.. s.a., 2009). 2. VALIM JA METOODIKA 2.1.Valim Uuritavateks olid Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilased. Üldkogumi suuruseks oli 12 49 õpilast (õpilaste arv seisuga 07.11.2011). Uurimistöös kasutati kõikset valimit. Valimisse kaasati Ülenurme Gümnaasiumi kõik ühe 8. ja 12. klassi õpilased 2011 õppeaastal, kes olid jaotatud kaheks grupiks, lähtudes kooliea jagunemisest keskmiseks koolieaks ehk teismelisteks (1314 aastased) ja vanemaks koolieaks ehk noorukiteks (1819). Valimi kriteeriumiteks oli: · Uuritav on Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas. · Uuritav kuulub vanusegruppi alates 1319 eluaastat. · Uuritav on nõus osalema uurimistöös. Tabel 1. Uurimistöös osalejate arv Ülenurme Gümnaasium Neiud Noormehed Kokku 8 klass 9 17 26
Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, ja seda mitte ainult õpetaja vaid ka lapsevanema näol -- vaid nende omavahelisel koostööl toimib tervisekasvatus kõige kvaliteetsemas tähenduses
Ägenemist võivad ka esile kutsuda – külm ilm, liigne palavus, higistamine, naha mehhaaniline ärritus (kratsimine) (ITK 2012). Lisaks erinevad puhastusvahendid, seebid, kuum vann, villased või tehismaterjalist kangad ja riided (Võikar 2010). 4. SÜMPTOMID 3 Peamiselt haigestuvad imikud ja väikelapsed, 60% juhtudest avaldub dermatiit 1. eluaastal ja 85%-l esimese 5 eluaasta jooksul. 40% lastest paraneb koolieaks; osal täiskasvanutel jätkub atoopiline dermatiit käteekseemina. Haiguse raskus on äärmiselt varieeruv. AD võib piirduda üheainsa kuiva naastuga, mõnel haigel võib esineda aga pidev kratsimine ja sellest tulenevalt infektsiooniga naastud peaaegu kogu kehal. (Nahahaigused i.a) AD peamine sümptom on tugev sügelus, mille tagajärjel võib tekkida lööve. Sügelemine on tugevam õhtuti ja öösiti. Piirkond on punane ning löövet iseloomustab ebaühtlaselt piirdunud servaga väikesed
Pooled reumatoidartriiti haigestunutest kaotavad esimese 10 aasta jooksul pärast diagnoosi saamist töövõime. Kui haigestub laps, on kõik ta tulevikuplaanid ohus. Kui laps saab õigeaegselt diagnoosi, kui leitakse õige ravim, kui haiguse alatüüp allub ravile, kui tablette võtta korralikult ning laps saab kvaliteetset ja järjepidevat taastusravi, siis täiskasvanueaks paraneb kuni 75% täielikult. Ka ülejäänutel ei teki liigeste deformatsioone ega püsikahjustusi. Terveks koolieaks jääb aga keeld mängida jalgpalli ja muid pallimänge, ei tohi joosta ega hüpata. Liigesehaigel lapsel on erakordselt tähtis hoiduda viirushaigustest, sest need võivad ägestada artriiti. NOORTE LIIGESEPÕLETIK Kui liigesepõletik algab nooremalt kui 16-aastaselt, kestab vähemalt kuus nädalat ja põhjus on teadmata, nimetatakse haigust juveniilseks artriidiks ehk noorte liigesepõletikuks. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik
-20. eluaastaks (samas, lk 28). Seetõttu on oluline lapse jalgadesse eriti tähelepanelikult suhtuda. Arstide väitel on enamus laste jalaprobleeme saanud alguse just lapsepõlvest. Lampjalgsust e lamppöidsust esineb paljudel lastel (Laps ja lasteaed 174). 6 Tuleb teada, et lampjalgsus on osa väikelapse jalalaba normaalsest arengust, sest luud on kõhrelised ja pehmed koed alles lõdvad ning venivad. Koolieaks on lapse alajäsemed tavaliselt õgvenenud (Liukkonen & Saarikoski 2008: 219). Laps sünnibki lampjalgsena ja tema pöiavõlvid hakkavad kujunema lühikeste tallalihaste töö tulemusena koos lapse esimeste sammudega (Hermlin 2001:72). Jalalaba piki- ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Pöiavõlvide tekkimisele aitavad kaasa pikad säärelihased. Need algavad säärelt ja kinnituvad varvastele ja pöiale
