1919 - Tallinna Polütehniline Instituut, asut. 1936 - Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, asut. 1950 - Eesti Põllumajanduse Akadeemia, asut. 1951 - Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, asut. 1947 - Tallinna Kõrgeim Poliitiline Ehitussõjakool, asut. 1980 - Eesti NSV Agrotööstuskompleksi Juhtimise Kõrgeim Kool, asut. 1985 4 Silma paistvamaid Nõukogude pedagooge; N.K.Krupskaja (1869-1939) Pühendus koolieelsetele kasvatusküsimustele. Üks esimesi pedagooge, kes tõstatas teemaks - tiheda seose kooli ja kodu vahel, pedagoogilise propaganda lastevanematehulgas. A.S. Makarenko(1888-1939) Andis oma panuse töökasvatuse arendamisse. M. Gorki nimelise töökoloonia asutaja. ( minu isiklik lemmik) Ain Nurk 1904-1985 5 Pedagoogika Tasapisi hakkas muutuma hoiak, et õpetaja on vaid teadmiste kasutaja mitte selle
9- aastaste vaimselt alaarenenud ning arengupeetusega laste hulgakujutluste ja arvu mõiste iseärasusi. Uurimismeetodite kompleks koostati J. Piaget', A. Leusina ja M. Perova materjalidele toetudes, mis käsitleb uurimustulemusi hulkade tajumise, võrdlemise, samaväärsuse säilimise, arvude tundmise ja võrdlemise oskuste kujunemise kohta vaimselt alaarenenud 6- ja 7-aastastel lastel. Esitatav materjal on mõeldud koolieelsetele lasteasutuste kasvatajatele, 6-aastaste laste ja 1. klasside õpetajatele, sest ka nendel võib olla kokkupuuteid niisuguste lastega, kellele nimetatud ainelõigud raskusi valmistavad. ,,Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi" Viivi Neare Nõukogude Kool, 1979, juuli
käimas või ootel, aga vastavatest teenustest oleks abi juba nüüd. Kokkuvõtteks saan öelda, et kogu protsess algab siiski varajase märkamisega, arengu vaatlustega ja arengu hindamisega. Nende tegevustega selgitatakse välja erivajadusega lapse vajadused ja seejärel saab hakata välja selgitama vajaduste parendamiseks võimalused. Kasutatud kirjandus: Häidkind, P. (2007). Erivajadustega lapsed lasteaias. Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tallinn: TAI, 37-44. Häidkind, P. (2008). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 198-218. Häidkind, P., Kuusik, Ü. (2009). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Tartu: OÜ Greif Kallavus, T. (s.a.). Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalused meeskonnatöö vaatenurgast
Renoveeritud haridusasutuste hoonete arv ja e-õppe kättesaadavus võimalused jms väljendavad eelkõige täiskasvanute hoolitsust laste ainelise heaolu eest, kuid pildi heaolust lapse seisukohalt annavad lapse rahulolu tegutsemisega, kaasarääkimise soov, osalemishuvi jms. (Ilves, 2013) 6 4. TERVIST EDENDAV LASTEAED Tervise ja heaolu edendamiseks haridusasutustes on loodud projektid vastavalt koolidele või koolieelsetele lasteasutustele. Koolidele mõeldud võrgustik kannab nime Tervist Edendav Kool ehk lühendina TEK, lasteaedadele mõeldud aga Tervist Edendav Lasteaed ehk TEL. 2015.aasta detsembri seisuga kuulub TEL võrgustikku 260 koolieelset lasteasutust Eestis. Projektiga liitumine on vabatahtlik ning liitunud peavad järgima oma tegevuses tervist edendava lasteaia mudelit, mille koostamisel on arvesse võetud nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka
linnade või rajoonide haridusosakondade kaudu vabariiklikule haridusministeeriumile. Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele. Sisuline tegevus toimus programmide järgi, mis olid riiklikud. Programmides olid tegevuse eesmärgid, valdkonnad ja õppesisu vastavalt laste vanusele. Samas õpetasid lasteaedades ja koolitasid teisi ka Vabariigi aegsed kasvatajad, mis tähendas, et rakendati ka Fröbeli metoodikat. 1968 ilmus esimene programm Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Seda võib pidada esimeseks õppekavaks. Autorid olid S. Ernesaks, E. Lepik, L. Lilleaas, E. Lootsar, L. Mets, A. Piirmaa, M. Pohlak, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee. Programmi valdkonnad: mäng, kehaline kasvatus, emakeel, matemaatiliste kujutluste arendamine, kujutavad tegevused, muusikaline kasvatus, töökasvatus. Lugema ja kirjutama õpetamine algas 6 eluaastast. Lapse individuaalsus oli programmis rõhutatud. 1974 ilmus täiendaud programm, mis oli sarnane eelmisega
Õpetaja kui suhtlemise ja tegeluste algataja ning suhtleja ja tegutseja õpetab seda ka lapsele kuidas suhtlemist alustada, edasi suhelda ja seda lõpetada ilma kaaslast riivamata. Õpetaja on ka rühmaruumi sisustaja ning kujundaja. Tehes seda koos lastega, kinnitab see lastele, et nende arvamusest hoolitakse. Õpetaja teadmised lapse (inim)õigustest sillutavad teed eetilise keskkonna loomiseks ja hoidmiseks. Allikas: Anton, M. (2007). Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tervise Arengu Instituut 12 13
meeskonna veelkord kokku ning arutatakse koos lapsevanemaga, mida tehti ja kuidas jätkatakse. IAK sobib vajaduse korral rakendada igas rühmatüübis, eelkõige keerulisemate erivajaduste korral, lapse arengut toetav meeskond võib olla erineva suurusega (võimalusel ja vajadusel kaasatud ka lasteaia-välised spetsialistid). LISAKS: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) ja selle juurde kuuluvad juhendmaterjalid! +++ Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele!!! 6.Õppemeetodid ja -vormid, nende valiku ja kombineerimise põhimõtted lasteaias. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased
2x (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 110) K. Rüütli "Sünnipäev" Sünnipäev, sünnipäev, meil on täna sünnipäev. Kellel küll on sünnipäev? Meie (kellel?) sünnipäev. Trala-la-la-la-la-la-la lal-lal-laa. 14 t kõnd ringis kätest kinni. 58 t sünnipäevalaps istub ringi keskel toolil, kroon peas. 912 t keerutus kohapeal. (K. Rüütli 2004. Lk 7) 11.9. Aastaajad, ilm H. Prodel "Päikene" Päikene, päikene, paitab lapse pead, päikene, päikene, oled hell ja hea. (15 laulu koolieelsetele lastele. 1975. Lk 27) M. Pullerits "Küll on hea" Küll on hea siis kui paistab päike. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 30) Lauldakse ja liigutakse laulu rütmis läbisegi mööda ruumi ringi ja plaksutatakse kaasa. E. Esop "Vihmalaul" Tip-tip-tip-tip tipuliseks, täp-täp-täp-täp täpuliseks teen ma majad, teen ma rajad. 30 Õpetajaraamat Tip-tip-tip-tip nii ma sajan.
annaabi.ee 
