· Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemideta lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõne arenguperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad
abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koogamisega märku oma tahtmisest suhelda. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilisest küpsemisest (Tulviste, Tulviste 2002:151). Kuskil kuuekuuselt hakkab laps lalisema, tema kõnesse ilmuvad silbitaolised moodustised. Oma esimesed sõnad ütleb laps kuskil 12- kuuselt. 18- 24 kuu vahel ilmub lapse kõnesse kahesõnalause. Cattelli ja Whitney järgi muutub kaheksateistkümnenda elukuu ajal laste kõne dramaatiliselt. Laste sõnavara täieneb kiiresti ja lapsed hakkavad sõnu kombineerima ehk moodustama sõnapaare
moodustuvad fraasid ja lausungid, keele-elementide kombineerimise reeglitele- grammatikale. · Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu · LASTE KEELE ARENG o Koogamine- kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast; esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage o Lalisemine- neljandal kuul; laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe; lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest
mis on oluline noorukite omavahelises suhtlemises. Omandatakse suhtlemise strateegia ja taktika. Areneb argumenteeriv kõne ja individuaalne stiil Täiskasvanu: Kõne sõltub inimese elukeskkoonast ja tööalast. Omandatakse uusi sõnu, täiustuvad suhtlemisoskused. Mis on iseloomulik lapse kõnele kõne-eelsel, grammatika-eelsel ja grammatika omandamise perioodil? Kõne-eelne periood: 0,2-0,11 a. Alguses kisa, 0,2-0,5 a vanuses koogamine ja 0,5- 0,11- 0,12 a vanuses lalin. Koogamise alla peetakse silmas vokaliseerimist, häälikuid moodustatakse juhuslikult, otsest seost hilisema kõne arenguga koogamisel ei ole, kuid laps harjub kuulama oma häälitsusi ja tunnetama keele asendit. Llaps kasutab koogamist kontaksti saavutamiseks täiskasvanuga ja väljendab sellega oma emotsionaalset heaoluseisundit. Ka lalinat kasutab laps kontakti loomiseks. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks. Lalina funktsiooniks on silbimoodustusmehhanimi kujunemine
pärast esimeste sõnade ütlemist. Koolimineval lapsel peaks kõnes esinema kõik häälikuid, tema sõnavara ulatus laialdane. Kooliküps laps peaks kõnet hästi mõistma ja oskama sõnvara ka iseseisvalt olenemata olukorrast kasutada. 3 KÕNE ARENGU PERIOODID 0-1 eluaasta ehk kõne eelne suhtlemine Teisest neljanda elukuuni teeb sõltublaps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3-4ndal elukuul. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teise inimese poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h kasutamine võib olla sage (Kikas 2008:40).
kombineerimise reeglile grammatikale. Keele tähendust ehk semantilist uurides, tahtakse taeda, mis on lausungi sisu. Oluliseks uurimisobjektiks on ka, kuidas toimub sõnade säilitamine mälus. Laps häälitseb juba sünnimomendist alates. Lapse kõne areng toimub, hoolimata emakeelest, samades arenguetappides. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise häälitsedes kontakti võtma. Koogamise algusaeg on individuaalselt erinev ja sõltub füüsilisest küpsemisest. Neljandal kuul algab lalisemine. Sel perioodil kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe. See sõltub ka veel küpsemisest, hiljem muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6.7. elukuul muutub lapse lalin ja tekib häälemäng. Laps kordab pikalt silpe, neile pakub lõbu häälega mängimine
põhjal ta hiljem hakkab üksikuid häälikuid häälitsema ehk koogama ning lõpuks kõnelema õpib. Ka laulud on väga tähtsad, sest see näitab lapsele keele erinevaid kasutamis võimalusi. Selles vanuses imiku jaoks on ema hääle kuulmine väga tähtis, kuna laps sõltub väga oma emast mõistõttu mida rohkem oma lapsega räägid seda parem. Neljanda ning kuuenda elukuu vahel jätab laps maha koogamise ja hakkab lalisema ehk erinevaid hääliku ühendeid kasutama. Sellel perioodil hakkab laps aina rohkem suhtlema. Kuigi laps ei oska endiselt veel rääkida oleks hea, kui rääkides lapsega teha juttudesse aega ajalt pausid, et ta vastata saaks. Lisaks on ha küsida küsimusi näiteks ,,Kas läheme nüüd õue mängima?" või ,,Kas sul on parem nüüd täis kõhuga olla?" või muud sellised küsimused ning jäta talle ka vastamiseks väike paus. Kuigi imik ei ole
kõnet mingis funktsioonis, funktsioonist tuleneb kõne sisu, sisu vajab aga vastavaid väljendusvahendeid. Lapse kõne areng jaotatakse keelevahendite omandamise järgi kolme perioodi: 1. Kõne-eelne periood (0.2.-0.11.). Nimetatud perioodil esineb lapsel kisa, 0.2.-0.5. vanuses koogamine ning 0.5.-0.11.-0.12. lalin. Viimane avaldub ka edaspidi, kuid siis juba koos lapse keeleliste väljenditega. Koogamise puhul on tegemist vokaliseerimisega, häälikuid moodustatakse juhuslikult. Neil puudub vastavus emakeele häälikutele, nad ei ole ka üksteisele vastandatud. Erineva kõlaga vokaliseeringud produtseeritakse, kuna lapse selili asendis tema nõrk keel lihtsalt vajub õhule ette ja moodustab juhuslikke ahtusi. Otsest seost hilisema kõne arenguga koogamisel ei ole. Võib aga arvata, et laps harjub kuulama oma häälitsusi ning tunnetama keele asendit
aastaselt koos sõnavara järgneva pideva rikastumisega. Vastsündinud näivad eelistavat ema häält ja näivad end liigutavat sünkroonselt neile suunatud kõnega. Ka nende emotsionaalne väljenduslikkus on vastavuses hooldaja omaga. Seega võib öelda, et lapsed on juba erakordselt vara peale sündi neile suunatud suhtlemise suhtes tundlikud ja reageerivad. Esimene ja oluline keele omandamise etapp on koogamine, mis on erineva emakeelega imikutel ja isegi kurtidel lastel ühesugune. Koogamise staadiumis on lapsed suutelised eristama kõikvõimalikke foneeme, nii emakeele omi kui sinna mitte kuuluvaid. Koogamise staadiumis on lapsed kuni 6 elukuuni. Ajavahemikus 6-st elukuust kuni aastani kaotavad lapsed kõikvõimalike foneemide eristamise võime ja edaspidi reageerivad nad ainult oma emakeele foneemidele. Lalisemise staadiumis imikute häälitsused muutuvad. Kurdid lapsed ei häälitse enam. Kuuljad lapsed aga lalisevad valdavalt oma emakeele foneeme kasutades
annaabi.ee 
