvõtteid oma kaasõpilastelt. Siiski peaks iga õpilane ise oma soovituslikku kirjandust lugema, sest raamatutest on palju kasu.
Kuni sinnamaani ei eksisteerinudki koolisüsteemi kui sellist ja õpetamine oli tihti suunatud vaid rikaste ja linnajuhtide lastele. Reformiaegsed uuendused: 1. Alghariduse pidi olema kättesaadav kõigile olenemata seisusest, soost jm-dest eripäradest. Tekkis koolikohustus. 2. Õpimetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega (lapsepärasuse nõue). St hakati õpetama alguses lihtsamaid asju, hiljem mindi keerulisemate asjade juurde. 3. Moderniseeriti koolikirjandust ( nt M. Lutherisulest ilmus spetsiaalselt lastele kirjutatud piltidega kaunistatud katekismus). Tekkisid lastele suunatud raamatud. 4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega. 5Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond. 6Reformatsiooniaegsed koolisüteemid: Rahvakool (mis oli esimene aste üldises koolihariduses) õpetati lugemist, kirjutamist,
või koguni ratastel. Et Enno tööpiirkond oli kaunis suur ja transpordivahendid ääretult viletsad -- eriti sõiduks saartele ja saartel -- mõjus amet Enno niigi viletsale tervisele väga kurnavalt. Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Needki jäid ,,Siuru" buumi varju ja suurema vastukajata. Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. Ta toimetas aga Haapsalu esimesel paaril aastal lasteajakirja ja kirjutas siis ja hiljemgi palju südamlikke lastelaule, mida kogus eri raamatuks alles Ellen Niit. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult
või koguni ratastel. Et Enno tööpiirkond oli kaunis suur ja transpordivahendid ääretult viletsad -- eriti sõiduks saartele ja saartel -- mõjus amet Enno niigi viletsale tervisele väga kurnavalt. Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest
Esimene pasunakoor Väägveres. Algselt kirikukoorid, suured mõjutused sealt. Vennaste koguduste mõju seltsiliikumise kultuurile? Tegu väga kaudse mõjuga. Tekkib 18. saj, alguse saab Saksamaalt. Meile tuleb nimega 'pietistlik liikumine' peale 30aastast sõda olukord meeleheitlik, pöördutakse usu poole. Nimetatakse ka hernuhuutlasteks, vennakesed kuna käsitlesid kõik inimesi vennakestena. Meeldisid talurahvale kuna pidasid kõiki võrdseks. Avasid koole, andsid välja koolikirjandust ja tõlkisid Piibli eesti keelde. Tegid lõpu eesti viimsetele paganlikele riismetele. Kuid mõju siiski küllatki nõrk, on ka palju suuremad ja tähtsamad mõjutused. Eesti Kirjameeste Selts eesmärgiks oli koolikirjanduse väljaandmine. AJALOO KONSULT 10.04.08 Rahvuslik liikumine 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Mihkel Margna, mitte Martla. 19.sai 60ndad aastad on rahvusliku liikumise algul. Palvekirjade liikumine. Erineb
aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna, mis tähendas kogu maakonna koolide regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole "katsuma", teel ta aga külmetas ja see läks maksma elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri.
Nad arvasid, et eestlased surevad välja. Õpetatud Eesti Seltis 2)Oli kavantatud mälestusmärgiks väkjasurevale eesti rahvale 3)Eesti Kirjameeste Selts, Estonia, Endla, Koit, Kannel, Vanemuine, Põllumeeste selts 4)a) Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eelistas majandust b)Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) Pooldas esmalt kultuuri arengut 5)Eesti soost haritlased ja ärksad talumehed. Eestikeelse kirjanduse väljaandmine, ka koolikirjandust 6)Ärkamisaja juhid surid või lahkusid. Venestuse algus. 7)Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola ülestõus 8)Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik. Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politse loomine. Surve tekitas suuremat rahvustunnet. 9)Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Näha rahvaarvu kasvus. Suured vabrikud ehitati Narva, Sinti ja Tallinnasse. 1897. a
Teemad: rahvaluule, keel, luuletused, kirjanduse käsitlused jne = 20 vihikut. Kirjutised pea kogu keeleõpetuse kohta, leksikaalsed materjalid. Astus välja ühtse põhjaeestilise kirjakeele kasutuselevõtu eest. Säilitas käsikirju (nt Petersoni luuletused, mida ei avaldatud). Koostas eesti kirjanduse bibliograafia. Avaldas eesti ilmaliku luule antoloogia. Püüdis arendada rahva haridust, avada rahvakooli (kuid edutult). Avaldas koolikirjandust. Püstitas eesti k arenguplaani: kõik rahvaga kokkupuutujad peavad eesti k oskama. Tegi ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti k õpetama. Keelelised harrastused: uurimissõidud, kirjavahetus Masinguga, tõlkis Cicerot. Kirjanduskriitika: „Beiträges” ilmus 30+ saksakeelse kriitilise arvustust, 2 eestikeelset. Väärtuslikem on Masingu analüüs tolleaegse kirjanduse küündimatusest, paljastas selle alavääristava hoiaku rahva suhtes. Otto W
annaabi.ee 
