lapsi kellega võis laps suhelda oma emakeeles ja ei pruukinud keelt omandada nii palju. Kompensatoorsed strateegijad ehk kui sõnu on veel vähe sisi mis võimalused on lapsel. Näiteks hakkab laps kasutama üldisemaid sõnu. Ta ei suuda leida paremat sõna ja selline tunnus on ka ükskeelsel kõnearengupuudega lapsel. Laps võib kasutada selgitavaid näiteid sõna asemel, luua uusi sõnu, teha emakeelest otsetõlke või kasutab koodivahetust ehk siis vahetab kaks keelt omavahel. Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid. Ajavõitmiseks suhtlemises võib teha pause, teeb vahele mingeid häälitsusi nagi mhmmm või aaa või sisi küsib abi. Abiküsimine on tavaline kõigil suhtlemises – kui on raskusi kõneloomes. Kõnetaju protsess algab siis nii, et kõigepealt tuleb kuulata ja panna tähele. Tunda ära foneemid ja segmendid ( Wernice piirkond oimusagaras)
on tal sama head kui neil, kelle jaoks on tegemist emakeelega. Valik mitme keele vahel Kui suuremas seltskonnas tuleb valida ühine vestluskeel, siis on selleks enamasti keel, mis on enamuse jaoks emakeel. See tekitab vähemuses soovi oma identiteeti säilitada ning nad hakkavad kasutama oma emakeelele iseloomulikke väljendeid, sõnade rõhutamist või nn täitesõnu. Kui vestluspartneritel on rohkem kui üks ühine vestluskeel, siis võib täheldada nn koodivahetust (code-switching), kus ühes keeles vestlusesse pikitakse väljendeid või mõisteid teises keeles. Ühise keele puudumine Kui vestluspartneritel ei ole ühtegi (võõr)keelt, mida kõik osapooled oskaksid, on vaja kolmandat isikut, kes tõlgiks. Tõlgi vahendusel suhtlemises tekib aga mitmeid küsimusi, näiteks: kas ta peaks tõlkima ainult sõna-sõnalt teksti või kasutama ka isiklikke teadmisi vestluspartnerite kultuuriruumist ja tõlgendama lisaks ka tekstiga
jne Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond Uurijad: Mart Remmel, Ülle Viks, Margit Langemets, Meelis Mihkla Tööd: TÜs loodud korpused, EKI korpus, TTÜ küberneetika instituudi eestikeelse kõne andmebaas 30. Koodivahetuse uurimine. Koodivahetust on mõistlik defineerida kui mitme keele kasutamist ühe lausungi või vestluse piires seega nii lause sees kui ka lausete vahel. Koodivahetuse uurimises esineb mitu suunda: strukturaalne ehk grammatiline, psühholingvistiline, sotsiolingvistiline ja pragmaatiline. Strukturaalne suund tegeleb koodivahetuse süntaktilis-grammatiliste omadustega, kuhu kuuluvad ka piirangud. Psühholingvistika uurib bilingvaalide keeleoskust, kõneproduktsiooni jms
haridus, varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid, oluline on ka see, kellega suheldakse. 24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses Psühholingvistid väidavad, et kakskeelsus ei ole kahjulik, kakskeelne laps paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses. 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Skemaatiline grammatika - asi, suhe, protsess ning trajektoor ja protsess 27
teadlikkus. Koodivaetust tõlgendatakse kui keelekontaktide koheselt nähtavat avaldumisvormi, keelemuutust, keelemuutuse mehhanismi või protsessi, mis tingib keelekontaktidest johtuvad keelemuutused ja/või mille kaudu muutus täide viiakse ning luuakse alus uute keelekujude tekkeks. Koodivahetus on mitmekordne identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. Koodivahetusel on mitu funktsiooni. Guamperzi funktsioonid: tsiteerimine, adressaadi täpsustamine, interjektsioonid, kordamine, personaalse ja objektiivse vaatenurga muutumine. Appel-Muyskeni funktsioonid: - referentsiaalne (ei oska üht keelt piisavalt), - direktiivne (vestlusesse kaasamine või sellest kõrvaldamine),
massiliselt sisse rändavad pärast II MS-i. Passiivne teise keele oskus mõjutab esimese keele kasutamist, st et venelaste kõnes esineb näiteks eesti leksikaalseid laene. Keeles esineb nii transferentsi, mis on leksikaalse, semantilise, foneetilise, fonoloogilise, prosoodilise, grafeemilise, morfoloogilise ja süntaktilise ainese ülekanne ühest keelest teise ja konvergentsi, mis on struktuuride, mallide jms sarnasemaks muutmine. Eestivene keeles võib esineda ka koodivahetust. 33. Eesti keel laenuandjakeelena. Pea meeles, et sõnavara laenamine on alati kahesuunaline. Olgugi et baltisaksa ja eestirootsi keeled on pigem alamsaksa ja rootsi keelest laenanud, on mõlemas ka teatud eesti mõjusid. Laenatud ei ole ainult eesti keelde, vaid ka eesti keelest on laenatud teistesse keeltesse, eeskätt naabrite keeltesse, mille kõnelejatega on piirialadel olnud tihedad kontaktid. Suurem osa eesti laenudest läti keeles on jäänud Eesti piiriäärsete
1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes 2. lahutav kakskeelsus - lapsele meeldib see keel, mis ühiskonnas on. Oma keele suhtes vaenulik (nt eestlaste laps Soomes) 3. poolkeelsus - suhtub halvasti mõlemasse keelde ja ei oska kumbagi korralikult 4. ükskeelsus - ei meeldi teine keel, ainult emakeel Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidžinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses.(nt eesti-vene: võ kodaniki?) Koodivahetus Koodivahetuse põhjusi: - lünga täitmine (ei tule sõna meelde) - päästiksõna vallandab teise keele - tsiteerimine (teises keeles viskab tsitaadi vahele "I'll be back") - rõhutamine - etnilise kuuluvuse märkimine - kolmanda isiku vestlusest väljajätmine jne 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. TERMINID: Kognitiivne semantika
annaabi.ee 
