Projektijuhtimise projekt Projekti riskid · Konkurentide tekkimine. · Vähene huvi meie ettevõtte (vabaaja keskuse) vastu. · Tehnika varguse oht. · Ei saa piisavalt või üldse toetusi. · Ei suuda leida piisavalt soodsat asukohta keskuse jaoks. · Ei suuda soetada puuetega inimeste jaoks sobilikku ning vajalikku tehnikat, kuna see on kallis. · Juhtkonna erimeelsused, ei suuda saavutada kompromisse. Lisa 1. Koolijuhi või kooli omaniku garantiikiri omapanuse suuruse kohta Lisa 2. Projektijuhi CV Kinnitan, et taotluses toodud andmed on õiged. Koolijuhi nimi: Artjom Guk /Allkirjastatud digitaalselt/ 6/7 Eesti Mereakadeemia Projektijuhtimise projekt Juhised Täidetud taotlus, projektijuhi CV ning garantiikiri omapanuse kohta tuleb vabaaja
Haridus, nagu ka riigikaitse, on strateegilise tegevuse valdkond, millest sõltub rahva ja riigi püsimajäämine. Koolivõrk. Väga tõsiselt tuleb hakata tegelema koolivõrgu ülesehitamise põhimõtetega. Ideaaliks on luua kõigile õpilastele võimalus omandada algharidus võimalikult kodu lähedal. Rahastamismudel peab parandama väikese õpilaste arvuga koolide olukorda. Haridus peab asuma uuesti demokratiseerumise ja kompetentse juhtimise teele. Iga viie aasta tagant toimuv konkurss koolijuhi kohale pärsib haridusele nii vajalikku stabiilset kompetentset juhtimist. Palgapoliitika. Avaliku sektori palgad sõltuvad majanduskasvust ja maksusüsteemist. Õpetajate alampalk viiakse keskmise palga tasemeni ja seejärel tõstetakse vähemalt keskmise palga kasvuga samas tempos. Väljalangus põhikoolist. Eesti üks suuremaid haridusprobleeme on massiline väljalangus põhikoolist. Põhikoolist väljalangust aitaks vähendada ja erivajadustega õpilasi tavalisse õpikeskkonda
Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, lk 254286). Iseloomukasvatus tähendab, et luuakse iseloomu edendav kool. Koht, kus iseloom on kõige tähtsam. Kuidas seda teha? Looge kooli mõõdupuu. So. Moto või teguviis, mis väljendab kõigi kooli kogukonna liikmete ühiseid püüdlusi, sihte ja väärtuseid. Mõõdupuu võib olla püsiv suuna näitaja. Looge iseloomupõhine moto. So. Veendumuse väljendus mõõdupuus. Taotlege koolijuhi toetust, et teha iseloomust prioriteet. Koolijuhi prioriteedid on tavaliselt ka töötajaskonna prioriteedid. Koolijuht on meeskonna liige, kes osaleb. Moodustage juhtrühmad. Iseloomu edendavaks kooliks saamine eeldab juhtrühma olemasolu, kes kavandaks ja hoiaks töös programmi rakendumist. Juhtrühma võimuses on kasutada kooli olemasolevat infrastruktuuri, moodustade erinevate ülesannetega komiteesid kus oleks kõik huvirühmad esindatud. Juhtrühm peaks kaasama kõiki, ka neid, kes muidu võibolla keelduksid. Kujundage teadmiste baas
järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja teised Milline on selle reformi sisu? Kui üldiselt, siis muuta õppimine vene gümnaasiumites eestikeelseks. Selle reformi läbirääkimised algasid Mart Laari valitsusajal (1999. Aastal). See oli projekt, kus peaks olema astmeline üleminek. See pidi algama juba 2001. aastal, aga valitsus arvas, et vene koolid ei ole selleks veel valmis. Reformi algus pandi kõrvale kuni 2007. aastani
L.Türnpuu:“Meie edasiliikumise piduriteks ei ole seadusandluse lünklikkus ja rahapuudus, vaid meie enda vaimne okupeeritus, totalitaarne mõtteviis, kõvakäeliste meetmete ülehindamine, juhtide lünklik juhtimisteadvus, isiklik ambitsioonikus, eneseeksponeerimine, kinniolek aineparadigmas, õpilase käsitlus töödeldava objektina“ (Türnpuu, 1996) 4, mida võib üle kanda nii õppeprotsessile kui haridusele üldiselt. Need seisukohad võtab kokku ühe koolijuhi aegumatu lause:“Haridussüsteemi on sama raske muuta kui surnuaeda ühest kohast teise liigutada, ja seda eelkõige selle pärast, et seesolijad ei aita ise kaasa.“ Kui vaadata tööandjate ootusi töötajatele, on loovus, leidlikkus ja probleemide lahendamine väga olulisel kohal. Õpetajad on nõus, et tulevikuoskused (future job skills) on olulised, aga selleni jõudmine on raske. Kuid uute eesmärkide saavutamiseks peab õpetajal
