nukleotiidi, mis määravad ühe aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse. Mittekattuv. mRNA nukleotiid on koodonis vaid ühe korra (v.a. kattuvate geenide korral, kus kasutatakse erinevaid lugemisraame ja sünteesivad erinevaid valke). Komavaba. mRNA molekuli kodeerivas osas loetakse nukelotiide järjestikuliste koodonitena, ilma vahelejäävate nukleotiidideta, nn. lugemisraamis (i.k. reading frame). Degenereerunud. Kahekümnest aminohappest vaid kaks on määratud ühe koodoniga, ülejäänud mitmega. Lahterdatud (i.k. ordered). Ühele aminohappele vastavad mitu koodonit ja sarnaste keemiliste omadustega aminohapete koodonid on omavahel sarnased, erinedes üksteisest vaid üksiknukleotiidi poolest.
mRNAde asukoht tsütoplasmas reguleeritud, nii et uut valku sünteesitakse just selles raku osas (näit. närviraku dendriitides). 52. Kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleerimiseks ribosoomidesse. Eukarüootides sünteesitakse rRNA tuumakeses RNA polümeraasi I poolt. Valgusünteesiks (translatsiooniks) vajatakse kolme komplementaarse funktsiooniga nukleiinhapet: mRNA kannab koodonitena informatsiooni valgu primaarjärjestuse kohta; tRNA identifitseerib koodi ja toob ribosoomi koodile vastava aminohappe ; rRNA assotsieerub ribosoomi valkudega moodustades ensüümkompleksi, mis otseselt sünteesib peptiidsideme. 53. miRNA ja siRNA vahe tuleneb nende päritolust: siRNA pärineb dsRNA-st; siRNA on kõige tavalisemalt vastus võõrale RNA-le ja on tihti 100% täiendav(komplementaarne) sihtmärgile. miRNA pärineb ssRNA-st, mis moodustab U-kujulise sekundaarse struktuuri;
Geneetiline kood Geneetilise koodi üldiseloomustus Geneetilise koodi spetsiifilised omadused on alljärgnevad: Tripletne. Nukleotiidseks tripletiks mRNA koodonis on kolm nukleotiidi, mis määravad ühe aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse. Mittekattuv. mRNA nukleotiid on koodonis vaid ühe korra (v.a. kattuvate geenide korral, kus kasutatakse erinevaid lugemisraame ja sünteesivad erinevaid valke). Komavaba. mRNA molekuli kodeerivas osas loetakse nukelotiide järjestikuliste koodonitena, ilma vahelejäävate nukleotiidideta, nn. lugemisraamis (i.k. reading frame). Degenereerunud. Kahekümnest aminohappest vaid kaks on määratud ühe koodoniga, ülejäänud mitmega. Lahterdatud (i.k. ordered). Ühele aminohappele vastavad mitu koodonit ja sarnaste keemiliste omadustega aminohapete koodonid on omavahel sarnased, erinedes üksteisest vaid üksiknukleotiidi poolest. Esinevad algus- ja lõpukoodonid
Geneetiline kood - 64 kombinatsiooni – tripletti ehk koodonit, mis määravad 20 aminohapet - 3 stopp koodonit kus valgussüntees lõppeb – AUG Geneetilise koodi üldiseloomustus - tripeletne – mRNA koodonis on 3 nukleotiidi mis määravad ühe aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse - Mittekattuv – mRNA nukleotiid koodonis vaid ühe korra - Komavaba – mRNA molekuli kodeerivas osas loetakse nukleotiide järjestikuliste koodonitena, ilma vahelejäävate nukleotiidideta nn lugemisraamis - Degenereeriunud – 20st aminohappes vaid 2 on määratud ühe koodoniga, ülejäänud mitmega - Lahterdatud – 1 aminohappele vastavad mitu koodonit ja sarnaste keemiliste omadustega aminohapete koodonid on omavahel sarnased, erinedes vaid üksiknukleotiidi poolest - Esinevad algus- ja lõpukoodonid – polüpeptiidahela sünteesi alustavad ja lõpetavad spetsiifilised koodonid
