http://ilmarz.com/wp-content/gallery/eesti_2010_tallinn_vangla/221_tal linn_kiek_vangla.jpg Arstikabinet Poomisruum http://www.fotoklubi.ee/?author=3&ylem_id=206&page=1&pic_id= 0&op=suurelt http://palachinkablog.com/wp-content/uploads/2013/10/patarei3.jpg Tänapäeval • 2002 lõpetas 82- aastase tegevuse • Taheti müüa Kunstiakadeemial e • Ekskursioone SA Virumaa Muuseumid • 2006 ekskursioone OÜ Bellhouse • “Konvoi 73” http://www.kino.ee/Media/1000/Event_6283/gallery/web_konvoi_01.jpg Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Keskva ngla http://www.kino.ee/Event/2194/ http://esm.ee/muuseumist/patarei http://www.samorodni.eu/wp-content /uploads/2013/03/Peeter-Suure-Mere kindlus-ja-selle-osa-Patarei-vangl a.pdf http://www.sakala.ajaleht.ee/2167 247/minu-morud-malestused-patarei -vanglast
Tsarevna Sophia Alexeevna (1881) Novodevitchy nunnakloostris (1879) Vera Repina portree, kunstniku naine T.A. Mamontava portree (1882) (1882) Propagandisti arreteerimine Abramtsevi sillal (1879) (18801892) Õunad ja lehed (1897) Kalatüdruk (1874) Ilja Repini loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema. Teosed "Ei oodatud", "Koosolek", "Sandarmite konvoi saatel" ja "Pihist keeldumine". Tema ajaloomaalidest on tuntuim "Ivan Groznõi ja ta poeg" ( eelmisel slaidil ). Pariisis elades maalis ta etüüde Pariisi eeslinnadest, tänavastseene, portreesid (sealhulgas ka Ivan Turgenevi portree (pildil)), kavandas ja maalis "Pariisi kohviku". Zaporoozlased Türgi sultanile kirja kirjutamas (1891) Lev Tolstoi (1891) Kunstniku tütar Pavel Tretjakovi portree Sügisene bukett (1892) Sadko veealuses kuningriigis (1876)
majaduslikult, et ennetada kommunismi ja NSVL mõjusfääre. 17 riiki võttis vastu abi USA poolt, aga NSVL jaoks oli see sekkumine teiste riikide sisemajandusse. Trumani otsus aidata Euroopa majandust oli õige samm, sest see vähendas kommunismi levikut ja hoidis ära sõda. 1948. aasta juunis blokeerisid NSVL väed sissepääsu Lääne-Berliini. USA kindral Lucius D. Clay pakkus välja, et saata Lääne-Berliini varustust, toitu konvoiga ja vajadusel konvoi kaitseb, kui rünnatakse või peatatakse NSVL vägede poolt. Truman arvas, et see võib viia sõjani ning otsustas varustada Lääne-Berliini lennukitega. Trumani teine ametiaeg Harry S. Truman võitis 1948. aasta presidendi valimised. Kuna NSVL oli samuti alustanud tuumapommi ehitamist ja testisid esimest tuumapommi 1949. aastal, siis selle tasakaaluks Truman teatas, et USA testib esimest vesinikpommi 1953. aastal. 1950
kuulutati välja vabariik: 7. mai 1978. andis Kenilorea Honiaras ametivande iseseisvunud saarte esimese valitsusjuhina. 2.5. Tuvalu Tuvalu koosneb üheksast 25, 9 km2 atollist, mida tuntakse Gilberti ja Ellice'i saartena. 1892.a. Funafuti kõrgem pealik Elia andis võimu Briti impeeriumile (Tuvalu oli alguses protektoraat ja hiljem koloonia). Briti võimu all olles loodi kohalik valitsus, mis andis Tuvalu elanikele vajalikke kogemusi iseseisvuse jaoks. 1942.aasta oktoobris muutis Ameerika konvoi Funafuti militaarbaasiks ning ehitasid Funafuti lennuvälja (tipp ajal oli saarel üle 6000 ameeriklase). Ameerika väed lahkusid Funafutist 1944.a. (Bennetts, Wheeler, 2001) 1. oktoobril 1978.a. Briti koloniaalvalitsuse alt vabanedes sai Tuvalu kaasa raske majandusliku olukorra: viimasel sõltuvusaastal oli imporditud kaupu umbes miljoni USD eest, kuid kasu saadi 217 tonni kopra ja kinofilmide reekspordist 60 000 dollarit. Situatsiooni