saab seda oskust praktiseerida“ programmi planeerimine pole keerukas ilma spetsiifiliste teadmisteta. See on see, kus vajaduste hindamisega tuleb olla loov , sest programm ja õppimine on tuletatud sellest päevast, kui sa fokuseerisid oma tegevuse sellele tegevusele. Enne vajaduste tõlkimist objektiks tuleb luua selge pilt mõtetest, organiseerida eesmärk ja missioon, potentsiaalne fakt ja huvitundvad osalejad. Rakendamine. Andragoogika perspektiivist, koolijuhi roll koolipõhise arengu läbiviimiseks on üks võtmeisik. Juhi roll on kriitilise rakendamise faas, sest keegi sätestab programmi, arendab entusiasmi ja toetab vabadust teha otsuseid ja väljendada ennast. Andragoogika rakendamine eeldab, et kõik võtavad osa programmist ja astuvad suhtesse omavahel, mis neid lähendaks, eeldades, et see grupp on küps ja vastutustundlikud. Knowles pani tähele, et õppimise-õpetamise meetod on
Esialgsetel andmetel võib sündmuse initsiaatoriks pidada alles sel kooliaastal gümnaasiumi õppima tulnud tüdrukut, kes on varemgi sellise teoga hakkama saanud ja kes saatuslikul päeval oli kaks teist kiusamise ohvrit enda juurde kutsunud. «Me küll uurisime tema (uue õpilase toim.) tausta, kuid see kild tema taustinfost oli meile uus,» rääkis direktor. «Teadnuks, et ta on varemgi midagi sellist teinud, oleksime ilmselt osanud adekvaatsemalt reageerida.» Koolijuhi sõnul on koolikiusamine sageli täiskasvanute ja pedagoogide jaoks varjatud ning seetõttu peaksid ohvrid toimuvast kohe täiskasvanuid teatama. «Sellisel asjal ei saa lasta edasi kesta. Olukorrale peab kohe reageerima,» ütles ta. Direktor ütles, et see on tema aastakümnete pikkuse karjääri jooksul mitmes koolikiusamise juhtum ning üldjuhul ei saa need algust mitte koolist, vaid laste üldistest suhetest ka väljaspool kooli. «Alati on küsimus selleski, kui palju jõutakse
noormees ühemõtteliselt: ,,L'état, c'est moi!" Ja tõesti: nüüdsest otsustas kuningas kõik ise. Peagi koondas ta ministeeriumid ja muud keskasutused pealinnast paarikümne kilomeetri kaugusel paiknevasse Versailles'sse, kus üksnes loss mahutas 1500 inimest. Louis XIV valitsusaeg (ta valitses 72 aastat) on absoluutse monarhia kõrgaeg. Väljendit l'état, c'est moi kasutatakse ka tänapäeval autoritaarse riigi või asutuse juhi iseloomustamiseks. Nii mõnegi koolijuhi juhtimisstiili iseloomustab sama väljend väikese muudatusega ,,L'école, c'est moi!". Nii mõnegi karmi käega õppealajuhataja kohta võiks aga öelda: ,,Ta toimetab nagu kardinal de Richelieu." (Richelieu'd peetakse siiani ideaalseks peaministriks, kelle truudus riigipeale ja riigile oli vankumatu.) Absolutism ehk absoluutne monarhia on valitsemisvorm, mille korral kuulub riigijuhile piiramatu võim. Selline riigikord ei tunnusta kolme võimu lahusust, riigis puudub parlament,
Inimene kui väärtus. 2. Suhted teiste inimestega kui väärtus. 3. Ühiskondlikud väärtused. Me väärtustame tõde, inimõigusi, seadusi ja püüdlusi ühiskonda paremaks muuta, eriti perekonda kui toetuse allkiat. 4. Keskkonnaga seotud väärtused. Me väärtustame loomulikku looduskeskkonda ja püüdlusi säilitada ning arendada seda keskkonda tulevikus. +DEMOKRAATLIKUD VÄÄRTUSED. Demokraatia koolis tähendab igaühe õigust avaldada oma arvamust, kaasneb koolijuhi demokraatlik juhtimisstiil, õpilaste omavalitsuse aktsepteerimine, informeeritust, inimesekeskset organisatsioonikultuuri. 5. Indiviidi võimalus valikuid teha. 6. Solidaarsus. Ühtekuuluvustunne kogu koolimeeskonna jaoks. Kokkuhoidmine ühiste väärtuste alusel. 7. Õiglus. Kõigil peaksid olema samad võimalused, lähtudes isiku eeldustest ja vajadustest. Kõik on seaduste ja reeglite ees võrdsed. 8. Vabadus
annaabi.ee 