kui nukleiinhapped on koostatud piiratud arvust monomeeridest, monomeere lisatakse ahelasse ükshaaval, iga polünukleotiid ja polüpeptiid sünteesitakse kindla orientatsiooniga ja see lõppeb kindlaksmääratud kohas, primaarne produkt modifitseeritakse; erinevused: valkudel monomeerideks aminohapped, nukleiinhapetel nukleotiidid, valkude süntees toimub tsütoplasmas, nukleiinhapete süntees tuumas. 2. RNA funktsioonid valkude sünteesil (mRNA kannab koodonitena informatsiooni valgu primaarjärjestuse kohta, rRNA assotsieerub ribosoomi valkudega moodustades ensüümkompleksi, mis otseselt sünteesib peptiidsideme, tRNA identifitseerib koodi ja toob ribosoomi koodile vastava aminohappe) 3. Translatsiooniprotsess on kaheastmeline dekodeerimisprotsess, milline on presibosomaalne aminoatsüül-tRNA süntees (ligaasid, ARS või ARL) ja ribosomaalne etapp koodon-antikoodon translatsioon ja peptiidsideme süntees ribosoomil. 4
kanduv geneetiline info “tõlgitakse“ nukleotiidide lineaarsest järjestusest polüpeptiidahela aminohappejääkide lineaarseks järjestuseks. Geneetilise koodi talitluslikuks üksuseks on kolmest järjestikusest nukeotiidijäägist koosnev triplett. DNA puhul nimetatakse seda kodogeeniks, mRNA puhul koodoniks ja tRNA puhul antikoodoniks. Geneetiline kood esitatakse mRNA nelja N-aluse A, G, C ja U tripletsete koodonitena. Geneetilise koodi omadused: 1) Universaalsus – kehtib kogu eluslooduses; 2) Triplentsus – iga koodon koosneb kolmest nukleotiidijäägist; 3) Mittekattuvus – ükski nukleotiidijääk ei kuulu üheaegselt kahte kõrvuti asetsevasse koodonisse; 4) Sünonüümsus – üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu koodonit. 12. Geen, genoom: Geen – DNA-molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks.
· Iga polünukleotiid ja polüpeptiid sünteesitakse kindla orientatsiooniga ja see lõpeb kindlaksmääratud kohas · Primaarne produkt modifitseeritakse 2. RNA funktsioonid valkude sünteesil RNA-l on kolm funktsiooni valgusünteesis Valgusünteesiks (translatsiooniks) vajatakse kolme komplementaarse funktsiooniga nukleiinhapet: 20 · mRNA kannab koodonitena informatsiooni valgu primaarjärjestuse kohta · tRNA identifitseerib koodi ja toob ribosoomi koodile vastava aminohappe · rRNA assotsieerub ribosoomi valkudega moodustades ensüümkompleksi, mis otseselt sünteesib peptiidsideme 3. Translatsiooniprotsess, presibosomaalne ja ribosomaalne etapp Translatsioon on kaheastmeline dekodeerimisprotsess 1. Preribosomaalne etapp: aminoatsüül tRNA süntees (ligaasid, ARS või ARL) 2
ka eestpoolt translatsiooni initsiatsiooni erinevusi prokarüootses ja eukarüootses rakus). Kolm koodonit UAG, UAA ja UGA on signaaliks translatsiooni termineerumisele. Neid stop koodoneid nimetatakse amber, ochre ja opal koodoniteks. Mitokondrites ei kehti geneetilise koodi universaalsus. Seal ei ole UGA stop koodon, vaid seda loetakse trüptofaani koodonina. AGA ja AGG, mis üldiselt on arginiini koodonid, tuntakse mitokondrite ribosoomidel ära stop koodonitena. Lisaks, kui AUA mujal kodeerib isoleutsiini, siis mitokondrites kodeerib ta metioniini. Koodon-tRNA interaktsioonid Teatud aminohape seondub ainult talle spetsiifiliste tRNA molekulidega. aminoatsüül-tRNA interakteerub antikoodonjärjestuse abil mRNA molekulis asuva koodoniga, mis vastab sellele aminohappele, millega tRNA on seotud. tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe
ka eestpoolt translatsiooni initsiatsiooni erinevusi prokarüootses ja eukarüootses rakus). Kolm koodonit UAG, UAA ja UGA on signaaliks translatsiooni termineerumisele. Neid stop koodoneid nimetatakse amber, ochre ja opal koodoniteks. Mitokondrites ei kehti geneetilise koodi universaalsus. Seal ei ole UGA stop koodon, vaid seda loetakse trüptofaani koodonina. AGA ja AGG, mis üldiselt on arginiini koodonid, tuntakse mitokondrite ribosoomidel ära stop koodonitena. Lisaks, kui AUA mujal kodeerib isoleutsiini, siis mitokondrites kodeerib ta metioniini. Koodon-tRNA interaktsioonid Teatud aminohape seondub ainult talle spetsiifiliste tRNA molekulidega. aminoatsüül-tRNA interakteerub antikoodonjärjestuse abil mRNA molekulis asuva koodoniga, mis vastab sellele aminohappele, millega tRNA on seotud. tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe
annaabi.ee 