taodelda ainuõigust merele, kuid Grotiuse uut õpetust ei suutnud enam miski peatada. Vallutajariike oli Euroopas rohkelt ning see hoolitses merede vabaduse kui rahvusvahelise õiguse põhimõtte eest, sest see oli kasulik kõigile ja aitas kindlustada rahu. 2. Indiaanlaste inimõigused Maadeavastuste ajastu alguses ei olnud merede ja kaubanduse vabadusest märkigi. Kauplemine kulges vaevaliselt, reisimine riigi konvoi valve all, saabumise ja lahkumise range kontroll tegid ettevõtmise kulukaks ning kerge saak meelitas ligi piraate. Õigusteaduse jaoks tuli suurem probleem aga küsimusest, kuidas ja milliste õigusreeglite alusel käia ümber indiaanlaste ja Lääne-India rikkustega. Kiriku ja paavsti universaalsustaotlusest tulenevalt pidi saabuv maadeavastuste ja vallutuste ajastu ühtlasi saama kristliku maailmamisjoni ajastuks, kuid Euroopa valitsejad tundsid rohkem huvi ainelise kasu vastu
Dmitri Mendelejev, Anton Rubinstein, Mihhail Glinka, Valentin Serov jpt). Tähelepanuväärne on tema joonistatud Modest Mussorgski portree (1881). Nimelt maalis ta selle mõni päev enne helilooja surma. Repin maalis arvukalt rahva elu kujutavaid teoseid. Tähelepanuväärseim ja kuulsaim neist on ,,Burlakid Volgal". Ilja Repini loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema. Teosed ,,Ei oodatud", ,,Koosolek", ,,Sandarmite konvoi saatel" ja ,,Pihist keeldumine". Tema ajaloomaalidest on tuntuim ,,Ivan Groznõi ja ta poeg". Pariisis elades maalis ta etüüde Pariisi eeslinnadest, tänavastseene, portreesid (sealhulgas ka Ivan Turgenevi portree), kavandas ja maalis ,,Pariisi kohviku". (http://www.wikipedia.ee/wiki/Ilja_Repin) 2.3 Repin kirjanikuna Kui Repin esmakordselt trükisõnas ilmus lugeja ette oma mälestustega, kirjutas ta peamiselt teistest. Ja alles palju hiljem, sõprade pealekäimisel, kirjutas ta ka endast
tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü) · Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik). · Diftongiga lõppevad võõrsõnad (asalea, bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei, levkoi, oboe, onomatopöa, prostoi, samurai, suhhovei, trio). (aaloe, eefeu, kantselei, kardavoi, meierei, papagoi, patarei, salvei, vaarao) · Pika vokaaliga, välja arvatud ee, lõppevad sõnad (ampluaa, argoo, avenüü, büroo, depoo, eküü, esprii, fopaa, halvaa, kanuu, kanvaa, menüü, metroo, miljöö, partii, raguu, rezii, revüü, zürii, tabloo, trikoo) (intervjuu, kakaduu, kompanii, randevuu)
juutidele ka mõnikümmend Eesti mustlast. 1942. aasta septembris Eestisse toodud enam kui 2000 juudist elas teadaolevalt sõja üle 74 inimest. Prantsuse juudid Tallinnas 1942. aasta märtsist 1944. aasta augustini lähetati Pariisi lähedasest Drancy koonduslaagrist 78 ešeloni rohkem kui 62 000 Prantsusmaal elanud juudiga Poola territooriumil asunud koonduslaagreisse, enamus Auschwitzi koonduslaagrisse. Ainult üks ešelon, nn konvoi nr 73 878 mehega saadeti 15. mail 1944 Kaunasesse ning osa neist edasi Tallinnasse. Julgeolekupolitsei ja SD komandörile Eestis SS-Sturmbanführer Bernhard Baatzile alluvasse Tallinna keskvanglasse, ametliku nimetusega töö ja kasvatuslaager nr 1, jõudis umbes 300 Drancyst teele saadetud kinnipeetavat. Keskvangla vahetu juhtimine oli allutatud Jupo ja SD B grupile (nn Eesti Julgeolekupolitsei). Janu ja kuumuse tõttu suri vange ka teel Leedust Tallinna
annaabi.ee 
