" · " Telegraaf tähendab "kaugele kirjutama" ja see on üks lihtsamaid elektrisüsteeme teadete edasiandmiseks. · Samuel Morse leiutas telegraafi 1837. aastal. Telegraafiaparaadiga sai saata ja vastu võtta kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas sellises teates kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon, mida hakati kutsuma morsemärkideks." · "Peagi pärast telegraafi leiutamist hakati otsima ka teisi võimalusi inimkõne edasiandmiseks ilma koodita. Selleks aparaadiks sai telefon." Morsetähestik TELEFON · 1876 Graham Bell leiutas telefoni Ta tegi oma esimese kõne märtsis Thomas A. Watsonile, öeldes: "Härra Watson, tule siia, ma tahan sind." Mõned inimesed pidasid Belli leiutist mänguasjaks, kuid see ei võtnud kaua aega kui inimesed paigaldasid telefoni enda kodudesse, ettevõtetesse.
Juunis 1986 ilmus 4.3BSD, selles vahetas Berkeley TCP/IP implementatsioon välja BBN-i oma; ka DARPA eelistab just Berkeley versiooni, kuna viimane on lihtsalt õnnestunum. 4.3BSD-Tahoe tarvis, mis oli BSD port Power 6/32 platvormile, eraldatakse operatsioonisüsteemis riistvaraga seotud kood muust koodist. Pikemas perspektiivis parandas see tunduvalt BSD operatsioonisüsteemi porditavust. Kuna AT&T UNIX-i lähtekoodi litsents muutus üha kallimaks, siis viis idee luua ilma AT&T koodita tasuta operatsioonisüsteem Net/1 ilmumiseni 1989. aasta juunis. Juunis 1991 valmiv Net/2 oli peaaegu täielikult valmis tasuta operatsioonisüsteem. Ümber kirjutati pea kõik UNIX-i kommertsversioonist pärit operatsioonisüsteemi osad, seda kõigest 18 kuuga. Net/2 baasil loodi vabatarkvaraline 386BSD, mis oli port Intel 80386 platvormile ja kommertslik BSD/OS, mille arendajaks ja levitajaks sai Berkeley Software Design (BSDi). Hoolimata oma lühikesest elueast sai 386BSD peatselt
Juunis 1986 ilmus 4.3BSD, selles vahetas Berkeley TCP/IP implementatsioon välja BBN-i oma; ka DARPA eelistab just Berkeley versiooni, kuna viimane on lihtsalt õnnestunum. 4.3BSD-Tahoe tarvis, mis oli BSD port Power 6/32 platvormile, eraldatakse operatsioonisüsteemis riistvaraga seotud kood muust koodist. Pikemas perspektiivis parandas see tunduvalt BSD operatsioonisüsteemi porditavust. Kuna AT&T UNIX-i lähtekoodi litsents muutus üha kallimaks, siis viis idee luua ilma AT&T koodita tasuta operatsioonisüsteem Net/1 ilmumiseni 1989 aasta juunis. Juunis 1991 valmiv Net/2 oli peaaegu täielikult valmis tasuta operatsioonisüsteem. Ümber kirjutati pea kõik UNIX-i kommertsversioonist pärit operatsioonisüsteemi osad, seda kõigest 18 kuuga. Net/2 baasil loodi vabatarkvaraline 386BSD, mis oli port Intel 80386 palatformile, ja kommertslik BSD/OS, mille arendajaks ja leviajaks saai Berkeley Software Design (BSDi). Hoolimata oma lühikesest elueast sai 386BSD peatselt
D ja G ei nõustu, et I H A on pelk mitteteadlike kujutiste süsteem ja et ta sotsiaalne loomus on taandatud (Oidipaalseks) perekonnateatriks. D ja G on arhetüüpide, varjatud seadust peitvate vabade assotsiatsioonide ja kujundite vastu. Ühiskond kardab I H A dekodeerimata voogusid, mistõttu püüab neid kõikvõimalikel viisidel kodeerida. D ja G tahavad, et I H A — tootmine, tarbimine, seksuaalsus, teadmine — kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita. Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme. Tuleb luua uusi subjektiivsuse vorme, paljust, pluralismi ja keskmetust identiteedi asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks — ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita.
Seega koosneb geneetilise koodi sõnastik 64'st kolmetähelisest sõnast, millele vastavad 20 erinevat aminohapet. See elu seisukohalt väga oluline sõnastik on enamuses organismides sama nn. universaalne geneetiline kood (UGK). Erandeid käsitleme allpool eraldi. Koodi universaalsust kasutatakse elu monofüleetilise päritolu argumendina, kuigi rangelt võttes näitab see ainult UGK monofüleetilist päritolu. Küsimus, kas saab rääkida elust ilma geneetilise koodita, jääb molekulaarbioloogia kursusest väjapoole. Nukleotiididest moodustunud sõnu on rohkem kui aminohappeid, seega on osa koodoneid sünonüümsed st. neil on sama tähendus ja nad kodeerivad samu aminohappeid. Lisaks aminohappeid kodeerivatele koodonitele on UGK's ka kolm stop koodonit, millele ei vasta ühtegi aminohapet, aga mida kasutatakse valgusünteesi lõpetamisel nagu punkti lause lõpus. Stop koodoneid e. terminaatoreid tunnevad ära
Euroopa turule. Viimasena jõuavad filmid Hiina turule. Et teiste maade filmivaatajad ei saaks USAst ostetud DVD-plaate enne kasutada, kui film on nende maade kinodes jooksnud, lepiti kokku jagada maailm kuueks piirkonnaks. Igas piirkonnas võib müüa ainult sellele omistatud koodiga DVD-filmiplaate ja -pleiereid. Kui pleieri ja plaadi piirkonnakood kokku ei lange, siis plaati mängida ei saa. Multimeediatooded ja mängud on koodita (kood 0), neid mängivad kõik seadmed. DVD-plaatide tootjate poolt on maailm jagatud 6 erinevaks regiooniks. Raskendamaks regioon 1-le toodetud plaatide lugemist, on nt. regioon 6 jaoks tehtavatesse DVD lugeritesse kodeeritud võimalus lugeda ainult regioon 6-e jaoks toodetavaid plaate. Seega peaks olema kõigil regioonidel oma koodiga lugerid ja nende jaoks toodetavad plaadid ning kõik see peaks raskendama tarkvara piraatlust. Tegelikkuses aga valmistatakse mitmete firmade poolt
tähendusest. D ja G ei nõustu, et I H A on pelk mitteteadlike kujutiste süsteem ja et ta sotsiaalne loomus on taandatud (Oidipaalseks) perekonnateatriks. D ja G on arhetüüpide, varjatud seadust peitvate vabade assotsiatsioonide ja kujundite vastu. Ühiskond kardab I H A dekodeerimata voogusid, mistõttu püüab neid kõikvõimalikel viisidel kodeerida. D ja G tahavad, et I H A tootmine, tarbimine, seksuaalsus, teadmine kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita. Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme. Tuleb luua uusi subjektiivsuse vorme, paljust, pluralismi ja keskmetust identiteedi asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel ja despootliku keskajaga). Siiski kõikjal DETERRITORIALISATSIOON RETERRITORIALISATSIOON ja D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita.
annaabi.ee 
