................................7 2.2 Rebasemõisa küla.............................................................................................................7 2.3 Lüllemäe küla...................................................................................................................8 2.4 Mähkli ja Jõeperä küla.....................................................................................................9 2.5 Apja, Kolski, Koobassaare küla......................................................................................11 2.6 Haabsaare küla...............................................................................................................12 2.7 Ähijärve küla..................................................................................................................13 2.8 Kaika küla...............................................................................................................
2000 ja 2012. 3 2000 a. 2012 a. KÜLAD KOKKU Mehed Naised KOKKU Mehed Naised Haabsaare küla 43 21 22 19 11 8 Jõeperä küla 38 19 19 35 18 17 Kaika küla 50 21 29 39 19 20 Koobassaare küla 28 15 13 18 10 8 Lüllemäe küla 305 129 169 253 117 136 Mähkli küla 13 7 6 18 13 5 Rebasemõisa küla 41 19 22 48 24 24 Ähijärve küla 37 18 19 30 13 17 4 Kolski küla
Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110–120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 4 1.1.3 Maastikuline liigendus 1
Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 1.1.3 Maastikuline liigendus 4 1
"Capaneusi Harta" (2000) "Mees, kes ei joonud viskit" (2001) "Väendru" (2001) "Hathawareti teener" (2002) "Maris Stella" (2003) "Tagasi tulevikku IV” Jutud "Dejavu" (1998) "Õnnekosk" (1998) "Gondvana lapsed" (1998) "Kliendi soov" (1999) "Spitzbergeni nokturn" (1999) "Kindel linn" (1999) "Kõik võimalused maailmas" (1999) "Koobassaare heinaküün" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (1) (2000) "Eeben" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000) "Diplomitöö" (2000) "Sierra Titauna nekropol" (2000) "Aleana" (2000) ""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000) "Sindbadi kaheksas reis" (2000) "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000) "Sild üle vaevavete" (2000) "Rabaröövel" (2000) "Meninos da rua" (2000) "Isa süda" (2001) "Fusion" (2001)
a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal ning jääb Valga ja Võru maakonda. Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks (Rahvuspargid... 2009). Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Ähijärvest edelas on metsas künniste, kinkude ja seljakutega oosmõhnastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137,8 m. Karula rahvusparki jääb Kaika kuplistik pisikeste ümarate tihedalt paiknevate (kuni 26 tk/km2) pinnavormidega (Karula rahvuspark... 2009). 3 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade
Karula oosmõhnastikele on iseloomulik suur soostumus olenemata oose ja mõhnasid moodustavate setete headest veejuhtimise omadustest. Vesi valgub küngastevahelistesse nõgudesse, kust pinnavee äravool on raskendatud maapinna väikese kalde ja suletud äravoolualade tõttu. Kohatised õõtsiksood ja kinnikasvavad järved teevad sellest alast kõige metsikuma loodusega piirkonna. Apja soostik kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. Soostiku osi eraldavad madalad ja väiksed rühmiti paiknevad mõhnad ning lame moreenseljak, mis on igast küljest ümbritsetud suurte metsadega. Suur- ja Väike-Apja järv on mõlemad madalad ning kiiresti kinni kasvamas. Ähijärve tasandik Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik
"Väendru" (2001) "Hathawareti teener" (2002) "Maris Stella" (2003) 10 "Tagasi tulevikku IV" (2003) 11 Jutud: "Deja-vu" (1998) "Õnnekosk" (1998) "Gondvana lapsed" (1998) "Kliendi soov" (1999) "Spitzbergeni nokturn" (1999) "Kindel linn" (1999) "Kõik võimalused maailmas" (1999) "Koobassaare heinaküün" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (1) (2000) "Eeben" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000) "Diplomitöö" (2000) "Sierra Titauna nekropol" (2000) "Aleana" (2000) ""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000) "Sindbadi kaheksas reis" (2000) "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000) "Sild üle vaevavete" (2000) "Rabaröövel" (2000)
veekogud. Nad on kujunenud oligotroofsetest järvedest, mida on mõjutanud linaleotus, suvilad, saunad, rekreatsioon. Liikide arv on aga väiksem ja liigiline koosseis küllaltki erinev. Mikotroofsete järvede grupp on samuti väga heterogeenne, sisaldades endisi eutrofeerunud düstroofseid ja semidüstroofseid, hüpertrofeerunud eutroofseid ja makrofüüdijärvi. Kõige tüüpilisemad esindajad asuvad Hargla ja Valga nõos (nt. Koobassaare, Aheru), kunagiste jääsulamisvete vooluteedes, mis on praeguseks tugevalt soostunud. Miksotroofsele tüübile on enamasti omane suur liigirikkus, Kalgiveelistes miksotroofsetes järvedes on fütoplanktoni biomass ja klorofüll hulk keskmised, kuid liigiline koosseis rikkalikum võrreldes teiste tüüpidega. Koosseisult sarnaneb selle rühma fütoplankton kalgiveeliste eutroofsete järvede omaga, kuid on suurema biomassi ja rikkalikuma liikide arvuga. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et
vaatamisväärsuste tutvustamiseks. Karula rahvuspark on asutatud 1979. a. maastikukaitsealana ja reorganiseeritud 1993. a. rahvuspargiks. Paikneb 10318 ha-l Karula kõrgustikul. Rahvuspark on loodud Lõuna-Eesti omapärase kuppelmaastiku, seal paiknevate jõgede ja järvede ning haja-asustuse kaitseks. Paikneb administratiivselt Valga ja Võru maakonnas. Pargi territooriumil asuvast 33 järvest on suurim Ähijärv (176,2 ha), Koobassaare järves leidub mitmeid haruldasi veetaimi. Omapärane on Kaika kuplistik. Raskesti ligipääsetavates kohtades on säilinud veel 120 kuni 140 a. vanuseid ürgmetsailmelisi puistuid. Siin pesitseb ka haruldasi kaitstavaid kotkaid (kalakotkas, väike-konnakotkas, kaljukotkas) ja liigub ringi meie suurkiskjaid. Vilsandi rahvuspark loodi kunagise Vaika linnukaitseala järglasena 1993. a., kaitsmaks Lääne-Eesti rannikumaastikku ja merd ning linnurikkaid väikesaari ja taimi
annaabi.ee 