18-19 aastased 25 24 49 Kokku: 53 62 115 Valimisse kaasati Ülenurme Gümnaasiumi kõik 15-16 ja 18-19 aasta vanused õpilased 2011/2012 ja 2012/2013 õppeaastal. Vanusegruppide valiku tingis samaealiste õpilaste kaasamine ESPADI 2007 aasta uuringus. Õpilased olid jaotatud kaheks grupiks, lähtudes kooliea jagunemisest keskmiseks koolieaks ehk teismelisteks (15-16 aastased) ja vanemaks koolieaks ehk noorukiteks 18-19 aastasteks. Valimi kriteeriumiteks oli: 11 · Uuritav on Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas. · Uuritav kuulub vanusegruppi alates 1319 eluaastat. · Uuritav on nõus osalema uurimistöös. 12 3. Tulemused ja arutelu Käesoleva uurimistöö eesmärk oli teada saada, kui palju tarbitakse Ülenurme
Paljud õpivad juba selles eas lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige selle tõttu omandab laps kooliküpsuse. (Inimese areng 2014) Laps õpib oma tegevusi kavandama ja omandab esmased teiste juhtimise kogemused. Koos iseseisvumisega areneb ka vastutustunne enda tehtu eest. (Tall 2012 : 11) 5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga Perioodi vanuses 6.–12. eluaastani nimetatakse kainikueaks ehk nooremaks koolieaks. Kainik on füüsiliselt küps kestvamaks tõsiseks tegevuseks ja võimeline sooritama ülesandeid, mis nõuavad reeglitele allumist ja oma soovide pidurdamist. Lapsel on juba küllalt avar kujutlusvõime ning tema keel on sedavõrd arenenud, et võimaldab teistega vabalt suhelda ja oma mõtteid väljendada. Laps õpib lugema, kirjutama ja arvutama, arendab uusi oskusi kunsti, muusika ja muudes valdkondades, suhtleb ja tegutseb kambas. Tema eneseteadvus kasvab
kujuneb arusaam iseenda seksuaalsest orientatsioonist. Homoseksuaalse orientatsiooniga noored võivad tajuda sotsiaalset isolatsiooni ja rusutust ning see võib väljenduda suitsidaalsuses. (http://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_tervisedendus_kool_juhend1/Seksuaaltervis _a4.pdf) 9 Õppimine Noorukiiga (nimetatud ka vanemaks koolieaks) hõlmab õpilaste arenguperioodi 16/17 kuni 20/21 eluaastani. Sellesse perioodi jääb ka gümnaasiumis õppimine. Noorukiiga on ühenduslüli murde- ja küpsusea vahel. Selles vanusejärgus lähenevad noored nii bioloogilisele, vaimsele kui ka sotsiaalsele küpsusele. See iga on peamiselt maailmavaate, eneseteadvuse, iseloomu, elulise enesemääratluse ja tulevikupüüdluste kujunemise aeg. Selles eas ilmneb ka küllaltki selgelt noore loominguvajadus ning valiv suhtumine õppeainetesse.
Tema halva käitumise taga võib peituda varjatud põhjusi nagu hirm, küüdimatus, põnevus, kättemaks, võimu-, lähedus- või tähelepanuvajadus (Paloheimo 2008). Õpilase ebakindlust saab õpetaja kas kahandada või võimendada, olenevalt tema pedagoogilistest võimetest ja inimlikest omadustest, kuid üksikud ülekohtused reaktsioonid ei ole õpilase ebakindluse põhjuseks. Mudilasena tundetud, armastuseta, vägivaldset ja ebaõiglast kohtlemist kogenud lapse psüühika on koolieaks juba kahjustunud. Õpilase halba enesetunnet saab hea pedagoog leevendada inimliku mõistmise kaudu, tema ebakindlus väheneb kui ta saab end teiste hulka kuuluvaks pidada ning tunneb, et temast hoolitakse kodukahjustustest hoolimata. Siiski eeldab sellise taustaga õpilase aitamine õpetajalt ka teatavaid erioskusi, ei piisa üksnes pedagoogiliseks tööks sobivatest isikuomadustest. Soo-aspekt võib suhete pingestumisel ja koolitemperamendi avaldumisel olla arvestatav faktor,
annaabi.ee 
