Kuigi ka sellele on võimalik vastu vaielda, sest mida kõrgemalt haritud on inimene, seda seaduslikumalt suudedakase eetiliste otustega manipuleerida. Haridus ja eelkõige teadmised on muutunud järjest olulisemaks relvaks olelusvõitluses. Kui aastatuhandeid tagasi oli peamiseks argumendiks füüsiline jõud, siis tänapäeval peavad tugevad olema eelkõige oskustöölised ja sportlased. Ka eetikaga on umbes samad lood. Me kõik oleme kuulnud kutse-eetikas ja erinevatest koodeksiteks. Enamus inimesi, kes on kunagi koolis käinud, teavad, milline peab endast lugupidav inimene olema ja kuidas käituma. Kuid ometi on eetika nagu ebamaine olen, kes on seal kuskil olemas aga mida üldjuhul tavaühiskond peale bürokraatide ei näe ega jälgi. Kasutatud allikad 1) Brief R.P. (1975). The Accountant's Responsibility in Historical Perspective. The Accounting Review, 50 (2), 285-297. 2) Myer J.C. (1931). Teaching the Accountant the History and Ethics of His
Valmis käsikirjad keerati ümber spetsiaalsete varbade. Nii valminud rullraamat nimetati 2 keerikuks. Lugemisel rulliti vajalik tekst lahti, keriti ühe varva pealt teisele. Alles 2.-3. sajandil pKr hakati kasutama tänapäeva raamatutele omast köitmisviisi. Niisugusel viisil köidetud käsikirju nimetatakse koodeksiteks. Kui aastal 90 pKr kinnitati VT judaistlik kaanon ja määrati kindlaks teksti normatiivne kuju, kuulusid sellest kõrvalekaldunud tekstid hävitamisele. Seetõttu pakuvad VT tekstiloo seisukohalt erilist huvi käsikirjad, mis olid levinud enne teksti ühtlustamist. Sellega on seotud käesoleva sajandi kõige sensatsioonilisemad käsikirjaleiud, mis said alguse 1947. aastast. Siis sattusid kaks Surnumere ääres karja valvavat poissi juhuslikult koopasse, kust nad leidsid mitu savikannudesse
VT käsikirjad kirjutati algselt papüürusele või nahale, hiljem pärgamendile.Lehtede ühendamisel saadi pikad kangad, kuhu vajaliktekst kirjutati tulpadena paremalt vasakule. Valmis kangad keerutati ümber spetsiaalsete varbade. Nii valminud rullraamatut nim. Keerikuks. Lugemiseks rulliti vajalik osa tekstist lahti, keriti ühe varda pealt teisele. Alles 2.-3. sajandil p. Kr hakati kasutama tänapäeva raamatutele omast köitmisviisi. Niisugusel viisil köidetud käsikirju nimetatakse koodeksiteks. Kui aastal 90 p. K kinnitati VT judaistlik kaanon ja määrati kindlaks teksti normatiivne kuju, kuulusid sellest kõrvalekandunud tekstid hävitamisele. Seetõttu pakuvad VT tekstiloo seisukohalt erilist huvi käsikirjad, mis olid levinudenne teksti ühtlustamist. Sellega on seotud käesoleval sajandil kõige sensatsioonilisemad käsikirjaleiud, mis said alguse 1947. aastast. Siis satusid kaks Surnumere ääres karja
PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest.
Põhiseadus Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus mahutab endas eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu võivad Riigikogule arutamiseks esitada kas vähemalt 1/5 riigikogu liikmetest või siis vabariigi president
sellest ka lõplikult seadus. Õiguse kodifitseerimine a) Olemasolevate normide koondamine ja süstematiseerimine. Ei pruugi lisanduda uusi õiguslikke norme. b) Õigusreformi läbiviimine, sisuliselt uue õiguse loomine sellega. Iseloomulik 19. saj Euroopa riikidele. Selle õiguse süstematiseerimise tulemusena valmisid 17-18 saj mitmeid õigusraamatuid. Küll aga, neile ei antud riigivõimu kinnitust, seetõttu neid ei saa nimetada kodifikatsioonideks e. Koodeksiteks. Kodifikatsioon peab olema riikliku keskvõimu poolt kinnitatud. Praktikas võis see õigusraamat küll siiski kasutusel olla. Vene keskvõimu seadusandlus Katariina II tuli valgustuse mõjul mõttele, et peaks ka vene õigussüsteemi reformima. Sisuliselt see aga lõpuks mingit tulemust ei andnud. Tõsissemad sammud ekskvõimu poolt astutui alles 19. saj alguses tsaar Aleksandr I poolt, alustas õigusreformimist, (viidi läbi ka valitsusreform). Aleksandri ajal veel tulemusteni ei
Põhiseadus Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus mahutab endas eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu võivad Riigikogule arutamiseks esitada kas vähemalt 1/5 riigikogu liikmetest või siis vabariigi president